3-3-1-39-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-39-13

Määruse kuupäev

16. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Evgeny Ignashevi kaebus Viru Vangla kohustamiseks

märkima tema 13. veebruari 2012. a kartserist vabastamise

õiget kellaaega ning käskkirjaga ettenähtust kauem kartseris

hoidmise õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2013. a määrus haldusasjas

nr 3-12-1326

Menetluse alus Riigikohtus

Evgeny Ignashevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Evgeny Ignashevi määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28. juuni 2012. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi

2013. a määrus haldusasjas nr 3-12-1326 osas, millega tagastati nõue käskkirjaga ettenähtust

kauem kartseris hoidmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Saata asi selles osas Tartu Haldus-

kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Ülejäänud osas jätta Evgeny Ignashevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonna-

kohtu määrus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Evgeny Ignashev väidab 24. juunil 2012 esitatud kaebuses, et teda hoiti Viru Vangla

10. veebruari 2012. a käskkirja alusel kartseris kauem kui käskkirjas ette nähtud. Lisaks on karistuse

kohaldamise tõendile, mida kaebaja vanglalt nõudis, märgitud vale vabastamise aeg. Kaebaja pöördus

pärast tõendi kättesaamist 10. aprillil 2012 vangla direktori poole teatega oma õiguste rikkumise

kohta ja tõendis olevate andmete muutmiseks. Enne seda oli kaebaja esitanud kirjaliku taotluse, et

säilitataks videosalvestused rikkumiste kohta, kuna nendelt on näha kartserist vabastamise aeg.

Kaebaja palub "rikkumist tunnistada ja kohustada Viru Vanglat parandama nimetatud aeg karistuse

kohaldamise tõendil".

2. Kaebaja on esitanud vaide, mis on registreeritud 7. mail 2012. Vaides nõudis E. Ignashev

"rikkumise tunnistamist seoses 13.02.2012. a kinnipeetava kartserist hilise väljalaskmisega käskkirja

nr 6-3/153-D alusel" ning "karistuse kohaldamise kohta väljastatud tõendi falsifitseerimise tunnista-

mist ja panna kirja kartserist väljalaskmise täpne kellaaeg 13.02.2012. a käskkirja nr 6-3/153-D

alusel." Viru Vangla jättis 20. juunil 2012 vaide käiguta, märkides, et vaidemenetluses ei ole selliste

nõuete esitamine lubatud. Lisaks selgitas vangla, et vaide esitamise tähtaeg oli 15. märts 2012, kuid

vaie on esitatud 7. mail 2012, seega tähtaega ületades. Vangla palus E. Ignashevil teatada, kas ta jääb

esitatud nõuete juurde ning kas ta soovib taotleda vaide tähtaja ennistamist.

3. Tartu Halduskohus tagastas 28. juuni 2012. a määrusega haldusasjas nr 3-12-1326 kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kaebuse esitamise ajaks ei olnud vaide

puuduste kõrvaldamise tähtaeg veel saabunud.

4. E. Ignashev esitas määruskaebuse, milles leidis, et vangla on rikkunud vaidele vastamise 30-

päevast tähtaega. Kohus ei märganud vaide registreerimisel ja sellele vastamisel toimepandud rikku-

mist.

5. Viru Vangla palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas venekeelse vaide, mis edas-

tati tõlkimiseks tõlkebüroole. Kuna tõlgitud vaie tagastati vanglale 29. mail 2012, siis oli sellele

vastamise tähtaeg 29. juuni 2012. Kaebaja jättis vaides puudused kõrvaldamata ja 4. juulil 2012

tagastas vangla vaide.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. märtsi 2013. a määrusega haldusasjas nr 3-12-1326 määrus-

kaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et kuigi haldus-

kohus on kaebust tõlgendanud tuvastamiskaebusena, on tegelikult esitatud kohustamiskaebus, kuna

kaebaja soovib, et fikseeritaks tema kartserist vabastamise kellaaeg.

