3-2-1-103-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-103-13

Määruse kuupäev

Tartu, 16. oktoober 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Galina Zjukina hagi Diana Nikoforova, Nataliya

Poznanskaya ja Tatjana Talja vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-10991

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Galina Zjukina määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Galina Zjukina, esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin

Kostja Diana Nikoforova

Kostja Nataliya Poznanskaya

Kostja Tatjana Talja

Asja läbivaatamise kuupäev

23. september 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-10991 ja

Harju Maakohtu 22. märtsi 2013. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi samale maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Galina Zjukina määruskaebuselt 25. aprillil 2013 tasutud kautsjon

100 (ükssada) eurot Galina Zjukina kontole nr 1101608494 (Swedbank AS).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Galina Zjukina (hageja) esitas 7. märtsil 2013 hagi Diana Nikoforova (kostja I), Nataliya

Poznanskaya (kostja II) ja Tatjana Talja (kostja III) vastu kahju hüvitamiseks.

Pooled on Tallinnas Kiive 6 asuva elamu (edaspidi elamu) korteriomanikud. 7. detsembril 2010

kukkusid elamu juures hoovis hageja sõiduauto Audi (reg nr 246 AUO) (edaspidi sõiduauto) peale

katuselt jäätükid, mis tekitasid sõiduautole vigastusi, ning selle tõttu tekkis hagejale kahju 2457 eurot

43 senti (sõiduauto kordategemise kulud). Hageja leiab, et kostjad vastutavad ehitise omanikena

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1059 alusel kahju tekitamise eest solidaarselt.

2. Harju Maakohus keeldus 22. märtsi 2013. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja määras, et

pärast määruse jõustumist tuleb hagi hagejale tagastada. Menetluskulud jättis maakohus hageja

kanda.

Maakohtu määruse kohaselt nähtub kohtuinfosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-11-48050 on Harju

Maakohus jätnud 18. aprillil 2012 rahuldamata hageja hagi kostjate vastu, mis tulenes asjaolust, et

7. detsembril 2010 kukkusid elamu sisehoovis hageja sõiduauto peale jäätükid, mis tekitasid

sõiduautole vigastusi, ning selle tõttu kannatas hageja kahju 2457 eurot 43 senti. Harju Maakohtu

18. aprilli 2012. a otsus on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2013. a otsusega. Seega

on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme

kohta samal alusel, mistõttu tuleb, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-

st 4, keelduda asja menetlusse võtmisest.

Maakohus märkis lisaks, et tegemist on perspektiivitu hagiga. Tulenevalt VÕS §-st 1059 vastutab

ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise

kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise

tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või

kannatanu tegevus. Tsiviilasjas nr 2-11-48050 on juba tuvastatud, et kostjad (KÜ Kiive 6 juhatuse

liikmed) on juhatuse koosolekul 25. oktoobril 2010 vastu võtnud otsuse, et tellitakse firma katuse

lumest puhastamiseks ning esimese trepikoja vasakule poole moodustatakse lumehang kui takistus

ning pannakse üles hoiatuse teated. Katuselt lume koristamine oli tellitud enne 7. detsembrit 2010

ning lumekoristus pidi toimuma 10. detsembril 2010 kell 10.00 kuni 12.00. Juhatus tegutses vajaliku

hoolsusega ning juhatus oli vastu võtnud otsused, mis kõik olid suunatud sellele, et hoida ära

võimalik kahju tekkimine. Samuti on tõendatud, et trepikoja siseuksele pandi enne 7. detsembrit 2010

teade, et maja juurde parkimine on ohtlik. Üles pandud teate sisu oli: „Lugupeetud maja elanikud!

Seoses ilmaoludega on katus lõpetamata. Sisenedes majja ja väljudes majast vaadake katuse peale, et

Teie peale ei kukuks lumi ja ärge jätke autosid maja lähedale." Kuna vaidlusaluse sõiduauto parkis

elamu juurde Konstantin Zjukin, kes ise ka selles majas elab, siis pidi ta olema nimetatud

informatsioonist teadlik. Tunnistaja Niina Tretjakova ütluste kohaselt täideti juhatuse otsust ka selles

osas, et kojamees lükkas spetsiaalselt lume maja äärde, et seal ei oleks võimalik autosid parkida, kuid

K. Zjukin lükkas ise selle lume sealt ära. Seega on tsiviilasjas juba tõendatud, et kannatanule

põhjustas kahju kannatanu enda tegevus. Ringkonnakohus on ka oma 28. jaanuari 2013. a otsuses

tsiviilasjas nr 2-11-48050 märkinud, et hageja ei ole mitte kolmas isik, vaid ehitise kaasomanik ja

korteriühistu liige ning hageja ja korteriühistu liikmete omavahelistes suhetes ei kehti riskivastutus.

Seega leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada.

Hageja leidis, et esitatud hagil on teine hagi alus. Tsiviilasjas nr 2-11-48050 olid kostjad korteriühistu

Kiive 6 ja selle juhatuse liikmed. Praegusel juhul on kostjad elamu korteriomanikud. Hageja valis

vastutavateks isikuteks elamu teiste korteriomanike seast kostjad, kuna solidaarvõlgnike puhul võib

võlausaldaja valida, millise võlgniku vastu ta nõude esitab. VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa

omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise

kokkuvarisemise tõttu selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu

tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või

kannatanu tegevus. Hageja leiab, et kostjad vastutavad kahju ühiste tekitajatena solidaarselt.

4. Harju Maakohus ei rahuldanud hageja määruskaebust ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. aprilli 2013. a määrusega maakohtu määruse lõppjärelduses

muutmata ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel. Määruskaebuse jättis ringkonnakohus

rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et tegemist on samal alusel esitatud hagiga,

mille kohta on juba jõustunud kohtuotsus. Tsiviilasjas nr 2-11-48050 oli hagi aluseks asjaolu, et

kostjad rikkusid süüliselt korteriühistu juhatuse liikme kohustusi ja põhjustasid sellega hagejale

kahju. Praegune hagi on esitatud aga kostjate kui ehitise omanike vastu riskivastutuse alusel. Samuti

ei ole praeguse hagi seisukohalt tähtsust teises menetluses tuvastatud asjaolul, et kostjad korteriühistu

juhatuse liikmetena tegutsesid vajaliku hoolsusega. Küll on aga maakohtul õigus selles, et hagi on

perspektiivitu ja seda põhjusel, et VÕS §-s 1059 sätestatud riskivastutus ei kehti juhul, kui ehitisega

seotud kahju põhjustatakse ehitise omanikule. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-27-07 tehtud otsuses

asunud seisukohale, et hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole suurema ohu allika valitseja vastutust

ettenägevate sätete eesmärgiks suurema ohu allika valitseja enda kaitsmine suurema ohu allikaga

seotud tüüpilise riski realiseerumise tagajärgede eest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu ja maakohtu

määrus tühistada ning kohustada maakohut algatama asjas menetlust. Menetluskulud palub hageja

jätta kostjate kanda.

Hageja leiab, et kohtud on vääralt kohaldanud VÕS § 1059 ning rikkunud TsMS § 371 lg 2 p 2.

Hageja nõustub, et riskivastutuse rakendamise kohalt võib õiguslikult vaieldav olla juhtum, kus

ehitisega seotud kahju on põhjustatud ühele kaasomanikest (nt suure eluhoone ühe korteriomandi

omanikule); samas ei saa see olla aluseks hagi tagastamisele seda sisuliselt läbi vaatamata ning jätta

kahju kannatanud isik ilma kõigist kohtulikest kaitsevahenditest. Millised olid kahju tekitamise

täpsed asjaolud, kas ja kuidas need seostuvad hageja omandisuhtega ning kes kannab tekitatud kahju

eest vastutust, selgub asja seaduse alusel toimuva kohtuliku arutamise tulemusena. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07 tehtud lahendis selgitanud, et riskivastutusega kaitstakse eelkõige neid

isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valdaja peab üles näitama hoolsuskohustust. Selline sõnastus

ei välista iseenesest ka muude kahjustatud isikute nõudeid ning õige ei ole väita ilma asja sisuliselt

arutamata, et hageja polnud isikuks, kes oli kaitstud VÕS § 1059 regulatsiooniga, ning hagi on

seetõttu perspektiivitu. Hageja nõude lahendamisel pole oluline mitte niivõrd tema staatus (ühe

korteriomandi omanik ehitises), kuivõrd esmajoones asjaolud, kuidas ja mille tulemusel sissenõutav

kahju tekitati. Jätta kahjukannataja omandisuhtest tulenevalt ilma kohtusse pöördumise õigusest ning

põhjendada seda pelgalt hea usu põhimõttega ei põhine kahju tekitamise tegelikel tehioludel ega

välista hagejale tekkinud kahju hüvitamist. TsMS § 371 lg 2 p 2 tuleb kohaldada vaid erandlikel

asjaoludel ning kohtu kõrgendatud põhjendamiskohustust järgides. See säte ei keela hagiavaldust

menetlusse võtmast, kuigi annab selleks osas olukordades kohtu jaoks võimaluse. Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, millele ringkonnakohus menetlemisest keeldumise alusena viitas, põhines

kahju tekitamise faktis tunduvalt teiselaadsetel asjaoludel ning seetõttu ei ole sealtoodu hageja nõude

menetlemisest keeldumise vaieldamatuks aluseks.

7. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese

lause alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium leiab,

et praegusel juhul ei ole tegemist hagiga, mille rahuldamine oleks õiguslikult võimatu.

Iseenesest on õige ringkonnakohtu järeldus, et VÕS §-s 1059 sätestatud riskivastutuse sätted ei

kohaldu juhul, kui kahju põhjustatakse ehitise omanikule. Riigikohus on riskivastutuse kohta

selgitanud, et isikud, kes osalevad suurema ohu allika valitsemises, võtavad suurema ohu allika

ajutiselt oma valitsemise alla või saavad suurema ohu allika valitsemisest kasu, ei ole hea usu

põhimõttest tulenevalt õigustatud nõudma suurema ohu allika valitsejalt suurema ohu allika poolt

neile tekitatud kahju hüvitamist riskivastutuse sätete alusel (vt Riigikohtu 18. aprilli 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, p 12). Kuna hagist nähtuvalt on hageja korteriomandi omanikuna sama

elamu omanik, siis ei ole hagi rahuldamine VÕS § 1059 alusel õiguslikult võimalik.

10. Samas ei tähenda asjaolu, et VÕS § 1059 praegusel juhul ei kohaldu, seda, et hagi on õiguslikult

perspektiivitu. Hageja on hagiavalduses esile toonud asjaolu, et maja katuselt kukkunud jäätükk

tekitas talle varalist kahju, mille eest ta soovib saada hüvitist kostjatelt kui teistelt korteriomanikelt.

Hagis esitatud asjaolude järgi võiks tulla kõne alla korteriomaniku vastutus teise korteriomaniku

vastu tulenevalt korteriomanikevahelisest võlasuhtest.

Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja

kaasomandi kasutamisel reguleerivad korteriomandiseaduse (KOS) §-d 10 ja 11. KOS § 10 lg 2

kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KOS § 11 lg 1

p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi

eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta

oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud

mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle

vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine

vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga

sarnane põhimõte sisaldub asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 kolmandas lõikes, mille kohaselt on

kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et

kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning

et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma

teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Kolleegium on varem leidnud, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju

tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele

korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude

alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Kolleegium selgitab, et juhul, kui üks korteriomanik

tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju

hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. KOS § 11 lg 3, mis sätestab korteriomaniku vastutusest

vabastamise eeldused (vt eespool), on sama sisuga mis VÕS § 115 lg 1 puhul kohaldamisele kuuluv

VÕS § 103 lg 3.

11. Hageja ei ole oma hagis välistanud lisaks VÕS §-le 1059 muude õiguslike aluste kohaldamist.

Kohtud on jätnud põhjendamatult tähelepanuta võimaluse, et hagiavalduses esitatud asjaolud

võimaldavad hinnata hageja nõuet alternatiivsel õiguslikul alusel (VÕS § 115 lg 1) tulenevalt sellest,

et kostjad rikkusid väidetavalt korteriomaniku kohustusi hageja kui teise korteriomaniku ees.

Kolleegiumi arvates ei saa hagiavalduses esitatud asjaolude tõesuse korral väita, et hagi tuleks igal

juhul jätta õiguse kohaldamise tagajärjel rahuldamata. Kohtul on hagi ebaselguse korral võimalik

hagi TsMS § 3401 lg 1 järgi täpsustada.

Seega ei olnud kohtutel alust jätta hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi.

12. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus.

13. Tulenevalt TsMS § 140 lg-st 2 tasutakse määruskaebuselt kautsjonina 50 eurot. Hageja on

tasunud määruskaebuse esitamisel kautsjonina 100 eurot ning esitanud taotluse, et talle tagastataks

enam tasutud 50 eurot. TsMS § 149 lg 7 järgi tuleb enam tasutud kautsjon 50 eurot hagejale

tagastada.

Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

määruskaebuse esitajale määruskaebuselt tasutud kautsjon.

Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu