3-4-1-30-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-30-13

Määruse kuupäev

7. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Eerik

Kergandberg, Lea Kivi ja Jaak Luik

Kohtuasi

Kalle Pallingu 7. juuni 2013. a kaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Kalle Pallingu kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigiprokuratuur alustas 22. mail 2012 kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 4021 tunnustel, et

uurida kahtlust, kas Eesti Reformierakond on rikkunud erakonna majandustegevusele või varale

kehtestatud piiranguid, ja tunnistas K. Pallingu kahtlustatavaks. 15. oktoobri 2012. a määrusega

lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse, tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199

lg 1 p-le 1 ja §-le 200 kriminaalmenetluse aluse (kuriteo tunnuste) puudumise tõttu.

2. Kalle Pallingu esindajad vandeadvokaat Raul Otsa ja vandeadvokaat Leon Glikman esitasid

7. juunil 2013 Riigikohtule kaebuse. Kaebuses paluti tunnistada kriminaalasja nr 1200000071

kohtueelne menetlus õigusvastaseks K. Pallingu kahtlustatavaks tunnistamise osas ja mõista

kaebajale välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

3. Kaebuses leitakse, et kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokurör tegutses ebaseaduslikult ja rikkus

menetlustoimingute tegemisel K. Pallingu põhiseaduse (PS) §-dest 11, 13, 14, 17, 26 ja 43 ning § 22

lg-st 1 tulenevaid põhiõigusi. K. Palling pöördus kaebusega Riigikohtu poole, sest tal ei ole muud

võimalust oma õigusi kaitsta, s.o tuvastada kriminaalmenetluse õigusvastasus ja saada tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada

Riigikohtule individuaalset põhiseaduslikkuse järelevalve kaebust. Siiski on Riigikohus leidnud, et

erandjuhul saab isik pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev

individuaalkaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi

tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. juuli 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-25-13,

punkt 31). Eeltoodust lähtudes hindab kolleegium K. Pallingu kaebuse lubatavust.

5. K. Palling leiab, et tema vastu toimunud kriminaalmenetlus oli õigusvastane ja rikkus tema

põhiõigusi, kuid ei ole kohast kohtumenetlust, milles ta saaks taotleda kriminaalmenetluse

õigusvastasuse tuvastamist ja nõuda tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

6. Kolleegium leiab, et Riigikohtule esitatud kaebus on üldsõnaline. Kaebuses on nimetatud erinevaid

menetlustoiminguid ja määrusi, mida kaebaja peab enda õigusi rikkuvateks, kuid neid on kirjeldatud

üksnes üldjoontes. Samuti ei nähtu, kas ja milliseid olemasolevaid õiguskaitsevõimalusi K. Palling

kriminaalmenetluses on kasutanud.

7. Kolleegium märgib, et kuni süüdistusakti koostamiseni kontrollib kriminaalmenetluse toimingute

ja

määruste

õiguspärasust

menetlusosalise

kaebuse

alusel

eeluurimiskohtunik

uurimus-

kaebemenetluses (KrMS §-d 228–230). Juhul kui K. Palling soovib kohtueelses kriminaalmenetluses

toiminguga või määrusega tekitatud kahju hüvitamist, on tal võimalik pöörduda kaebusega

halduskohtu kui avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu poole

(halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1). Riigivastutuse seadus, mis reguleerib avalike ülesannete

täitmisel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole kohaldatav kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud

kahju hüvitamisele, ja seetõttu on Riigikohus tunnistanud kahju hüvitamise regulatsiooni puudumise

mitmes haldusasjas põhiseadusvastaseks (Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsusega kohtuasjas

nr 3-3-1-85-09 tunnistati põhiseaduse vastaseks ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine; 30. augusti 2011. a otsusega

kohtuasjas nr 3-3-1-15-09 tunnistati põhiseaduse vastseks kohtueelses kriminaalmenetluses

ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju õiglases ulatuses hüvitamise

regulatsiooni puudumine; 31. augusti 2011. a otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-35-10 tunnistati

põhiseaduse vastaseks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt

tekitatud varalise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine). Riigikohtu üldkogu tugines nimetatud

lahendites kahju hüvitamisel otse PS §-le 25.

8. Lisaks sellele märgib kolleegium, et PS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse

vastaseks tunnistamist. Sama paragrahvi teine lõige kohustab kohut järgima põhiseadust ja

tunnistama põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub

põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Sellise

kohustuse sätestab ka PS § 152 lg 1, mille kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata

mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega.

9. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 teises lauses tagatud põhiõiguse realiseerimine on võimalik

konkreetse normikontrolli menetluses, kus kaebuse esitajal on võimalik esitada oma taotlus kohtuasja

lahendavale kohtule. PS § 15 lg 1 teise lause kaitseala hõlmab õigust seada kahtluse alla nii

materiaal- kui ka menetlusõiguslike normide põhiseadusele vastavus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi seisukoht 7. detsembri 2009. a määruses kohtuasjas nr 3-4-1-22-09, viidates

kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsusele asjas nr 3-4-1-1-04, 9. aprilli 2008. a otsusele asjas nr 3-4-1-

20-07 ja Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a otsusele asjas nr 3-1-1-88-07).

10. Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et Kalle Pallingu kaebus ei ole lubatav, ja jätab

kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lg-st 2 tulenevalt läbi vaatamata

ning tagastab esitajatele.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jaak Luik