Lähtuvalt vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 491 lg-st 6 arvestatakse vaidemenetluse tähtaegu eesti-

keelse dokumendi saabumisest. Kuna kaebaja vabastati kartserist 13. veebruaril 2012, siis hakkas

vaide esitamise tähtaeg kulgema 14. veebruaril 2012 ja selle esitamise tähtajaks oli 15. märts 2012.

Vaie on esitatud alles mais 2012. Kuna kaebaja ei esitanud vangla poolt määratud tähtajaks põhjen-

datud taotlust tähtaja ennistamiseks, tagastas vangla 4. juulil 2011 vaide läbivaatamatult. Vangistus-

seaduse (VangS) § 11 lg 81 järgi ei ole kinnipeetaval sellisel juhul õigust pöörduda kaebusega sama

eseme osas halduskohtu poole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. E. Ignashev esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles leiab, et ringkonnakohus on valesti

sisustanud VSE § 491 ning hinnanud valesti tõendeid, moonutades esitatud tõendite tõlgendust ja

esitatud kaebuse olemust. VSE § 491 lg 2 kohaselt pidanuks vanglal vaide tõlkimisele saatmiseks

olema kaebaja allkirjastatud nõusolek.

8. Viru Vangla vaidleb määruskaebusele vastu ning leiab, et asja menetlemisel ei ole ringkonna-

kohus rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Halduskohus tõlgendas E. Ignashevi kaebust tuvastamiskaebusena Viru Vangla tegevuse (käsk-

kirjaga ettenähtust kauem kartseris hoidmise) õigusvastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohus see-

vastu leidis, et kaebaja on tegelikult esitanud kohustamiskaebuse, kuna soovib, et fikseeritaks täpselt

tema kartserist vabastamise kellaaeg.

Kolleegium on seisukohal, et kaebusest nähtuvalt on E. Ignashev esitanud kaks erinevat nõuet:

kohustamisnõude karistuse kohaldamise tõendi parandamiseks ja ettenähtust kauem kartseris kinni-

pidamise õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kaebaja nimetab oma õiguste rikkumiseks kõigepealt

seda, et teda peeti kartseris ettenähtud ajast kauem kinni, ning teiseks rikkumiseks asjaolu, et talle

väljastatud karistuse kohaldamise tõendile on märgitud ebaõige kartserist vabastamise aeg.

10. Kaebuses esitatud taotlust tunnistada rikkumist ja kohustada Viru Vanglat parandama

vabastamise aeg karistuse kohaldamise tõendil mõistab kolleegium kohustamiskaebusena tõendi

parandamiseks. Nimelt on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks haldusakti või toimingu õigus-

vastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kuna kaebuse esitaja

ei ole esitanud tuvastusnõude eesmärki seonduvalt väitega, et karistuse kohaldamise tõendile märgi-

tud vabastamise aeg on ebaõige, siis ongi kolleegium seisukohal, et kaebaja on selle toiminguga

seonduvalt esitanud vaid kohustamisnõude, mille sisuks on parandada karistuse kohaldamise tõendile

kantud andmed karistuse kandmisest vabastamise aja kohta.

11. Kaebaja on siiski selgelt väljendanud ka soovi, et tuvastataks tema käskkirjaga ettenähtust

kauem kartseris hoidmise õigusvastasus. See tuvastamisnõue on kohustamisnõudest eraldiseisev – kui

kohustamisnõude aluseks on vangla poolt tõendi vormistamine kui eraldi toiming, siis antud nõude

aluseks on vangla tegevusetus kaebaja kartserist vabastamise osas.

12. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale

kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile

ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata

või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Samas sätestatakse VangS § 11 lg-s 1, et VangS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldus-

menetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 72 lg 1 kohaselt võib vaide-

menetluse korras taotleda haldusakti osaliselt või täies ulatuses kehtetuks tunnistamist või ette-

kirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.

Haldusasjas nr 3-3-1-70-09 (määruse p 11) on kolleegium leidnud, et HMS § 72 lg 1 alusel ei ole

vaides võimalik taotleda toimingu õigusvastaseks tunnistamist ning seadus ei näe ette ka muid

menetlusreegleid tuvastamistaotluse lahendamiseks vaidemenetluses. Seega ei ole tuvastamiskaebuse

lahendamiseks ette nähtud ka kohustuslikku kohtuvälist korda VangS § 11 lg 5 mõttes. Vaides

esinenud väidetavad puudused ning vaide tagastamise põhjused ei oma seetõttu tuvastamiskaebuse

menetlemise võimalikkuse osas tähtsust ning asjaolu, et kaebaja on ekslikult esitanud vaide ka

toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ei too kaasa kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise

kohustust.

Kolleegium jääb ülalviidatud lahendis võetud seisukoha juurde, et asjaolu, et vaidemenetluses on

ekslikult esitatud ka tuvastamisnõue, ei too selle nõude osas kaasa kohtueelse menetluse läbimise

kohustust.

13. Kaebaja esitas käesolevas asjas vaidemenetluses mitu nõuet – ta taotles rikkumise ja karistuse

kohaldamise kohta väljastatud tõendi võltsimise tunnistamist ning kartserist väljalaskmise täpse

kellaaja fikseerimist. Tema vaie jäeti käiguta ning kaebuse esitamise hetkeks ei olnud vaide-

menetluses antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg veel möödunud ja vaidemenetlus oli seega pooleli.

Kuivõrd kohustamisnõude puhul näeb VangS § 11 lg 5 koosmõjus HMS § 72 lg 1 p-ga 3 tõepoolest

ette kohustusliku kohtueelse menetluse, on selles osas kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti

tagastatud. Käesoleva määruse p-s 12 esitatud põhjustel on kohtud aga kaebuse HKMS § 121 lg 1

p 4 alusel ekslikult tagastanud täies ulatuses.

14. Tõele ei vasta kaebaja väide, et tal oli õigus kohustamisnõudega kohtusse pöörduda, kuna

vangla oli vaide tähtaegselt lahendamata jätnud. VSE § 491 lg-st 6 tuleneb, et menetleja arvestab

võõrkeelse vaide puhul menetluse tähtaegu dokumendi eestikeelse tõlke saabumisest. VSE § 491 lg 2

näeb küll ette, et enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja

nõusoleku kohta dokumendi tõlkimisele saatmiseks, kuid seda ainult juhul, kui dokumendi tõlki-

misele kulunud summa arvestatakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha. Käesoleval juhul

on tõlketeenuse eest tasunud vangla (VSE § 491 lg 4).

15. Nagu selgitatud käesoleva määruse p-des 9 ja 11, on kaebaja esitanud ka tuvastamisnõude

käskkirjaga ettenähtust kauem kartseris hoidmise õigusvastasuse tuvastamiseks.

HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks sama paragrahvi lõikes 1

sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Käesoleval juhul ei ole

kaebaja välja toonud, kuidas aitab nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaasa tema õiguste

kaitsele. HKMS § 45 lg-st 2 nähtuvalt on lubatav tuvastamisnõude esitamine näiteks kavatsusega

esitada hiljem kahju hüvitamise kaebus.

16. HKMS § 120 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta

selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15päevase tähtaja ja saates

määruse viivitamata täitmiseks. Kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne

puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist. Seetõttu ei olnud tuvastamisnõude tagastamine

kohtute poolt õiguspärane – kaebajale tulnuks anda võimalus kaebuses puuduse kõrvaldamiseks

(selgitamiseks, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks).

17. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada osas, millega

tagastati nõue käskkirjaga ettenähtust kauem kartseris hoidmise õigusvastasuse tuvastamiseks, ning

saata kaebus selles osas halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jääb

määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

18. Seoses ettenähtust kauem kartseris hoidmise õigusvastasuse tuvastamise nõudega peab

kolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Karistuse kohaldamise tõendi näol on tegemist ühe tõendiga

ettenähtust kauem kartseris kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamisel (dokumentaalne tõend, HKMS

§ 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 jj). Asjaolu, et tõendi parandamiseks kohustamise

nõue on kaebajale tagastatud, ei takista kohtul hinnata tõendi usaldusväärsust tuvastamisnõude

menetlemisel. HKMS § 61 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid iga-

külgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu

ning kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses (HKMS § 61 lg 2).

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann