3-4-1-49-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-49-13

Otsuse kuupäev

8. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

Romeo

Kalda

kaebus

Vabariigi

Valimiskomisjoni

24. septembri 2013. a otsuse nr 24 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Romeo Kalda kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas 9. septembril 2013 Jõhvi Valla Valimiskomisjonile kohaliku omavalitsuse

volikogu

valimistel

Jõhvi

Vallavolikogusse

kandideerimiseks

kandideerimisavalduse,

üksikkandidaadi registreerimise avalduse ja kandidaadi ankeedi.

2. Jõhvi Valla Valimiskomisjon jättis R. Kalda kandidaadina registreerimata, kuna R. Kalda on Viru

Vanglas viibiv kinnipeetav. Jõhvi Valla Valimiskomisjon teavitas 9. septembril 2013 kirjaga nr 16-

1.1/4624-1 R. Kaldat tema registreerimata jätmisest ja tagastas kandidaadi registreerimise avalduse,

üksikkandidaadi registreerimise avalduse ja kandidaadi ankeedi.

3. R. Kalda esitas 11. septembril 2013 Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus

tühistada Jõhvi Valla Valimiskomisjoni 9. septembri 2013. a otsus nr 16-1.1/4624-1 ja tunnistada

seadusvastaseks toiming, millega keelduti teda üksikkandidaadina registreerimast.

4. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis 16. septembri 2013. a otsusega nr 2 R. Kalda kaebuse

rahuldamata.

5. R. Kalda esitas 18. septembril 2013 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjoni 16. septembri 2013. a otsuse nr 2 peale. R. Kalda palus tühistada Ida-

Viru Maakonna Valimiskomisjoni 16. septembri 2013. a otsus nr 2 ja Jõhvi Valla Valimiskomisjoni

9. septembri 2013. a otsus nr 16-1.1/4624-1 ning tunnistada seadusvastaseks toiming, millega

keelduti teda üksikkandidaadina registreerimast.

6. VVK jättis 24. septembri 2013. a otsusega nr 24 R. Kalda kaebuse rahuldamata. VVK leidis, et

kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lõike 6 kohaselt ei või volikogu

liikmeks kandideerida isik, kelle kohus on süüdi mõistnud kuriteos ja kes kannab vanglakaristust.

R. Kalda on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust Viru Vanglas. Lisaks sellele märkis

VVK, et R. Kalda püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel Jõhvi vallas. VVK oli seisukohal,

et põhiseaduse (PS) § 3 lõikest 1 tulenevalt peab valimiskomisjon oma tegevuses lähtuma kehtivast

seadusest ega saa hinnata seaduse vastavust välislepingule. Samuti puudub valimiskomisjonil

võimalus jätta kehtiv seadus kohaldamata ja pöörduda sätte põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks

kohtu poole.

7. R. Kalda esitas VVK kaudu Riigikohtule kaebuse VVK 24. septembri 2013. a otsuse peale.

Kaebuse kohaselt sai R. Kalda VVK otsuse kätte 27. septembril 2013 ja saatis samal päeval otsuse

peale kaebuse VVK kaudu Riigikohtule. R. Kalda kaebuse sai VVK kätte 30. septembril 2013 ja

1. oktoobril 2013 edastas komisjon kaebuse Riigikohtule. Kaaskirjas selgitas VVK, et jääb oma

otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub kaebuse jätta rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHT

8. R. Kalda palub kaebuses tühistada VVK 24. septembri 2013. a otsus nr 24 ja tunnistada

seadusvastaseks toiming, millega Jõhvi Valla Valimiskomisjon keeldus kaebajat üksikkandidaadina

registreerimast, ning teha ettekirjutus R. Kalda kandideerimisavalduse registreerimiseks. R. Kalda

leiab, et KOVVS § 5 lõige 4 ja lõige 6 ning § 27 lõige 3 on vastuolus PS §-dega 1, 3, 10, 11, 56 ja 57

ning põhiseaduslike aluspõhimõtetega, samuti Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) 1. protokolli artikliga 3 ja seda täpsustava Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

praktikaga, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 40, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste

rahvusvahelise pakti artikliga 25 ning Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni vastu võetud valimiste

hea tava koodeksist tulenevate põhimõtetega.

9. R. Kalda on seisukohal, et kandideerimisõigus on seotud hääletamisõigusega, mis on põhiõigusena

tagatud PS §-s 57. KOVVS § 5 lõiked 4 ja 6 on vastuolus PS §-ga 57 ja §-ga 11 koostoimes, kuna

piiravad kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute põhiõigusi sedavõrd

radikaalselt. Selline piirang ei saa õigusselguse põhimõttest tulenevalt olla kooskõlas inimõiguste ja

põhivabadustega, samuti ei nähtu seaduse mõttest sellise põhiõiguse piirangu legitiimne eesmärk.

Valimis- ja kandideerimisõiguse piiramine ei saa üldjuhul olla õigusriigis karistava iseloomuga.

10. Kaebaja leiab, et põhiseaduse sätteid tuleb tõlgendada lähtuvalt EIÕK 1. protokolli artiklist 3,

mille sisu on EIK täpsustanud kohtuasjades Hirst vs. Ühendkuningriik (nr 74025/01, 6. oktoobri

2005. a otsus), Greens ja M. T. vs. Ühendkuningriik (nr 60041/08 ja 60054/08, 23. novembri 2010. a

otsus) ja Scoppola vs. Itaalia (nr 126/05, 22. mai 2012. a otsus). EIK on kinnitanud, et riigisisene

regulatsioon, mis välistab kõigi süüdimõistetud ja vangistuses viibivate isikute valimistel osalemise ja

mille mõju on absoluutne ega ole kaasuse põhiselt hinnatav, on konventsiooniga vastuolus. Sama

seisukohta on väljendanud ka ÜRO Inimõiguste Komitee ja Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon.

PS § 123 lõikest 2 ja Riigikohtu praktikast tulenevalt peaks Eesti seaduse vastuolu korral EIÕK-ga

kui

välislepinguga

kohaldama

konventsiooni

koos

EIK

praktikaga.

Osalisriikidele

on

ratifitseerimiseks antud EIÕK lisaprotokoll nr 15, kuid ka selle ratifitseerimiseni ei saa Eesti loobuda

subsidiaarsuse põhimõttest.

11. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et VVK on lubamatult viidanud asjaolule, et R. Kalda

rahvastikuregistrijärgne elukoht ei asu Jõhvi vallas. Kinnipeetavaid tuleb käsitleda erikategooriana ja

arvestada tuleb Justiitsministeeriumi kinnipeeturegistri andmeid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Vaidluse all ei ole asjaolu, et R. Kalda on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust.

Vaidlus käib selle üle, kas KOVVS § 5 lõige 6 on põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse ning Euroopa

Liidu õigusega kooskõlas.

13. R. Kalda seostab oma väited selle kohta, et ka vanglakaristust kandval isikul peab kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel olema kandideerimisõigus, hääletamisõigusega ja viitab PS §-dele

56 ja 57. Kaebusest nähtuvalt on R. Kalda seisukohal, et vanglakaristust kandval isikul peab ka

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel olema hääletamisõigus ja ta tuleb kanda valijate nimekirja.

Nende väidete kohta võtab kolleegium seisukoha otsuse punktides 14–17.

14. Põhiseaduse §-d 56 ja 57 reguleerivad riigivõimu teostamist ja hääleõigust riigivõimu teostamisel.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimine ei ole riigivõimu teostamine, mistõttu põhiseaduse need

sätted ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad.

15. Kolleegium märgib, et hääletamisõigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel reguleerib PS

§ 156 lõige 2, mille järgi kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud

tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt

kaheksateist aastat vanad. See säte annab seadusandjale võimaluse sisustada hääletamisõigus

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. PS § 156 lõige 2 ei reguleeri kandideerimisõigust

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, vaid jätab selle seadusandja kujundada.

16. On tõsi, et kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on KOVVS § 5 lõikes 5

määratletud ka hääletamisõiguse kaudu ja et KOVVS § 5 lõike 4 järgi ei võta hääletamisest osa isik,

kelle kohus on süüdi mõistnud ja kes kannab karistust kinnipidamiskohas. Tõsi on ka see, et KOVVS

§ 27 lõige 3 välistab valijate nimekirja sellise isiku kandmise, kelle kohus on karistusregistri

andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab

valimispäevani vanglakaristust. Praeguses asjas ei ole otsustava tähtsusega see, kas põhiseadusega on

kooskõlas vanglakaristust kandval isikul kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamisõiguse

puudumine. Praeguse vaidluse esemeks on see, kas kinnipeetaval peab või ei pea olema

kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

17. Vanglakaristust kandva isiku kandideerimisõiguse puudumine kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel on ühemõtteliselt ja ammendavalt reguleeritud KOVVS § 5 lõikes 6, milles sätestatakse:

„Volikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud

kuriteos ja kannab vanglakaristust." Kohtuasjas nr 3-4-1-44-13 tehtud otsuses jõudis

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium järeldusele, et KOVVS § 5 lõikes 6 sätestatud

kandideerimisõiguse piirang on proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas. Kohaliku omavalitsuse

volikogu liikme töö eeldab vähemasti volikogu istungitel osalemist, kuid ka muid tegevusi, mis

eeldavad, et isik saab vabalt liikuda. Vabaduskaotusliku karistuse olemuslik osa on see, et isik ei saa

vabalt ringi liikuda (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus

kohtuasjas nr 3-4-1-44-13, p 13). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Nimetatud otsuses ei

põhjendanud kolleegium kinnipeetava kandideerimisõiguse puudumist sellega, et kinnipeetaval ei ole

ka

hääletamisõigust.

Kolleegium

pidas

kinnipeetava

kandideerimisõiguse

puudumist

põhiseaduspäraseks sõltumata sellest, kas tal hääletamisõigus on või ei ole. Seepärast ei pea

kolleegium praeguses kohtuasjas vajalikuks hinnata seda, kas KOVVS § 5 lõige 4 ja § 27 lõige 3 on

põhiseaduspärased.

18. Kaebaja väidete kohta, et KOVVS § 5 lõiked 4 ja 6 ning § 27 lõige 3 on vastuolus põhiseaduse

aluspõhimõtetega, leiab kolleegium, et põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 seostab aluspõhimõtted

Eesti

kuulumisega

Euroopa

Liitu.

Süüdimõistetud

ja

vanglakaristust

kandvate

isikute

kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei seostu Eesti kuulumisega Euroopa

Liitu.

19. Kolleegium hindas 2. oktoobri 2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-44-13 KOVVS § 5 lõike 6

kooskõla ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ning leidis, et säte on nendega kooskõlas.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 39 ja 40 annavad teise liikmesriigi kodanikele õiguse

kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel riigi kodanikega samadel

tingimustel, kuid ei reguleeri kinnipeetavate valimisõigust. EIÕK lisaprotokolli nr 1 artikkel 3

käsitleb riigi seadusandliku organi valimisi, kuid praegusel juhul soovib kaebaja kandideerida

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Veneetsia Komisjoni raportit (CDL-AD(2006)018),

millele kaebaja viitab, tuleb aga mõista konventsiooniga tagatud õiguste kontekstis. Ka kaebuses

viidatud lahendites ei käsitle EIK kinnipeetavate kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse

esindusorgani valimistel, vaid üksnes hääletamisõigust parlamendi valimistel. EIÕK lisaprotokolli

nr 15 (24. juunist 2013) ei ole Eesti ratifitseerinud ja see ei ole Eestile siduv (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-44-13,

punktid 15–17 ja 20).

20. KOVVS § 5 lõige 6 on kooskõlas ka Veneetsia Komisjoni valimiste heade tavade koodeksiga

(23. mai 2003, CDL-AS82002)23 rev), sest piirang on sätestatud seaduses, on kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning piirang on seotud raskemate kuritegude toimepanemisega.

Samuti ei ole vaidlustatud säte vastuolus ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti

artikliga 25, kuna ei piira kuriteos süüdimõistetud ja vanglakaristust kandva isiku õigusi

ebaproportsionaalselt. ÜRO Inimõiguste Komitee 12. juuli 1996. a üldine selgitus nr 25 ei ole siduv

dokument ja selle punktis 14 käsitletakse üksnes hääletamisõigust, mitte kandideerimisõigust

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-

44-13, punktid 17–19 ja 23–24).

21. Eespool toodust tulenevalt ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut kaebaja väidetele selle

kohta, et VVK on ebaõigesti leidnud, et Jõhvi vald ei ole kaebaja püsiv elukoht.

22. Kolleegium osutab ka sellele, et õige on VVK seisukoht, et haldusorgan peab tulenevalt PS § 3

lõikest 1 rakendama kehtivat seadust ega saa jätta normi kohaldamata isegi siis, kui leiab, et norm on

põhiseadusega vastuolus. Lähtuvalt PS § 15 lõikest 1 saab igaüks nõuda asjassepuutuva sätte

põhiseaduse vastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-44-13, punkt 11).

23. Eeltoodust lähtuvalt jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium R. Kalda kaebuse

rahuldamata.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld