3-2-1-95-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-95-13

Määruse kuupäev

Tartu, 9. oktoober 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Kaspar Koitla ja Andres Otsa (Ots) hagi Eesti Autospordi

Liidu ja mittetulundusühingu Saaremaa Ralli vastu

2011. aasta Saaremaa ralli žürii 8. oktoobri 2011. a otsuse

tühistamiseks, 2011. aasta Eesti meistrivõistluste ja

karikavõistluste absoluutarvestuse tulemuste muutmiseks

ning hagejatele 2011. aasta Eesti autoralli meistritiitli

üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-12-43594

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaspar Koitla ja Andres Otsa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja I Kaspar Koitla

Hageja II Andres Ots

Hagejate esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak

Kostja I Eesti Autospordi Liit (registrikood 80076023),

esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

Kostja II mittetulundusühing Saaremaa Ralli (registrikood

80241686), esindaja vandeadvokaat Alar Urm

Asja läbivaatamise kuupäev

16. september 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-43594 ja

Harju Maakohtu 14. jaanuari 2013. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega kohtud keeldusid

menetlusse võtmast Kaspar Koitla ja Andres Otsa (Ots) hagi mittetulundusühingu Saaremaa

Ralli vastu Saaremaa ralli žürii 8. oktoobri 2011. a otsuse tühistamiseks. Saata asi tühistatud

osas samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jätta

Tallinna Ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Kaspar Koitla ja Andres Otsa määruskaebuselt 30. aprillil 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot advokaadibüroo VARUL AS kontole nr 221025347530 (Swedbank AS).

4. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaspar Koitla (hageja I) ja Andres Ots (hageja II) esitasid 26. oktoobril 2012 Harju Maakohtule

hagi Eesti Autospordi Liidu (EAL, kostja I) ja mittetulundusühingu Saaremaa Ralli (kostja II) vastu.

Hagejad palusid kohustada kostjat I muutma 2011. aasta Eesti autoralli meistrivõistluste ja

karikavõistluste absoluutarvestuse tulemusi, lugedes hagejate meeskonna halvimaks tulemuseks

Saaremaa ralli etapi tulemuse, samuti kohustada kostjat I andma hagejatele üle 2011. aasta autoralli

Eesti meistritiitel absoluutarvestuses. Samuti palusid hagejad nõuda kostjatelt välja 2011. a Eesti

autoralli meistrivõistluste ja karikavõistluste absoluutarvestuse koostamist ja hagejate võistlusauto

nõuetele mittevastavuse tuvastamist puudutavad dokumendid.

Hagiavalduse kohaselt korraldasid kostjad 7.–8. oktoobril 2011. aastal 44. rahvusvahelise Saaremaa

ralli, mis oli Eesti autoralli meistrivõistluste ja karikavõistluste viimane etapp. Hagejad osalesid rallil

ja nende meeskond saavutas sellel etapil teise koha. Rallile järgnenud tehnilisel ülevaatusel tuvastas

komisjon, et hagejate võistlusauto ei vastanud nõuetele. Ralli žürii otsustas hagejate tulemuse

tühistada. Hagejad otsustasid, et ei esita apellatsiooni ega protesti, sest leidsid, et vastuväidete

esitamine ja neid tõendavate dokumentide kogumine ei oleks selleks ettenähtud aja jooksul nagunii

võimalik. Nad olid arvamusel, et nende meeskond oli võistlussarja kuuelt varasemalt etapilt kogunud

piisavalt palju punkte absoluutarvestuses esikoha saavutamiseks. Järgmisel nädalal pärast võistlust

avalikustas kostja I aga punktiarvestuse tabeli, milles hagejad olid absoluutarvestuses teisel kohal.

Kostja I ei andnud seega hagejatele 2011. aasta autoralli Eesti meistritiitlit.

Hagejad on seisukohal, et nende ja kostjate vahel on leping. Hagejad esitasid kostjale I sõitjalitsentsi

taotluse ja avalduse, leping sõlmiti sõitjalitsentsi väljastamisega. Litsentsiandja on kohustatud täitma

Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) põhikirja ja FIA spordikoodeksit, kaitsma liikmete ühiseid huve ja

õigusi ning kehtestama ja rakendama Eesti rahvuslikke võistlusmäärustikke ning kalenderplaane.

Kostjaga II on hagejatel tekkinud lepinguline suhe eelregistreerimise ja osavõtuavaldusele alla

kirjutamisega.

Kostjad rikkusid oma lepingulisi kohustusi täita FIA põhikirja ja spordikoodeksit ning kehtestada ja

rakendada Eesti rahvuslikke võistlusmäärustikke. Esiteks ei vastanud tehnilise kontrolli tegemine FIA

võistlusmääruse lisa J nõuetele. Teiseks ei ole kostja I koostatud absoluutarvestuse punktiarvestus

kooskõlas Eesti autoralli meistrivõistluste ja karikavõistluste üldjuhendi, Eesti autoralli

võistlusmääruse ega FIA spordikoodeksiga. Kolmandaks ei ole Saaremaa ralli etapi võistlusjuhend

kooskõlas võistluste korraldamise üldeeskirjadega Eestis. Spordikoodeksi ja Eesti autoralli

võistlusmääruse kohaselt ei oleks kostja I tohtinud karistada hagejaid rallilt eemaldamisega ning

lisaks mõne etapi tulemuse tühistamisega, sest sellist karistust ei ole FIA spordikoodeksi karistuste

ammendavas loetelus. Lisaks ei ole kostja I piisavalt põhjendanud otsust jätta punktiarvestus

muutmata. Hagejate nõue kostjate vastu on käsitatav täitmisnõudena võlaõigusseaduse § 108 lg 2

mõttes.

2. Harju Maakohus keeldus 14. jaanuari 2013. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagejad esitanud lepingu täitmise nõude. Hagi

resolutsiooni p-s 3 soovivad hagejad, et kohus nõuaks kostjatelt välja dokumendid punktiarvestuse

koostamise ja võistlusauto nõuetele mittevastavuse tuvastamise kohta, kuid hagi p 85 kohaselt on

tegemist dokumentaalsete tõendite väljanõudmise taotlusega TsMS § 279 lg 1 järgi. Kostja II vastu ei

ole hagejad üldse nõuet esitanud.

Tulenevalt hagiavalduses esiletoodud kohustuste rikkumisest saaks hagejate täitmisnõue olla

suunatud tehnilise kontrolli tegemisele kooskõlas FIA võistlusmääruse lisa J nõuetega,

absoluutarvestuse punktiarvestuse ja Saaremaa ralli võistlusjuhendi kooskõlla viimisele asjakohaste

dokumentidega ning hagejate rallilt eemaldamise ja tulemuste tühistamise otsuse muutmisele.

Hagiavalduse p 65 kohaselt ei vasta absoluutarvestuse punktiarvestus Eesti autoralli meistrivõistluste

ja karikavõistluste üldjuhendile ning üldjuhendis on jäetud täpsustamata, mida loetakse tulemuseks.

Seega väidavad hagejad sisuliselt, et üldjuhend on valesti koostatud, kuid vastuolu punktiarvestuse ja

üldjuhendi vahel ei ole. Hagiavalduse p-s 66 on märgitud, et Saaremaa ralli võistlusjuhend oleks

pidanud sisaldama karistuste loetelu, kuid ei sisaldanud. Ka see on etteheide võistlusjuhendi sisule.

Hagejad ei ole aga esitanud nõuet uue tehnilise kontrolli tegemiseks ega ka Eesti autoralli

meistrivõistluste ja karikavõistluste üldjuhendi ja Saaremaa ralli võistlusjuhendi muutmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaoludest ei tulene, et hagejate rallilt eemaldamine ja punktiarvestus oleks

olnud vastuolus nende dokumentidega. Seega ei ole hagiga võimalik saavutada hagejate taotletavat

eesmärki.

Spordikoodeksis on ette nähtud põhjalikud reeglid erimeelsuste lahendamiseks. Spordikoodeksi

p 180 järgi oli hagejatel õigus esitada apellatsioon apellatsioonikomisjonile. Hagejad ei esitanud

apellatsiooni ja kaotasid sellega edasise kaebeõiguse. Spordikoodeksi p 180 kohaselt moodustab EAL

Eestis kõrgeima kohtuvõimu, kellel on õigus lõplikult lahendada litsentsiomanike vahel Eesti

territooriumil seoses autospordiga tekkivad erimeelsused. Spordivõistluste tulemuste vaidlustamine

tsiviilkohtumenetluse korras ei ole eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset. Spordivõistluste

korraldamiseks on igal spordialal välja töötatud spetsiifiline normistik ja vaidluste lahendamise kord,

mis võimaldab erimeelsusi lahendada kohtumenetlusest kiiremini, väiksemate kuludega ja

asjatundlikumalt.

3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja saata asi

lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.

30. jaanuaril 2013 esitasid hagejad hagiavalduse täiendamise avalduse, millega täpsustasid oma

nõudeid. Hagejad palusid tühistada Saaremaa ralli žürii 8. oktoobri 2011. a otsuse (žürii otsus),

millega hagejad eemaldati rallilt ja nende tulemus tühistati, ja kohustada kostjat I muutma Eesti

autoralli meistrivõistluste ja karikavõistluste tulemusi arvestusklassis EMV5 ehk absoluutarvestuse

tulemusi, arvestades hagejate meeskonna Saaremaa ralli etapi tulemust, ja sellest tulenevalt andma

2011. a autoralli Eesti meistritiitel selles arvestusklassis üle hagejate meeskonnale.

Hagejad märkisid, et hagi eesmärk on žürii otsuse tühistamine ja 2011. a Eesti meistrivõistluste

absoluutarvestuse tulemuste muutmine hagejaid puudutavas osas. Hagejate auto vastas tehnilistele

nõuetele ja seetõttu ei olnud alust neid etapilt eemaldada. Kuna kostja I otsusega hagejate meeskonna

Saaremaa ralli tulemust ei arvestatud, siis on vale meistrivõistluste absoluutarvestus, mille järgi

hagejad saavutasid teise koha.

4. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.

Kostja I oli seisukohal, et hagejatel puudub eeldatav ja seadusega kaitstud õigus või huvi. Hagejad on

Saaremaa rallil osalemisega andnud nõusoleku alluda FIA ja kostja I kehtestatud reeglitele. Sisuliselt

on poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe, mis on TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi samuti alus hagi

menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hagejad ei kaevanud žürii otsust alaliidu apellatsioonikomisjoni

edasi. Seega on hagejad žürii otsust aktsepteerinud. Hagejad ei ole esile toonud ühtegi lepingulist

kohustust, mida kostjad oleksid rikkunud ega muud alust, mis annaks neile õiguse kohtusse

pöörduda. Žürii otsuse peale kaebamisest loobumisega on lepinguosalised kokku leppinud, et otsus ei

kuulu vaidlustamisele. Tsiviilasju lahendaval kohtul ei ole pädevust lahendada sportmängude

tulemuste üle peetavaid vaidlusi. Vastasel korral kaotaksid spordialaliitude vaidlustuskomisjonid ja

vaidluste lahendamise kokkuleppeline kord mõtte.

Kostja II oli seisukohal, et kohtule esitatud esialgses hagiavalduses ei esitanud hagejad kostja II vastu

ühtegi nõuet. Alles 30. jaanuaril 2013 esitatud hagi täiendustes on hagejad selgitanud, et kostja II

vastu soovitakse TsMS § 279 lg 1 alusel esitada dokumentide väljaandmise nõue.

Materiaalõiguslikku dokumentide väljaandmise nõuet ei ole hagejad esitanud, kohtud ei ole seda

menetlusse võtnud ja seepärast ei toimu selle nõude üle ka kohtuvaidlust. Ka žürii otsuse tühistamise

nõue on esitatud alles hagi täiendustes, kuid hagejad ei täpsusta, kelle vastu see nõue esitatud on.

Kostja II ei saa praeguses vaidluses olla kostja, sest ta oli üksnes vaidlusaluse võistluse tehniline

korraldaja. Samuti ei määra kostja II võistluse žüriid. Vaidlusalust otsust ei teinud kostja II ja seda ei

tehtud ka tema nimel. Kostja II ei saa muuta ega tühistada žürii otsust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. aprilli 2013. a määrusega Harju Maakohtu määruse osas,

millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hagejate hagi kostja I vastu 2011. aasta Eesti autoralli

meistrivõistluste ja karikavõistluste tulemusi puudutava otsuse muutmiseks. Tühistatud osas saatis

ringkonnakohus hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohus

jättis maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hagejate hagi

kostja II vastu žürii otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Esmalt on hagejad esitanud hagi žürii otsuse tühistamiseks. Ekslik on maakohtu seisukoht, et riik ei

pea andma õiguskaitset spordivõistluste tulemuste vaidlustamiseks. Ralli korraldas kostja II, hagejad

olid rallist osavõtjad.

Pooled ei vaidle selle üle, et ralli korraldamise aluseks olid järgmised Eestis kehtivad ja autosporti

reguleerivad dokumendid: FIA spordikoodeks koos lisadega, võistluste korraldamise üldeeskiri,

autoralli võistlusmäärus, autoralli meistrivõistluste ja karikavõistluste üldjuhend ning Saaremaa ralli

etapi võistlusjuhend. Spordikoodeksi p 53 kohaselt peavad kõik võistlused ja katsed FIA-s esindatud

riikides (sh Eestis) juhinduma spordikoodeksist. Spordikoodeksi p 56 kohaselt peab iga

autospordivõistluse jaoks olema koostatud võistlusjuhend. Kui võistlusjuhend on koodeksiga

vastuolus, rakendatakse viimast. Spordikoodeksi p 58 alapunkti 2 kohaselt peavad kõik võistlusest

osavõtjad tingimusteta alluma võistlusmäärustele ja -juhenditele ning riigi volitatud

autospordiorganisatsiooni ettekirjutustele.

Spordikoodeksi p-d 171–191b reguleerivad muu hulgas žürii määratud karistuste protestimise ja

apelleerimise korda. Tegemist on üksikasjalike protseduurireeglitega, mis lähtuvad spordiala

spetsiifikast. Spordikoodeksi p 191b sätestab lisaks võimaluse kaevata rahvusliku

autospordiorganisatsiooni apellatsiooniotsust edasi teistesse juriidilistesse instantsidesse. Eeltoodust

tuleneb, et spordikoodeks sätestab seda liiki asjade kohustusliku kohtueelse lahendamise korra

TsMS § 371 lõike 1 p 3 mõttes. Kuna hagejad sellest korrast kinni ei pidanud ja loobusid žürii

otsusest teada saades protesti esitamisest, siis ei ole kohtul võimalik hagi menetlusse võtta.

Küll aga on kohtu pädevuses menetleda hagejate teist nõuet ehk nõuet kostja I vastu 2011. aasta Eesti

autoralli meistrivõistluste ja karikavõistluste tulemusi puudutava otsuse tühistamiseks. Tegemist on

mittetulundusühingu organi otsuse vaidlustamisega. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24

lg 7 kohaselt saab nõuda sama paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras lisaks üldkoosoleku otsustele

ka ühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. See, kas hagejate väited tõendamist leiavad,

selgub asja sisulisel arutamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses paluvad hagejad Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega kohus

jättis hagi žürii otsuse tühistamise nõude osas menetlusse võtmata, ja saata asi ka selles osas Harju

Maakohtule läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda.

