Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-46-13 AI generated

3-4-1-46-13 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-46-13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Linna Valimiskomisjon jättis 13. septembri 2013. a otsusega nr 20 üksikkandidaat Peeter lõigetest 5 ja 6, kuna P. Kangro püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas ning ta

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-46-13 · Riigikohus: septembri 2013. a otsusega nr 20 üksikkandidaat Peeter lõigetest 5 ja 6, kuna P. Kangro püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas ning ta

Keywords

AI generated
european Commissioner delegated regulation european works councils registration of pension institution European legal status application and registration procedure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-46-13

Otsuse kuupäev

3. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

Peeter Kangro kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

20. septembri 2013. a otsuse nr 20 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linna Valimiskomisjon jättis 13. septembri 2013. a otsusega nr 20 üksikkandidaat Peeter

Kangro registreerimata lähtuvalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5

lõigetest 5 ja 6, kuna P. Kangro püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas ning ta

on süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

2. P. Kangro esitas 16. septembril 2013 Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse, milles

palus otsuse tühistada. P. Kangro elab püsivalt juba enam kui viis aastat Tartu linnas. KOVVS § 5

lõige 6 on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK), Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika ja teiste rahvusvaheliste õigusaktidega. Lisaks taotleti, et Tartu

Linna Valimiskomisjon kannaks P. Kangro üksikkandidaadina 20. oktoobril 2013 toimuvate kohaliku

omavalitsuse volikogu (KOV) valimiste üksikkandidaatide nimekirja.

3. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) jättis 20. septembri 2013. a otsusega nr 20 P. Kangro kaebuse

rahuldamata ja Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse muutmata lähtuvalt KOVVS § 5 lõigetest 5 ja 6.

KOVVS § 5 lõike 6 väidetava põhiseadusega (PS) vastuolu kohta märkis VVK, et PS § 3 lõikest 1

tulenevalt peab haldusorgan rakendama kehtivat seadust ega saa hinnata normide vastavust

välislepingutele.

4. P. Kangro esitas VVK otsuse peale kaebuse nii esindaja kaudu kui ka isiklikult. VVK edastas

kaebused Riigikohtule 24. septembril ja 1. oktoobril 2013. Kaaskirjades selgitab VVK, et jääb oma

seisukohtade juurde ja palub kaebuse rahuldamata jätta.

KAEBAJA SEISUKOHT

5. P. Kangro taotleb VVK 20. septembri 2013. a otsuse nr 21 tühistamist ja VVK kohustamist kanda

P. Kangro üksikkandidaadina 20. oktoobril 2013 toimuvate KOV valimiste üksikkandidaatide

nimekirja.

6. KOVVS § 5 lõige 6 on vastuolus EIÕK 1. protokolli artikliga 3 ja seda täpsustavate EIK

kohtulahenditega, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25, Euroopa

Nõukogu Veneetsia Komisjoni heade tavade koodeksiga valimisküsimustes ning Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artiklitega 39 ja 40. Vastuolu seisneb selles, et süüdi mõistetud ja vanglakaristust

kandvad isikud ei saa KOV valimistel kandideerida. Tulenevalt PS §-st 123 on keeld ka

põhiseadusega vastuolus. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb riigisisese ja rahvusvahelise õiguse

vastuolu korral kohaldada rahvusvahelise õiguse sätteid.

7. Süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute KOV valimistel kandideerida lubamise

kohustus tuleneb ka EIK praktikast. Seda seisukohta on EIK väljendanud ka mitmetel konverentsidel.

EIK olulisemad lahendid selle kohta pärinevad juba 2005. aastast. Praktika kohaselt on

lepinguosalistel riikidel küll avar hindamisruum oma valimissüsteemi kujundamisel, kuid seejuures ei

või välistada mingi grupi isikute õigust valimistel osaleda kas kandidaadina või hääletades. EIK on

oma lahendites rõhutanud, et õigused tuleb tagada praktiliselt ja tõhusalt, mitte teoreetiliselt ja

illusoorselt. Konventsiooni tõlgendamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistes õigusinstrumentides ja

raportites, eriti Euroopa Nõukogu organite raportites sätestatust. EIK on oma praktikas viidanud ka

sellele, et rikkumine ühe isiku suhtes annab märku kogu valimiste võimalikust ebaõiglusest

tervikuna. Eesti kõigi kinnipeetavate valimisõiguse rikkumine annab aluse eeldada, et valimised ja

valimistulemused tervikuna ei saa olla legitiimsed.

8. Lisaks on olemas EIÕK lisaprotokoll nr 15. Kuni lisaprotokoll nr 15 on ratifitseerimata, ei saa

Eesti siiski loobuda subsidiaarsuse põhimõttest.

9. Kõigi karistatud kinnipeetavate aktiivse valimisõiguse piirangut on tauninud ka ÜRO Inimõiguste

Komitee, samuti Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon. Euroopa Liidu põhiõiguste harta on

ülimuslik riigisisese õiguse ees. Kinnipeetavate hääleõiguse ja valimisõiguse piiramisel tuleb

arvestada ka ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25. Euroopa

Nõukogu Veneetsia Komisjoni vastu võetud valimiste hea tava koodeksi punktist I.1.1.d.v lähtuvalt

on soovitatav otsustada hääleõiguse piirang üksikjuhtumi põhiselt.

10. Kaebaja elab juba rohkem kui viis aastat püsivalt Tartu linnas aadressil Turu 56, kus asub Tartu

Vangla. Selle aadressi, mitte rahvastikuregistrijärgse elukoha aadressi kaudu suhtlevad temaga kõik

riigiasutused. KOVVS § 5 lõikega 5 takistatakse isikutel kandideerida korraga mitmes kohaliku

omavalitsuse üksuses. Säilima peab aga isikute võimalus kandideerida selles kohaliku omavalitsuse

üksuses, kus nad tegelikult elavad ja mille arengusse nad soovivad panustada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Vaidlus ei toimu selle üle, et P. Kangro on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust.

Vaidlus käib selle üle, kas KOVVS § 5 lõige 6 on põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse ning Euroopa

Liidu õigusega kooskõlas. KOVVS § 5 lõige 6 sätestab: „Volikogu liikmeks ei või kandideerida

tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust."

12. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium analüüsis 2. oktoobri 2013. a otsuses asjas

nr 3-4-1-44-13 KOVVS § 5 lõike 6 põhiseaduspärasust ning vastavust rahvusvahelisele ja Euroopa

Liidu õigusele osas, mis välistab kandideerimisõiguse isikul, kelle kohus on süüdi mõistnud kuriteos

ja kes kannab vanglakaristust. Kolleegium leidis, et norm on põhiseadusega ning rahvusvahelise ja

Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ega pea vajalikuks

viidatud otsuses toodud põhjendusi korrata.

13. KOVVS § 5 lõige 6 kuulub kohaldamisele ja see välistab P. Kangro registreerimise kandidaadina

KOV valimistel. Lähtuvalt eeltoodust tuleb P. Kangro kaebus jätta rahuldamata.

14. Kuna P. Kangro kandidaadina registreerimine on välistatud KOVVS § 5 lõike 6 alusel, ei pea

kolleegium vajalikuks kontrollida KOVVS § 5 lõike 5 kohaldamise õiguspärasust.

15. Täiendavalt märgib kolleegium, et Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni

vaidlustamisviide (punkt 3) on ebatäielik. Tartu ja Tallinna puhul on asjakohane viidata ka

KOVVS § 12 lõikele 2, mille järgi täidavad Tallinnas ja Tartus linna valimiskomisjonid maakonna

valimiskomisjoni ülesandeid.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld