3-4-1-50-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-50-13

Otsuse kuupäev

9. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

Raivo Paala kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 24. septembri

2013. a otsuse nr 25 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Raivo Paala kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Teet Raatsin esitas 10. septembril 2013 Tartu Linna Valimiskomisjonile registreerimiseks Raivo

Paala

kandideerimisdokumendid.

Tartu

Linna

Valimiskomisjon

leidis,

et

R. Paala

kandideerimisavalduse ja kandidaadi ankeedi oli allkirjastanud T. Raatsin, kellel ei olnud volikirja, et

esitada R. Paala üksikkandidaadina registreerimiseks. Lisaks sellele on kohus R. Paala kuriteos süüdi

mõistnud ja ta kannab vanglakaristust.

2. Tartu Linna Valimiskomisjon tegi 11. septembril 2013 T. Raatsinile ettepaneku esitada

valimiskomisjonile puuduolevad kandideerimisdokumendid. T. Raatsin esitas dokumendid

12. septembril 2013.

3. T. Raatsin esitas 10. septembril 2013 R. Paala nimel Tartu Linna Valimiskomisjoni kaudu Vabariigi

Valimiskomisjonile (VVK) taotluse jätta kohaldamata kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduse (KOVVS) sätted, mis keelavad vangistust kandvatel isikutel valimistel kandideerida, ja

kanda R. Paala üksikkandidaadina 20. oktoobril 2013 toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu

valimiste nimekirja.

4. VVK esimees Alo Heinsalu vastas taotlusele 13. septembril 2013 kirjaga nr 22-7/13-14/3, milles

teatas, et valimiskomisjon lähtub oma tegevuses seadusest ja valimiskomisjon ei ole pädev otsustama

seaduste kohaldamata jätmise üle. Lisaks sellele tuleb Tartu linnas kandideerida soovijatel pöörduda

taotlustega Tartu Linna Valimiskomisjoni poole.

5. Tartu Linna Valimiskomisjon jättis 13. septembri 2013. a otsusega nr 21 R. Paala

üksikkandidaadina registreerimata põhjusel, et R. Paalal puudub kandideerimisõigus. Kohus on

R. Paala kuriteos süüdi mõistnud ja ta kannab vanglakaristust.

6. R. Paala esitas 19. septembril 2013 Tartu Linna Valimiskomisjoni kaudu kaebuse VVK-le, milles

palus tühistada Tartu Linna Valimiskomisjoni 13. septembri 2013. a otsus nr 21. Lisaks sellele taotles

R. Paala VVK-lt enda kandmist üksikkandidaadina 20. oktoobril 2013 toimuvate kohaliku

omavalitsuse volikogu valimiste nimekirja. R. Paala selgitas, et sai Tartu Linna Valimiskomisjoni

otsuse kätte 16. septembril 2013 kell 21.30, kuid tal ei olnud sellisel kellaajal võimalust

kontakteeruda oma esindajatega. Tartu Linna Valimiskomisjon edastas R. Paala kaebuse VVK-le

20. septembril 2013.

7. Tartu Linna Valimiskomisjon selgitas, et edastas oma 13. septembri 2013. a otsuse nr 25

T. Raatsinile, kes oli esitanud R. Paala kandideerimisdokumendid volikirja alusel, elektroniposti teel

13. septembril 2013. R. Paalale edastas Tartu Linna Valimiskomisjon otsuse lihtkirjana 13. septembril

2013, kuid komisjonil ei ole andmeid, millal R. Paala kirja kätte sai.

8. VVK jättis 24. septembri 2013. a otsusega nr 25 R. Paala kaebuse rahuldamata. VVK luges

R. Paala kaebuse tähtaegselt esitatuks, arvestades asjaolu, et R. Paala sai Tartu Linna

Valimiskomisjoni otsuse kätte viimasel kaebuse esitamise kuupäeval (16. septembril 2013) ja

kinnipeetavana on tema võimalused oma esindajaga kontakteeruda piiratud.

9. VVK leidis, et KOVVS § 5 lõike 6 kohaselt ei või volikogu liikmeks kandideerida isik, kelle kohus

on süüdi mõistnud kuriteos ja kes kannab vanglakaristust. R. Paala on kuriteos süüdi mõistetud ja

kannab vanglakaristust Tartu Vanglas. Lisaks sellele märkis VVK, et põhiseaduse (PS) § 3 lõikest 1

tulenevalt peab valimiskomisjon oma tegevuses lähtuma kehtivast seadusest ega saa hinnata seaduse

vastavust välislepingule. Samuti puudub valimiskomisjonil võimalus jätta kehtiv seadus kohaldamata

ja pöörduda sätte põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks kohtu poole.

10. 2. oktoobril 2013 jõudis VVK-sse R. Paala kaebus Riigikohtule VVK 24. septembri 2013. a

otsuse nr 25 peale, mille VVK edastas samal päeval Riigikohtule. VVK-lt saadud teabe kohaselt sai

R. Paala VVK 24. septembri 2013. a otsuse kätte 27. septembril 2013 ja saatis kaebuse VVK kaudu

Riigikohtule 30. septembril 2013. Kaaskirjas selgitas VVK, et jääb oma otsuses toodud seisukohtade

juurde, ja palus kaebuse jätta rahuldamata. Lisaks sellele leidis VVK, et VVK esimehel ei olnud

R. Paala kaebuse lahendamisel huvide konflikti.

KAEBAJA SEISUKOHT

11. R. Paala palub kaebuses tühistada VVK 24. septembri 2013. a otsus nr 25 ja kohustada VVK-d

kandma R. Paala üksikkandidaadina 20. oktoobril 2013 toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu

valimiste üksikkandidaatide nimekirja. Kaebaja on seisukohal, et KOVVS § 5 lõige 6, mis välistab

Eesti Vabariigis kohtus süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute võimaluse kandideerida

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) 1. protokolli artikliga 3 ja seda laiendavate Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

lahenditega, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25, Euroopa

Nõukogu Veneetsia Komisjoni valimiste heade tavade koodeksiga ning Euroopa Liidu põhiõiguste

harta artiklitega 39 ja 40. Vangide hääletamis- ja kandideerimiskeeld on vastuolus ka põhiseadusega.

12. Kaebaja leiab, et vanglakaristust kandvate isikute kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

kandideerimise õigus tuleneb EIK praktikast. EIK on järjekindlalt leidnud, et üldine seadusest tulenev

kõigi

kinnipeetavate

aktiivse

valimisõiguse

piirang

on

ebaproportsionaalne

(vt

Hirst

vs. Ühendkuningriik (nr 74025/01, 6. oktoobri 2005. a otsus), Greens ja M. T. vs. Ühendkuningriik

(nr 60041/08 ja 60054/08, 23. novembri 2010. a otsus) ja Scoppola vs. Itaalia (nr 26/05, 22. mai

2012. a otsus). Sama seisukohta on väljendanud ÜRO Inimõiguste Komitee (12. juuli 1996. a üldine

selgitus nr 25(57), p 14). Kandideerimisõiguse üldist piirangut kinnipeetavatele on ebaproportsio-

naalsuse tõttu tauninud ka Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon (CDL-AD(2006)018, p 78).

13. EIK käsitluse kohaselt on lepinguosalistel riikidel küll avar hindamisruum valimissüsteemi

kujundamisel, kuid seejuures ei või välistada mingi isikute grupi valimistel osalemist. Riigid peavad

valimisõiguse piiramise eesmärki defineerides juhinduma õiguse ülimuslikkuse põhimõttest ja

konventsiooni üldistest eesmärkidest. Konventsioon peab tagama õigusi, mis on praktilised ja

tõhusad, mitte teoreetilised ja illusoorsed. Ametivõimud peavad tagama valimiste läbipaistvuse ja

hoiduma meelevaldsetest ja põhjendamatutest otsustest. Demokraatlikud väärtused on osa Euroopa

avalikust korrast ja konventsiooni vastuvõtmise eesmärk oli edendada demokraatlikke väärtusi ja

ideaale.

14. EIK kohtupraktika loob olukorra, kus riigisisene seadus võib küll kehtida, kuid ei saa olla

täitmiseks kohustuslik. Kui sellist seadust kohaldatakse, on see seadusele allutatud isiku EIÕK-s

kaitstud õiguste rikkumine. Tulenevalt PS §-st 123 ja Riigikohtu praktikast peab riigisisene ning

rahvusvahelise õiguse vastuolu korral kohaldama rahvusvahelise õiguse sätteid. Seda seisukohta on

EIK väljendanud mitmetel konverentsidel (Interlakenis 19. veebruaril 2010, Izmiris 27. aprillil 2011

ja Brightonis 20. aprillil 2012). Osalisriikidele on ratifitseerimiseks avatud ka EIÕK 15. lisaprotokoll.

Kaebaja leiab, et Tartu Linna Valimiskomisjoni ja VVK pealiskaudsed ja motiveerimata otsused on

riigiametike teadlik ja tahtlik rahvusvaheliste lepingute ja R. Paala inimõiguste rikkumine. Kaebaja

on seisukohal, et enam kui 2400 inimese inimõiguste rikkumine annab aluse eeldada, et valimised ja

valmistulemused tervikuna ei saa olla legitiimsed.

15. Kaebaja märgib, et pöördus vangide kandideerimis- ja valimiskeelu rahvusvahelistele lepingutele

vastavuse kontrollimiseks 12. septembril 2013 ka õiguskantsleri poole. Õiguskantsler vastas

R. Paalale kirjaga, mille oli allkirjastanud Õiguskantsleri Kantselei direktor Alo Heinsalu, kes samas

on ka VVK esimees. Kaebaja leiab, et kuna A. Heinsalu on ka VVK esimees, tekkis tal R. Paala

taotluse läbivaatamisel huvide konflikt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Vaidluse all ei ole asjaolu, et R. Paala on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust.

Vaidluse all on see, kas põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õigusega on

kooskõlas KOVVS § 5 lõige 6, milles sätestatakse: „Volikogu liikmeks ei või kandideerida

tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust."

17. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium hindas 2. oktoobri 2013. a otsuses

kohtuasjas nr 3-4-1-44-13 KOVVS § 5 lõike 6 põhiseadusele, Euroopa Liidu õigusele ja

rahvusvahelisele õigusele vastavust osas, mis välistab kandideerimisõiguse isikul, kelle kohus on

süüdi mõistnud kuriteos ja kes kannab vanglakaristust. Kolleegium leidis, et KOVVS § 5 lõige 6 on

põhiseaduse ning rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Kolleegium jääb selle

seisukoha juurde ega pea vajalikuks nimetatud otsuses toodud põhjendusi üksikasjalikult korrata.

18. Kolleegium leidis, et õige on VVK seisukoht, et haldusorgan peab tulenevalt PS § 3 lõikest 1

rakendama kehtivat seadust ega saa jätta normi kohaldamata isegi siis, kui leiab, et norm on

põhiseadusega vastuolus. Lähtuvalt PS § 15 lõikest 1 saab igaüks nõuda asjassepuutuva sätte

põhiseaduse vastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-44-13, punkt 11).

19. Kolleegium hindas 2. oktoobri 2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-44-13 KOVVS § 5 lõike 6

kooskõla ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ning leidis, et säte on nendega kooskõlas.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 39 ja 40 annavad teise liikmesriigi kodanikele õiguse

kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel riigi kodanikega samadel

tingimustel, kuid ei reguleeri kinnipeetavate valimisõigust. EIÕK lisaprotokolli nr 1 artikkel 3

käsitleb riigi seadusandliku organi valimisi, kuid praegusel juhul soovib kaebaja kandideerida

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Veneetsia Komisjoni raportit (CDL-AD(2006)018),

millele kaebaja viitab, tuleb aga mõista konventsiooniga tagatud õiguste kontekstis. Ka kaebuses

viidatud lahendites ei käsitle EIK kinnipeetavate kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse

esindusorgani valimistel, vaid üksnes hääletamisõigust. EIÕK lisaprotokolli nr 15 (24. juunist 2013)

ei ole Eesti ratifitseerinud ja see ei ole Eestile siduv (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-44-13, punktid 15–17 ja 20).

20. KOVVS § 5 lõige 6 on kooskõlas ka Veneetsia Komisjoni valimiste heade tavade koodeksiga

(23. mai 2003, CDL-AS82002)23 rev), sest piirang on sätestatud seaduses, on kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning piirang on seotud raskemate kuritegude toimepanemisega.

Samuti ei ole vaidlustatud säte vastuolus ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti

artikliga 25, kuna ei piira kuriteos süüdimõistetud ja vanglakaristust kandva isiku õigusi

ebaproportsionaalselt. ÜRO Inimõiguste Komitee 12. juuli 1996. a üldine selgitus nr 25 ei ole siduv

dokument ja selle punktis 14 käsitletakse üksnes hääletamisõigust, mitte kandideerimisõigust

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-

44-13, punktid 17–19 ja 23–24).

21. Eeltoodust lähtudes nõustub põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium VVK 24. septembri

2013. a otsuses nr 25 toodud seisukohtadega ja jätab R. Paala kaebuse rahuldamata. Kaebaja väited

VVK esimehe võimaliku huvide konflikti kohta Õiguskantsleri Kantselei direktorina otsustuste

langetamisel ei mõjuta VVK otsuse õiguspärasust.

22. Täiendavalt märgib kolleegium, et Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni

vaidlustamisviide (Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse nr 21 punkt 3) on ebatäielik. Tartus ja

Tallinnas täidavad linna valimiskomisjonid maakonna valimiskomisjoni ülesandeid ning seetõttu on

vaidlustamise osas asjakohane viidata ka KOVVS § 12 lõikele 2.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld