3-4-1-24-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-24-13

Otsuse kuupäev

3. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo

Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

redaktsioonis riigilõivuseaduse § 56 lõike 11 ja lisa 1 koostoimes

osas, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse

esitamisel nõudes üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli

tasuda riigilõivu 160 000 krooni, samuti 1. jaanuarist 2011 kuni

30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse § 57

lõigete 14 ja 20 koostoimes lisaga 1 osas, milles halduskohtu

otsuse peale kahju hüvitamise nõudes üle 223 690 euro 76 sendi

kuni 255 646 eurot 59 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda

riigilõivu 10 225 eurot 86 senti, põhiseaduspärasuse kontroll.

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2013. a otsus haldusasjas nr 3-

10-866

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis

riigilõivuseaduse (RT I 2008, 59, 330; RT I, 23.12.2010, 31) § 56 lõige 11 ja lisa 1 koostoimes olid

põhiseadusega vastuolus osas, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel

nõudes üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 160 000 krooni.

2. Tunnistada, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse

(RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega

vastuolus osas, milles halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes üle 223 690 euro 76 sendi

kuni 255 646 eurot 59 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus arestis prokuröri taotlusel 2. märtsi 2007. a määrusega kriminaalasjas nr 07221000023

konfiskeerimise tagamiseks SV Capital OÜ raha Sampo Pangas (hiljem Danske Bank AS Eesti filiaal) ja

Nordea Bank PLC Eesti filiaalis. Riigiprokuratuur vabastas 6. mai 2008. a määrusega arestitud raha.

Kriminaalmenetlus lõpetati 23. detsembri 2010. a määrusega.

2. SV Capital esitas Riigiprokuratuurile 25. veebruaril 2010 taotluse kriminaalasjaga tekitatud kahju

hüvitamiseks. Riigiprokuratuur jättis 23. märtsi 2010. a määrusega taotluse rahuldamata.

3. SV Capital OÜ pöördus 8. aprillil 2010 halduskohtusse kaebusega mõista välja avalik-õiguslikus suhtes

tekitatud kahju 3 812 300 krooni 63 senti (243 650 eurot 38 senti), lisaks viivitusintress 21,9% aastas alates

kahju hüvitamise taotluse esitamisest kuni kahju hüvitamiseni.

4. SV Capital OÜ taotles 6. septembril 2010 enammakstud riigilõivu tagastamist. Tallinna Halduskohus

jättis kaebaja taotluse 5. oktoobril 2010 määrusega rahuldamata. Määruse peale esitatud määruskaebuse

jättis Tallinna Ringkonnakohus 7. juunil 2011. a määrusega rahuldamata ja halduskohtu määruse

muutmata. Riigikohus jättis 12. septembri 2011. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-354-11 määruskaebuse läbi

vaatamata ja selgitas, et tasutud riigilõivu tagastamata jätmise kohta saab esitada vastuväite apellatsioon-

või kassatsioonkaebuses.

5. Tallinna Halduskohus jättis 13. aprilli 2012. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda.

6. SV Capital OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

kaebus rahuldada. Samuti palus ta tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

riigilõivuseaduse (RLS) sätted, mille alusel kaebaja oli tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel

halduskohtusse ja apellatsioonkaebuse esitamisel, ning tagastada enammakstud riigilõiv riigilõivu

põhiseadusvastasuse tõttu.

TALLINNA RINGKONNAKOHTU OTSUS

7. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata.

8. Ringkonnakohus leidis, et põhiseadusvastasuse tõttu vaidlustatud normid on asjassepuutuvad. Kohtusse

pöördumise ja edasikaebeõiguse riive on olemas vaatamata sellele, et kaebaja oli riigilõivu juba tasunud.

Kohus leidis, et riigilõivuseaduse erinevate redaktsioonide kehtimise ajal praeguses asjas tasuda tulnud

lõivud halduskohtusse ja ringkonnakohtusse pöördumisel kehtisid samas määras, kuigi erinevad vääringus.

Riigikohus on leidnud, et sama hinnaga tsiviilasjas tasuda tulnud sama suur riigilõiv on põhiseadusvastane.

Riigikohus on lisaks seisukohal, et halduskohtusse kahju hüvitamise kaebuse ja selles asjas

apellatsioonkaebuse esitamisel ei tule tasuda riigilõivu suuremas määras kui sama nõudesummaga

tsiviilasjas. Sellest lähtuvalt tunnistas ringkonnakohus asjassepuutuvad normid põhiseaduse vastaseks ja

jättis need kohaldamata.

9. Ringkonnakohus määras nii kaebuselt kui ka apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõivuks mõlemal

juhul 5656 eurot 18 senti, lähtudes kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud riigilõivumääradest.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

10. Riigikogu leiab, et enne 30. juunit 2012 kehtinud riigilõivude suurused olid ebaproportsionaalsed ja

seetõttu põhiseaduse vastased.

SV Capital OÜ

11. SV Capital OÜ leiab, et normid olid põhiseaduse vastased, tuginedes seejuures ka mitmetele

rahvusvahelistele õigusaktidele. Riigilõiv peaks olema kulupõhine, kuigi ka halduskohtumenetluses on

riigilõivul alusetute ja pahatahtlike kaebuste tõrjumise ülesanne. Kohtuliku kontrolli olemasolu avalik-

õigusliku võimu üle on peamine demokraatliku riigi tunnus. Igapäevane kohtulik kontroll halduse üle on

vajalik.

12. Miinimumriigilõiv halduskohtusse pöördumisel on 15 eurot ja seda peetakse piisavaks alusetute

kaebuste ärahoidmiseks. Isikuid peab kohtlema võrdselt. Riigilõivuseadus nägi mitmetel juhtudel ette

riigilõivu ülemmäära. Riigi vastu kahjunõude esitamine on kallim. Sisuliselt ei ole vahet, kas kahju on

tekitatud maksusumma määramisega või vara arestimisega, kuid esimesel juhul on lõiv kordi väiksem. See

on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 12. Praegu kehtiv maksimaalne riigilõivu määr 750 eurot täidab

riigilõivu ülesandeid ja suuremat riigilõivu ei ole põhjust nõuda. Eestist kõrgema elatustasemega riigid

peavad ka väiksemat lõivu piisavaks lõivu eesmärkide saavutamiseks.

13. Ka arvestades töötasu alammäära ja seaduse järgi nõutavat minimaalset osakapitali suurust on enam kui

750 euro suurune riigilõiv põhiseadusega vastuolus. Justiitsministeeriumi andmetel ei ületa ühes

kohtuastmes haldusasja läbivaatamise kulu ka praegu 1000 eurot. 750 eurot ületav riigilõiv on põhiseaduse

vastane.

Riigiprokuratuur

14. Riigiprokuratuur nõustus, et normid võivad olla põhiseadusega vastuolus.

15. Normid on asjassepuutuvad. Samasse vahemikku kuuluva hinnaga tsiviilasjade puhul on Riigikohus

sama lõivusuuruse põhiseaduse vastaseks tunnistanud. Riigikohus on samuti leidnud, et halduskohtusse

kahju hüvitamise kaebuse ja selles asjas apellatsioonkaebuse esitamisel ei tule tasuda riigilõivu suuremas

määras kui sama nõudesummaga tsiviilasjas.

Õiguskantsler

16. Õiguskantsleri hinnangul olid normid vastuolus PS § 15 lõike 1 esimese lausega, §-ga 11 ja § 24

lõikega 5. Normid olid asjassepuutuvad.

17. Riigikohus on olnud seisukohal, et kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu

suurusega ei nõustu, kuid maksab lõivu menetluse kiirema jätkumise huvides siiski ära, saab ta esitada

avalduse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kui ringkonnakohus lahendab kahju hüvitamise nõudes

apellatsioonkaebust ning taotlust tunnistada riigilõivud põhiseaduse vastaseks ja tagastada nõutud

enamtasutud riigilõivud, siis saab ringkonnakohus hinnata nii halduskohtusse esitatud kahju hüvitamise

kaebuselt kui ka apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu sätestavate normide põhiseaduspärasust.

Arvestades ringkonnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu praktikat, on normid põhiseadusega vastuolus.

Justiitsminister

18. Justiitsminister leiab lähtuvalt varasemast Riigikohtu praktikast, et normid on põhiseadusega vastuolus.

19. Riigikohus on leidnud, et isik saab kuni kohtulahendi jõustumiseni nõuda enamtasutud riigilõivu

tagastamist ja kohaldatud riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist. Küsimus on kohtusse

pöördumise õiguse võimalikus ebaproportsionaalses riives. Tsiviilasja samas hinnavahemikus tasuda

tulnud sama suure riigilõivu on Riigikohus põhiseaduse vastaseks tunnistanud. Riigikohus on ka leidnud, et

halduskohtusse kahju hüvitamise kaebuse esitamisel ei tuleks tasuda kaebuselt riigilõivu suuremas määras,

kui tuleb tasuda sama nõudesummaga tsiviilasjas.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

20. 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lõige 11:

„(11) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest,

mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte rohkem kui sama suure

hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses."

21. 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud RLS lisa 1 väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

3 500 000

[---]

4 000 000

160 000

22. 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juuni 2012 kehtinud RLS § 57 lõiked 14 ja 20:

„(14) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest,

mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte rohkem kui sama suure

hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses.

[---]

(20) Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust."

23. 23. 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juuni 2012 kehtinud RLS lisa 1 väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

223 690,76

[---]

255 646,59

10 225,86

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

24. Kolleegium leiab, et kohaldamata jäetud normid olid kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad ning

põhiseadusega vastuolus.

25. Riigikohtu üldkogu on 29. novembri 2011. aasta otsusega asjas nr 3-3-1-22-11 põhiseaduse vastaseks

tunnistanud 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõike 11

koostoimes lisaga 1, mis nägi ette, et halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli nõudelt

2 500 000 kuni 3 000 000 krooni tasuda riigilõivu summas 130 000 krooni. Praeguses asjas oli isikult kahju

hüvitamise kaebuse esitamisel nõutud riigilõivu summa suurem – 160 000 krooni; samavõrd oli suurem ka

otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel eurodes tasuda tulnud riigilõiv – 10 255 eurot 86 senti.

26. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 2. mai 2013. a otsusega asjas nr 3-4-1-9-

13 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseaduse

vastaseks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli

hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti. Seega on Riigikohus praeguses asjas tasuda tulnud

riigilõivu suuruse tsiviilasjas hagiavalduselt tasumise puhul juba kehtetuks tunnistanud. Nagu

ringkonnakohus viitab, on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud 11. detsembri

2012. a otsuses asjas nr 3-4-1-11-12, et halduskohtusse kahju hüvitamise kaebuse esitamisel ei tuleks

tasuda riigilõivu suuremas määras kui sama nõudesummaga tsiviilasjas (punkt 52). Kolleegium jääb selle

seisukoha juurde.

27. Lähtuvalt eeltoodust ja eelviidatud lahendites esitatud argumentidest on kolleegium seisukohal, et

1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõige 11 ja lisa 1 koostoimes

osas, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel nõudes üle 3 500 000 krooni

kuni 4 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 160 000 krooni, samuti 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012

kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes lisaga 1 osas, milles halduskohtu otsuse peale

kahju hüvitamise nõudes üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli apellatsioonkaebuselt

tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti, olid põhiseadusega vastuolus. Riigikohtul puudub võimalus ja

vajadus neid norme kehtetuks tunnistada, kuna seadusandja on normid tänaseks ise kehtetuks tunnistatud.

28. SV Kapital OÜ leiab, et ringkonnakohtu määratud uus riigilõiv on samuti põhiseaduse vastane ja lõiv

peaks olema 750 eurot. Kolleegium ei hinda praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas ringkonnakohtu

määratud tasuda tulnud riigilõivu põhiseaduspärasust. Kui kaebaja ei nõustu ringkonnakohtu määratud

lõivu suurustega, on tal võimalik neile vastu vaielda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

(vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. mai 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-11-13,

punkt 23).

Priit Pikamäe, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld