3-4-1-30-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigiprokuratuur alustas 22. mail 2012 kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 4021 tunnustel, et kehtestatud piiranguid, ja tunnistas K. Pallingu kahtlustatavaks. 15. oktoobri 2012. a määrusega
Legislator headnote
AI generated3-4-1-30-13 · Riigikohus: Riigiprokuratuur alustas 22. mail 2012 kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 4021 tunnustel, et kehtestatud piiranguid, ja tunnistas K. Pallingu kahtlustatavaks. 15. oktoobri 2012. a määrusega
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
MÄÄRUS
Kohtuasja number
3-4-1-30-13
Määruse kuupäev
7. oktoober 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Eerik
Kergandberg, Lea Kivi ja Jaak Luik
Kohtuasi
Kalle Pallingu 7. juuni 2013. a kaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Kalle Pallingu kaebus läbi vaatamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Riigiprokuratuur alustas 22. mail 2012 kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 4021 tunnustel, et
uurida kahtlust, kas Eesti Reformierakond on rikkunud erakonna majandustegevusele või varale
kehtestatud piiranguid, ja tunnistas K. Pallingu kahtlustatavaks. 15. oktoobri 2012. a määrusega
lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse, tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199
lg 1 p-le 1 ja §-le 200 kriminaalmenetluse aluse (kuriteo tunnuste) puudumise tõttu.
2. Kalle Pallingu esindajad vandeadvokaat Raul Otsa ja vandeadvokaat Leon Glikman esitasid
7. juunil 2013 Riigikohtule kaebuse. Kaebuses paluti tunnistada kriminaalasja nr 1200000071
kohtueelne menetlus õigusvastaseks K. Pallingu kahtlustatavaks tunnistamise osas ja mõista
kaebajale välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
3. Kaebuses leitakse, et kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokurör tegutses ebaseaduslikult ja rikkus
menetlustoimingute tegemisel K. Pallingu põhiseaduse (PS) §-dest 11, 13, 14, 17, 26 ja 43 ning § 22
lg-st 1 tulenevaid põhiõigusi. K. Palling pöördus kaebusega Riigikohtu poole, sest tal ei ole muud
võimalust oma õigusi kaitsta, s.o tuvastada kriminaalmenetluse õigusvastasus ja saada tekitatud
mittevaralise kahju eest hüvitist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada
Riigikohtule individuaalset põhiseaduslikkuse järelevalve kaebust. Siiski on Riigikohus leidnud, et
erandjuhul saab isik pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev
individuaalkaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi
tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. juuli 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-25-13,
punkt 31). Eeltoodust lähtudes hindab kolleegium K. Pallingu kaebuse lubatavust.
5. K. Palling leiab, et tema vastu toimunud kriminaalmenetlus oli õigusvastane ja rikkus tema
põhiõigusi, kuid ei ole kohast kohtumenetlust, milles ta saaks taotleda kriminaalmenetluse
õigusvastasuse tuvastamist ja nõuda tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
6. Kolleegium leiab, et Riigikohtule esitatud kaebus on üldsõnaline. Kaebuses on nimetatud erinevaid
menetlustoiminguid ja määrusi, mida kaebaja peab enda õigusi rikkuvateks, kuid neid on kirjeldatud
üksnes üldjoontes. Samuti ei nähtu, kas ja milliseid olemasolevaid õiguskaitsevõimalusi K. Palling
kriminaalmenetluses on kasutanud.
7. Kolleegium märgib, et kuni süüdistusakti koostamiseni kontrollib kriminaalmenetluse toimingute
ja
määruste
õiguspärasust
menetlusosalise
kaebuse
alusel
eeluurimiskohtunik
uurimus-
kaebemenetluses (KrMS §-d 228–230). Juhul kui K. Palling soovib kohtueelses kriminaalmenetluses
toiminguga või määrusega tekitatud kahju hüvitamist, on tal võimalik pöörduda kaebusega
halduskohtu kui avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu poole
(halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1). Riigivastutuse seadus, mis reguleerib avalike ülesannete
täitmisel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole kohaldatav kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud
kahju hüvitamisele, ja seetõttu on Riigikohus tunnistanud kahju hüvitamise regulatsiooni puudumise
mitmes haldusasjas põhiseadusvastaseks (Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsusega kohtuasjas
nr 3-3-1-85-09 tunnistati põhiseaduse vastaseks ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega
tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine; 30. augusti 2011. a otsusega
kohtuasjas nr 3-3-1-15-09 tunnistati põhiseaduse vastseks kohtueelses kriminaalmenetluses
ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju õiglases ulatuses hüvitamise
regulatsiooni puudumine; 31. augusti 2011. a otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-35-10 tunnistati
põhiseaduse vastaseks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt
tekitatud varalise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine). Riigikohtu üldkogu tugines nimetatud
lahendites kahju hüvitamisel otse PS §-le 25.
8. Lisaks sellele märgib kolleegium, et PS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja
läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse
vastaseks tunnistamist. Sama paragrahvi teine lõige kohustab kohut järgima põhiseadust ja
tunnistama põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub
põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Sellise
kohustuse sätestab ka PS § 152 lg 1, mille kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata
mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega.
9. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 teises lauses tagatud põhiõiguse realiseerimine on võimalik
konkreetse normikontrolli menetluses, kus kaebuse esitajal on võimalik esitada oma taotlus kohtuasja
lahendavale kohtule. PS § 15 lg 1 teise lause kaitseala hõlmab õigust seada kahtluse alla nii
materiaal- kui ka menetlusõiguslike normide põhiseadusele vastavus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi seisukoht 7. detsembri 2009. a määruses kohtuasjas nr 3-4-1-22-09, viidates
kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsusele asjas nr 3-4-1-1-04, 9. aprilli 2008. a otsusele asjas nr 3-4-1-
20-07 ja Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a otsusele asjas nr 3-1-1-88-07).
10. Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et Kalle Pallingu kaebus ei ole lubatav, ja jätab
kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lg-st 2 tulenevalt läbi vaatamata
ning tagastab esitajatele.
Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jaak Luik