Määruskaebuse kohaselt on hagejatel õigus vaidlustada žürii otsust. Arvestades EAL-i käitumist, on

kohtusse pöördumine hagejate jaoks ainus võimalus oma õigusi kaitsta. Hagejad ei esitanud

apellatsiooni Saaremaa ralli tulemuste peale, kuna žürii esimees andis neile eksitavat teavet

punktiarvestuse kohta ja tekitas neis ettekujutuse, et apellatsiooni esitamise järele ei ole vajadust,

kuna meistritiitel on hagejate meeskonnal igal juhul juba käes. Sellest tulenevalt ei saa kostjad

tugineda asjaolule, et hagejad kaotasid apellatsiooni esitamata jätmisega õiguse vaidlustada Saaremaa

ralli tulemusi. Hagejate kohtulikust kaitsest ilmajätmine oleks vastuolus põhiseaduse §-st 15 tuleneva

põhiõigusega saada tõhusat õiguskaitset.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et spordikoodeksis ettenähtud apellatsioonimenetlus on

kohustuslik kohtueelne menetlus TsMS § 371 lg 1 p 3 mõttes. TsMS § 371 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade

eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Menetlus EAL-i

apellatsioonikomisjonis ei ole ette nähtud seadusega, vaid spordikoodeksiga. Spordikoodeks ei ole

õigustloov akt ega rahvusvaheline leping.

Võimalus pöörduda apellatsioonikomisjoni ei saa välistada kohtusse pöördumise õigust ka

sellepärast, et apellatsioonikomisjoni jurisdiktsioon ei ole võistlustel osalejate jaoks lõplik ega

eksklusiivne, vaid alternatiivne õiguskaitsevõimalus. Spordikoodeksi p-st 191b tulenevalt ei ole

apellatsiooni esitamine kohtusse pöördumise eeldus. Viidatud sättest järeldub, et EAL-i

apellatsioonikomisjoni otsus ei ole lõplik ja hagejad saavad oma õigusi kaitsta ka kohtus.

7. Kostjad vaidlevad hagejate määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel rahuldada

ning kohtute määrused menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega kohtud

keeldusid menetlusse võtmast hagi kostja žürii otsuse tühistamiseks. Asi tuleb tühistatud osas saata

samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas tuleb

ringkonnakohtu määrus jätta muutmata.

9. Kolleegiumi arvates keeldus ringkonnakohus TsMS § 371 lg 1 p 3 järgi alusetult hagejate nõuet

kostja II vastu menetlusse võtmast. TsMS § 371 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse,

kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Selle sätte kohaselt saab vaidluse

lahendamise kohustuslik kohtuväline kord tuleneda ainult seadusest. Seega on õige määruskaebuse

väide, et menetlus EAL-i apellatsioonikomisjonis ei ole reguleeritud seadusega, vaid

spordikoodeksiga, mis ei ole õigustloov akt ega rahvusvaheline leping. Seetõttu ei saanud

ringkonnakohus keelduda menetlemast hagejate nõuet kostja II vastu TsMS § 371 lg 1 p 3 järgi.

10. Praeguses asjas on kostjad ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentides viidanud

võimalusele, et poolte vahel võib olla sõlmitud kokkulepe vaidluste lahendamiseks vahekohtus

(vt kohtutoimiku I kd, tl 110, p 19 ja tl 152, p 11). TsMS § 717 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled

või muu võlasuhte osalised anda nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud

lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tuleneva vaidluse vahekohtu lahendada. Sama paragrahvi

teise lõike järgi võib vahekohtu kokkuleppe sõlmida iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva

eristatava tingimusena.

Rahvusvahelise praktika järgi lahendatakse spordivõistlustel osalemisega seotud vaidlused üldjuhul

selleks loodud vahekohtutes. Praeguses asjas ei ole menetlusosalised toonud selgelt välja asjaolusid,

millest tulenevalt võiks otsustada, kas poolte vahel oli sõlmitud vahekohtu kokkulepe. Kolleegium

kordab varem väljendatud seisukohta, et TsMS annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe

tähelepanuta jätmiseks vaid juhul, kui kostja ei ole sellele õigel ajal tuginenud. TsMS § 330 lg 2

kohaselt tuleb hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada

korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või

esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Hagi lubatavuse kriteeriumid sätestab eelkõige

TsMS § 371, mille lg 1 p 8 kohaselt tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest muu hulgas

siis, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul,

kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07, p 12).

Eeltoodust tulenevalt peab maakohus vahekohtu kokkuleppega seonduvat selgitama ning vajadusel

kohaldama TsMS §-s 3401 sätestatut (vt otsuse p 12). Kui pooled on oma käitumisega näidanud, et

soovivad vahekohtu kokkuleppe lõpetamist ning vaidluse lahendamist riiklikus kohtus, siis tuleb

vahekohtu kokkulepe lugeda lõpetatuks.

11. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohus leidis iseenesest õigesti, et kostja I vastu esitatud nõude

menetlemine kuulub kohtu pädevusse. Küll aga on kolleegiumi arvates põhjendamatu

ringkonnakohtu järeldus, et eelnimetatud nõuet tuleb menetleda kui mittetulundusühingu organi

otsuse vaidlustamise nõuet.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus

mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus

oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi seitsmenda lõike alusel on võimalik lisaks üldkoosoleku

otsustele nõuda ka ühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 31 lg 1 järgi on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. MTÜS § 31 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjaga ette näha, et

teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise

kord nähakse ette põhikirjas.

Kolleegium leiab, et MTÜS § 24 lg-s 7 on peetud silmas, et üldkoosoleku otsusega samas korras võib

vaidlustada MTÜS § 31 lg-s 1 ettenähtud organite otsuseid. Seega on EAL-i rallikomitee otsuse

vaidlustamine MTÜS-s sätestatud korras võimalik vaid juhul, kui rallikomitee on kostja I organ

MTÜS § 31 lg 1 mõttes. Lisaks sätestab MTÜS § 24 lg 3 esimene lause isikute loetelu, kellel on

õigus nõuda üldkoosoleku ja teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Selline õigus on viidatud

sätte kohaselt juhatusel, samuti juhatuse igal liikmel, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu

või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu

liikmel, kes ei osalenud otsuse tegemisel. MTÜS § 24 lg 3 teine lause sätestab, et

mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

Eeltoodust tulenevalt on MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend oma olemuselt ühinguõiguslik

õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga nn sisesuhtes olevad isikud. Seega on hagejatel

õigus eelnimetatud korras kostja I otsust vaidlustada vaid juhul, kui nad on kostja I liikmed või selle

organi liikmed. Kui nad ei ole kostja I liikmed ega selle organi liikmed, kuid kostja I otsusega on

rikutud nende õigusi, võib neil olla õigus kasutada muudest õigussuhetest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

12. Kolleegium selgitab ka maakohtu määruse põhjendustega seonduvat.

Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagi ei ole

esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, samuti põhjusel, et hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus märkis oma määruses, et spordivõistluste

tulemuste vaidlustamine ei ole eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Hagejad väidavad, et neil on kostjatega lepinguline suhe ning et hagejate nõue on lepingust tuleneva

kohustuse täitmise nõue. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses

sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Pole

kahtlust, et lepingu täitmise nõuded kuuluvad tsiviilasjadena kohtu pädevusse. Välistatud ei ole, et

spordivõistlustel osaleja sõlmib korraldajatega lepingud, milles lepitakse kokku ka võistluse

tulemuste tühistamise, võitja väljaselgitamise jt tingimustes. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei

hinda kohtud tõendeid (vt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13).

Seega ei olnud maakohtul võimalik hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi keelduda.

Teiseks põhjendas maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi ka

sellega, et hagiga ei ole hagejate taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest hagejate esitatud

asjaolud ei ole kooskõlas hagejate esitatud nõuetega. Kolleegium leiab, et hagi menetlusse võtmisest

keeldumine ei olnud põhjendatud ka sellel alusel. Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge. Kui hageja esitab ebaselge nõude,

mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu

takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste

kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus

jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata.

13. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus.

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada avaldajate

määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu