3-4-1-47-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-47-13

Otsuse kuupäev

15. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

Valimisliidu Jõhvi Noored kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

24. septembri 2013. a otsuse nr 23 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Valimisliit Jõhvi Noored kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõhvi Valla Valimiskomisjon jättis 11. septembri 2013. a otsusega nr 15 registreerimata

Valimisliidu Jõhvi Noored (VLJN) kandidaadina Artjom Rõbalko, lähtudes kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lõikest 5, mille kohaselt on kandideerimisõigus

hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul. Jõhvi Valla Valimiskomisjon leidis

VLJN esitatud kandidaatide dokumentide kontrollimisel, et A. Rõbalko ei ole Eesti ega Euroopa

Liidu kodanik.

2. VLJN esitas 13. septembril 2013 kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile, milles

vaidlustas Jõhvi Valla Valimiskomisjoni 11. septembri 2013. a otsuse nr 15 osas, millega jäeti

A. Rõbalko valimisliidu kandidaadiks registreerimata. VLJN esindaja Igor Kukolev esitas

valimiskomisjoni istungil statistika selle kohta, et eestlaste osakaal Jõhvi valla elanike hulgas on

üksnes 37,3%, ja leidis, et see asjaolu peaks mõjutama kandideerimisõiguse andmist mittekodanikele.

3. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis 16. septembri 2013. a otsusega nr 3 kaebuse

rahuldamata, kuna A. Rõbalko ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodanik ja tal ei ole seepärast kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel kandideerimisõigust. Valimiskomisjon leidis, et statistilised andmed

Jõhvi valla elanike rahvuse kohta ei ole kaebuse lahendamisel asjakohased ja valimiskomisjon ei saa

seadust muuta.

4. 20. septembril 2013 esitas VLJN Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni kaudu kaebuse Vabariigi

Valimiskomisjonile (VVK), taotledes Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 16. septembri 2013. a

otsuse nr 3 tühistamist ja Jõhvi Valla Valimiskomisjoni 11. septembri 2013. a otsuse nr 15 tühistamist

A. Rõbalko kandidaadiks registreerimisest keeldumise osas.

5. Kaebuses leiti, et üle poole Jõhvi valla elanikest on Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide

kodanikud või ilma kodakondsuseta. Põhiseaduse (PS) §-st 156 tuleneb üldiste valimiste ja PS §-st 12

võrdsuse põhimõte. See peaks tähendama, et seadus ei piira õigust valida ja olla valitud majanduslike,

poliitiliste või kultuuriliste tunnuste ega ka rassi, nahavärvi, soo, sotsiaalse või rahvusliku kuuluvuse

või varandusliku olukorra alusel. KOVVS § 5 lõige 5, mis võtab kohalikult elanikkonnalt õiguse olla

valitud kohaliku omavalitsuse esindusorganisse, on põhiseadusega vastuolus ja tuleks jätta

kohaldamata.

6. VVK jättis VLJN kaebuse 24. septembri 2013. a otsusega nr 23 rahuldamata. VVK nõustus Jõhvi

Valla Valimiskomisjoni ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni põhjendustega A. Rõbalko kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel kandidaadiks registreerimata jätmise kohta. VVK märkis, et PS § 3

lõikest 1 tulenevast seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt peab valimiskomisjon oma tegevuses

lähtuma kehtivatest seadustest ja komisjon ei ole pädev hindama KOVVS § 5 lõike 5

põhiseaduspärasust.

7. 30. septembril 2013 esitas VLJN Vabariigi Valimiskomisjoni 24. septembri 2013. a otsuse nr 23

peale VVK kaudu kaebuse ekslikult Tartu Ringkonnakohtule. VVK käsitas kaebust Riigikohtule

esitatud kaebusena ja edastas selle 30. septembril 2013 Riigikohtule. Kaaskirjas jäi VVK oma otsuses

toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

8. VVK leidis, et komisjon ei rikkunud VLJN kaebuse arutamisel kaebuse esitaja õigusi. Komisjon

andis enne koosolekut VLJN-le teada, et koosolek toimub eesti keeles ja vajadusel peab kaebaja

esindajal olema kaasas oma tõlk. VLJN ei taotlenud kaebuse arutamise edasilükkamist ja VLJN

esindaja I. Kukolev osales koosolekul ilma tõlgita. Komisjon andis VLJN esindajale võimaluse

esitada koosolekul suuliselt oma seisukohad, kuid küsimuste esitamise õigus on koosolekul üksnes

VVK liikmetel. Komisjoni 24. septembri 2013. a koosoleku protokoll koostati 27. septembril 2013 ja

edastati I. Kukolevile samal päeval elektronkirjaga.

9. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et Riigikohtule esitatud kaebus oli

puudustega. Kaebus oli esitatud vene keeles, kuid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse (PSJKS) § 47 lõike 1 kohaselt on kohtumenetluse keel eesti keel. Tuginedes PSJKS § 39

lõikele 3, tegi kolleegium 1. oktoobril 2013 määruse, milles andis kaebajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. 4. oktoobril 2013 esitas VLJN Riigikohtule eestikeelse kaebuse.

KAEBAJA SEISUKOHT

10. VLJN palub kaebuses tühistada VVK 24. septembri 2013. a otsus nr 23, Ida-Virumaa

Valimiskomisjoni 16. septembri 2013. a otsus nr 3 ja Jõhvi Valla Valimiskomisjoni 13. septembri

2013. a otsus nr 18 osas, millega keelduti A. Rõbalko registreerimisest VLJN kandidaadina, ja

kohustada valimiskomisjoni registreerima A. Rõbalko VLJN kandidaadina.

11. VLJN palub Riigikohtul kontrollida KOVVS § 5 lõike 5 vastavust PS §-dele 1, 11, 12 ja 156.

Kaebaja leiab, et PS §-st 1 tulenevast demokraatia põhimõttest ja PS §-st 156, mis tagab üldised

vabad valimised, juhindudes peaksid kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saama osaleda kõik

kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad elanikud, sõltumata kodakondsusest. Kodakondsuseta isikute

kandideerimisõiguse keeld on diskrimineerimine PS § 12 tähenduses ja nende isikute põhiseaduslike

õiguste ebaproportsionaalne piiramine. Kaebaja viitab lisaks põhiseadusele ka kohaliku omavalitsuse

harta § 3 lõikele 2 ja harta lisaprotokollile, mis puudutab õigust osaleda kohaliku võimuorgani

asjades.

12. A. Rõbalko on Eestis sündinud, kuid kodakondsuseta isik, kes valimiste päevaks on 18-aastane ja

kelle alaline elukoht on Jõhvi valla territooriumil. Ta elab Eestis alalise elamisloa alusel ja tal on

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamisõigus. VLJN soovib, et Riigikohus nõuaks

Statistikaametilt andmeid Jõhvi vallas elavate elanike arvu kohta, kohalike elanike arvu kohta, kellel

ei ole passiivset valimisõigust, ning vallas elava etnilise vähemuse arvu kohta. Jõhvi vallas on 12 739

inimesest 4375 välismaalased või kodakondsuseta isikud, kelle ei ole kandideerimisõigust. Kaebaja

viitab ka rassilise diskrimineerimise kõikide vormide likvideerimise rahvusvahelise konventsiooni §-

le 5.

13. Kaebaja leiab, et VVK otsus on õigusvastane ka põhjusel, et VVK ei võimaldatud kaebaja

esindajale komisjoni koosolekul tõlki, kuigi kaebaja esindaja seda enne taotles. VVK koosoleku

protokollis on ka kirjas, et I. Kukolev esitas omapoolsed selgitused, kuid tegelikult ta selgitusi anda

ega teistele osalejatele küsimusi esitada ei saanud, sest ei mõistnud toimuvat. Kaebaja palub teha

paranduse VVK 24. septembri 2013. a koosoleku protokolli nr 27, et kajastada seal VLJN esindaja

I. Kukolevi avaldused selle kohta, et "ta ei valda eesti keelt" ja "Vabariigi Valimiskomisjoni poolt

tõlgi esitamata jätmine on diskrimineeriv". Kaebaja heidab VVK-le ette ka seda, et VVK ei saatnud

kaebaja esindajale koosoleku protokolli, kuigi esindaja seda suuliselt taotles.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kaebaja väidab, et KOVVS § 5 lõige 5, mis keelab kohaliku omavalitsuse territooriumil püsivalt

elavatel kodakondsuseta isikutel kandideerida omavalitsuse volikogusse, on põhiseadusvastane.

Kaebaja seostab oma väited demokraatia põhimõtte ja võrdsusõiguse rikkumisega ning viitab PS §-

le 156. Samuti väidab kaebaja, et kodakondsuseta isikutel kandideerimisõiguse puudumine kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel on vastuolus Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku

omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli (harta lisaprotokoll) ja

rahvusvahelise konventsiooniga rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

(konventsioon).

15. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab alljärgnevatel põhjendustel, et KOVVS § 5 lõige

5 ei ole vastuolus põhiseaduse ning Eesti ratifitseeritud harta lisaprotokolli ega konventsiooniga.

16. Kohalike omavalitsuste esinduskogude valimist reguleerib PS § 156. PS § 156 lõike 1 esimese

lause kohaselt on kohaliku omavalitsuse esinduskogu volikogu, kes valitakse vabadel valimistel

neljaks aastaks. PS § 156 lõike 1 kolmas ja neljas lause ütlevad, et valimised on üldised, ühetaolised

ja otsesed ning hääletamine on salajane. PS § 156 lõike 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt

elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad.

17. PS § 156 lõige 2 ei reguleeri kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, vaid

üksnes hääletamisõigust. Kandideerimisõiguse on Riigikohus oma varasemas praktikas tuletanud

PS § 156 lõikest 1: "Üldiste valimiste põhimõte tähendab eelkõige seda, et valimistel ei kohaldataks

ei aktiivse ega passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi" (Riigikohtu üldkogu

19. aprilli 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-05, punkt 15). PS § 156 jätab kandideerimisõiguse

sisustamise seadusandjale. Ometi ei tähenda see, et seadusandja ei ole selle õigusinstituudi

kujundamisel seotud põhiseaduse ja Eestile kohustuslike välislepingutega.

18. Põhiseadus lähtub põhimõttest, et avalikku võimu teostavad Eesti kodanikud. PS § 60 lõige 2

annab Riigikogu valimistel kandideerimisõiguse Eesti kodanikele. PS § 30 lõikes 1 sätestatakse

järgmist: "Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras

Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike

ja kodakondsuseta isikutega." Ametikoht selle sätte mõttes seostub avaliku võimu teostamisega. Ka

kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kohta saab käsitada ametikohana PS § 30 lõike 1 mõttes.

Kohaliku omavalitsuse volikogu teostab avalikku võimu ja tema pädevuses on muu hulgas vastu

võtta üldakte, millega teatud tingimustel võib piirata põhiõigusi ja vabadusi. Avaliku võimu

teostamine kohaliku omavalitsuse poolt ei piirdu üksnes kohalike ülesannete lahendamisega.

PS § 154 lõikest 2 tulenevalt võib kohalikule omavalitsusel panna ka riiklikke kohustusi. Kolleegium

on seisukohal, et demokraatia põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus, et

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei saa kandideerida kodakondsuseta isikud.

19. Erand, mis KOVVS § 5 lõikega 5 on tehtud Euroopa Liidu kodanikele, tuleneb Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 22 lõike 1 esimesest lausest, milles sätestatakse järgmist: "Igal liidu

kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis kohalikel valimistel

õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle liikmesriigi kodanikel." Sellise erandi

tegemine, mis võimaldab Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikel teostada avalikku võimu Eesti

kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena, on Eestile kohustuslik tulenevalt põhiseaduse täiendamise

seaduse §-st 2. Kodakondsuseta isiku ja Euroopa Liidu kodaniku erinev kohtlemine kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel ei ole kodakondsuseta isiku diskrimineerimine.

20. KOVVS § 5 lõige 5, seostades kandideerimisõiguse Eesti ja Euroopa Liidu kodakondsusega, ei

ole käsitatav rassilise diskrimineerimisena konventsiooni artikli 1.1 mõttes. Konventsiooni artiklis 1.2

sätestatakse: "Käesolevat konventsiooni ei kohaldata erinevuste, erandite, kitsenduste või eelistuste

kohta, mida osavõttev riik teeb oma riigi kodanike ja mittekodanike vahel."

21. Harta lisaprotokolli artikkel 4.1 kohustab osalisriike tunnustama seadusega oma kodanike õigust

osaleda kandidaatidena elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu liikmete valimistel.

Teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kandideerimisõiguse suhtes harta lisaprotokoll nii

kategoorilist regulatsiooni ei sisalda. Harta lisaprotokolli artiklis 4.2 sätestatakse: "Seadusega

tunnustatakse ka muude isikute osalemise õigust, kui osalisriik nii otsustab kooskõlas oma

põhiseadusliku korraga või kui see tuleneb osalisriigi rahvusvahelistest kohustustest." Eestile

siduvatest rahvusvahelistest kohustustest ei tulene kohustust tagada kodakondsuseta isikutele

kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

22. Kolleegium leidis, et KOVVS § 5 lõige 5 ei ole vastuolus demokraatia põhimõttega ega ole

diskrimineeriv kodakondsuseta isikute suhtes ja diskrimineeriv konventsiooni mõttes. Seepärast ei ole

asja lahendamisel oluline Jõhvi vallas elava etnilise vähemuse suurus, samuti vallaelanike arv, kellel

ei ole passiivset valimisõigust.

23. Eeltoodust lähtudes nõustub põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium VVK 24. septembri

2013. a otsuses nr 23 toodud seisukohaga, et A. Rõbalko kandidaadina VLJN nimekirjas

registreerimata jätmine KOVVS § 5 lõike 5 alusel oli õiguspärane. Kaebaja väidetava õiguste

rikkumise kohta tema kaebuse menetlemisel VVK-s märgib kolleegium, et see ei saanud olemuslikult

mõjutada tema suhtes tehtud VVK otsuse õiguspärasust. Kolleegium märgib, et põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe ette, et Riigikohus saab teha VVK koosoleku protokollis

muudatusi.

24. PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium VLJN kaebuse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Jüri Põld