3-2-1-105-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-105-13

Määruse kuupäev

Tartu, 3. oktoober 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Mati Taela kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 30. mai 2012. a

otsuse peale täiteasjas nr 025/2010/4416

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-

12-23982

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Kaire Põltsi, Mati Taela ja Hiie-Mai Niitenbergi

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Mati Tael, esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar

Puudutatud isik Hiie-Mai Niitenberg

Kohtutäitur Kaire Põlts

Asja läbivaatamise kuupäev

16. september 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-23982 ja Harju

Maakohtu 14. novembri 2012. a määrus samas tsiviilasjas.

2. Teha uus määrus, millega rahuldada Mati Taela kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 30. mai 2012. a

otsuse peale osaliselt. Tühistada kohtutäitur Kaire Põltsi 30. mai 2012. a otsus osas, milles leiti, et

seadus ei välista sissenõude pööramist elatisele. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mati Taela määruskaebus rahuldada osaliselt. Hiie-Mai Niitenbergi ja kohtutäitur Kaire Põltsi

määruskaebused jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta kohtutäitur Kaire Põltsi kanda.

5. Tagastada OÜ-le Niguliste Advokaadibüroo Mati Taela määruskaebuselt 18. aprillil 2013 tasutud

kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

6. Arvata Hiie-Mai Niitenbergi ja kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebustelt tasutud kautsjonid

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mati Tael (avaldaja) esitas 18. juunil 2012 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi

(kohtutäitur) 30. mai 2012. a otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse. Avaldaja

palus otsuse tühistada ja tagastada enda pangakontolt ebaseaduslikult arestitud summad.

2. Kaebuse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 025/2010/4416, milles sissenõudja Hiie-Mai

Niitenberg (puudutatud isik) on esitanud 8. oktoobril 2010 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi

täitemenetluse korraldamiseks avaldaja vastu.

Avaldaja leidis 16. mail 2012 pangakonto seisu kontrollides, et kohtutäitur on puudutatud isiku kasuks

alustatud täitemenetluses võtnud pangakontolt avaldaja tütre ülalpidamiseks puudutatud isikult

väljamõistetud ja laekunud elatise 3230 eurot 9 senti ja peretoetuse 19 eurot 18 senti. 29. juuni 2007. a

kohtuotsusega mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja tütre ülalpidamiseks igakuine elatusraha

2500 krooni, mis tuli kanda avaldaja arvelduskontole. Puudutatud isik ei tasunud pikka aega elatist, kuid

kriminaal- ja täitemenetluse tõttu asus võlgnevust tasuma. Avaldajale laekus 16. mail 2012 3435 eurot

59 senti selgitusega elatisraha võlgnevus. Lisaks on kohtutäitur 5. juunil 2012 võtnud ära lapse elatise uue

kuu eest ja 7. juunil 2012 järgmise kuu riikliku peretoetuse.

Avaldaja esitas 18. mail 2012 pangakontol oleva raha arestimise tõttu kaebuse, mille kohtutäitur jättis

30. mai 2012. a otsusega rahuldamata.

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Arvestades avaldaja 18. mai 2012. a avalduses esitatud nõudeid, saab

kaebuse läbi vaadata üksnes 18. mai 2012. a avalduses toodud nõuete osas ehk 16. mail 2012 pangakontolt

ära võetud alaealisele tütrele laekunud elatisrahade tagastamise osas ja peretoetuse tagastamise osas.

16. mail 2012 avaldaja pangakontolt arestitud rahasummat (elatisraha võla laekumine 3230 eurot 9 senti), ei

tule võlgnikule tagastada, kuivõrd seadus ei välista nimetatud sissetulekule sissenõude pööramist.

4. Puudutatud isik palus jätta esitatud kaebuse rahuldamata, kuivõrd kohtutäituri tegevus on olnud

õiguspärane ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Harju Maakohus jättis 14. novembri 2012. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning kõigi

menetlusosaliste kulud avaldaja kanda.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt kontrollib kohus vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, seega tuleb

lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 18. mai 2012. a kaebusest. Seega ei anna kohus

hinnangut avaldaja hilisemate etteheidete kohta, mis puudutavad 5. juunil 2012 ja 7. juunil 2012 toimunud

arestimist.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldaja vastu on alustatud täitemenetlust nr 025/2010/4416

puudutatud isiku avalduse ja täitedokumendi – Harju Maakohtu 6. mai 2009. a otsuse – alusel.

Tulenevalt nõude suurusest ja sellele lisanduvatest täitekuludest on kohtutäitur arestinud avaldaja

arvelduskontod pankades 30. novembri 2010. a seisuga kokku 1 159 417 krooni 30 sendi (74 100 euro

27 sendi) ulatuses. 15. novembri 2010. a sissetuleku (töötasu) arestimise aktiga on kohtutäitur arestinud

avaldaja töötasu Metallikaubanduse Grupp OÜ-s. Metallikaubanduse Grupp OÜ on 10. detsembril 2010

avaldanud, et tal ei ole õigust avaldaja sissetulekust kinnipidamisi teha, kuna avaldaja sissetulek on

4312 krooni kuus ja avaldajal on ülalpeetav. 10. aprillil 2012 on kohtutäitur arestinud maksutagastusnõude.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest

lähtuvalt. TMS § 132 järgi peab avaldajale tagatud mittearestitav sissetulek koos riikliku peretoetusega kuu

arvestuses moodustama 19,18 + 290 + 96,67 = 405 eurot 85 senti.

Avaldaja on ise märkinud, et tema palk on 319 eurot 56 senti, millest peetakse kinni tulumaks 34 eurot

99 senti. Panga väljavõtetest nimetatud töötasu laekumisi 284 euro 57 sendi ulatuses ei nähtu. Avaldaja

kontole laekus 2012. a mais 19,18 + 3435 eurot 59 senti = 3454 eurot 77 senti. Avaldaja ei ole esile toonud,

et ta ei oleks mais 2012 saanud töötasu 284 eurot 57 senti, seega oli tema sissetulekute suuruseks kokku

3739 eurot 34 senti. Samalt konto väljavõttelt nähtub, et kohtutäitur pidas avaldaja kontolt mais 2012

täiteasja nr 025/2010/4416 raames kinni 3230 eurot 9 senti. Seega oli avaldajale tagatud mittearestitava

sissetulekuna 509 eurot 25 senti. Kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustikus sätestatud

piiranguid. Maakohus nõustus avaldajaga, et riiklikule peretoetusele ei saa sissenõuet pöörata, kuid

erinevate sissetulekute laekumisel isiku pangakontole ei ole sundtäitmisel võimalik üheselt tuvastada,

milliste sissetulekute arvel täitmine on toimunud. Praegusel juhul on avaldajale tagatud suurem summa, kui

täitemenetluse seadustikus sätestatud miinimum ette nägi, ning seega ei ole kohtutäitur rikkunud TMS § 131

lg 1 p-s 1 sätestatut.

Seadusest tulenevale elatisele võib sissenõude pöörata sissenõudja avalduse alusel juhul, kui võlgniku muu

vara võõrandamine ei ole andnud või eelduslikult ei anna tulemusi ning arestimine on nõude liiki ja

sissetuleku suurust arvestades õiglane (TMS § 131 lg 1 p 6 ja lg 2). Seega võimaldab seadus pöörata

sissenõuet erandkorras ka saadavale elatisele. Praegusel juhul on puudutatud isik teinud 18. aprillil 2012

kohtutäiturile avalduse, et soovib sissenõude pööramist seadusel põhinevale elatisele. Arvestades

sundtäidetava summa suurust ning seda, et täitetoimikust nähtuvalt ei ole avaldajal muud vara, millele

pöörata sissenõuet, ei ole kohtutäitur käitunud õigusvastaselt, pöörates täitmisele ka avaldaja kontole

laekunud elatise. Täiteasi on kohtutäituri menetluses alates 8. oktoobrist 2010. Täitetoimikust nähtuvalt, ei

ole avaldaja kohtutäiturile esitanud oma vara nimekirja, millest nähtuks tema tegelik varaline seisnud, sh

igakuised tegelikud sissetulekud. Kohtutäitur on taganud iga kuu avaldajale ja tema ülalpeetavale seaduses

sätestatud miinimumist suurema summa. Elatis on küll ette nähtud lapse ülalpidamiseks, kuid seadus lubab

pöörata sissenõuet ka elatisrahale.

Lisaks on kohtutäitur avaldanud, et kinnipeetud summad on puudutatud isikule üle kantud. Seega ei saaks

avaldaja ka juhul, kui kohus oleks tuvastanud TMS §-s 132 sätestatud keelu rikkumise, kohtutäiturilt riikliku

peretoetuse ja elatise tagastamist nõuda, vaid avaldaja peaks pöörduma hagiga puudutatud isiku vastu

alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08).

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

7. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

8. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. aprilli 2013. a määrusega maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Asjas ei vaielda selle üle, et avaldaja suhtes on täidetud täitemenetluse tingimused (on olemas

täitmisavaldus ja täitedokument), kuid menetlusosalised vaidlevad selle üle, millises ulatuses võis

kohtutäitur täitedokumendi täitmiseks arestida avaldaja pangakontol oleva raha.

TMS § 131 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi ei või sissetulekut pöörata peretoetusele ja seadusel põhinevale elatisele.

TMS § 131 lg 2 sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei

vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust

arvestades õiglane, võib sama paragrahvi lg 1 p-des 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude

sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.

TMS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära

suurust, ja kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb

mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku palga alammäära võrra kuus. Maakohus on

õigesti määranud, et avaldajale pidi jääma ühes kuus 405 eurot 85 senti, millele ei saanud sissenõuet

pöörata.

Vaidlus käib 2012. a mais avaldaja kontole laekunud raha arestimise üle. Kontole laekus mais 2012

peretoetus 19 eurot 18 senti ja elatise võla katteks puudutatud isikult 3435 eurot 59 senti. Elatis oli tasutud

tütre ülalpidamiseks. Lisaks on kohtutäitur arvanud avaldaja sissetuleku hulka töötasu 284 eurot 57 senti.

Avaldaja on kohtutäiturile avaldanud, et ta saab iga kuu palka 319 eurot 56 senti, millest tulumaksu

mahaarvamise järel saab ta kätte 284 eurot 57 senti. See raha pangakontole ei laeku, kuid avaldaja ei ole

maakohtule ega ka ringkonnakohtule väitnud, et tema töötasu oleks erinev maakohtu tuvastatust. Järelikult

on kohtutäitur põhjendatult ka selle raha arvanud avaldaja igakuise sissetuleku hulka.

Osalised ei vaidle selle üle, et peretoetust ei saa TMS § 131 lg 1 p 1 järgi arestida ja et kohtutäitur on

peretoetuse suurust arvestades õigesti määranud rahasumma, mis peab võlgnikule iga kuu alles jääma.

Kaebuse väited peretoetuse ebaõige arestimise kohta ei ole õiged.

TMS § 131 lg 2 sätestab, et tasutud elatisele võib sissenõude pöörata ainult siis, kui sissenõude pööramine

võlgniku muule varale ei ole andnud tulemusi või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule

rahuldamisele. Puudutatud isiku nõuet ei ole täitemenetluses õnnestunud rahuldada ja kohtutäituril ei ole

andmeid, et avaldajal oleks muud vara, mille arvel nõue rahuldada. Puudutatud isik on teinud kohtutäiturile

avalduse, et tema nõue rahuldataks avaldajale tasutava elatise arvel. TMS § 131 lg 2 alusel elatisele

sissenõude pööramisel tuleb arvestada lisaks eeltoodule ka seda, kas elatise arestimine on õiglane,

arvestades nõude liiki ja sissetuleku suurust. Tasutud elatise puhul ei ole tegemist tavapärase sissetulekuga,

vaid see on ette nähtud alaealise lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mistõttu tuleb sellele

sissenõude pööramist eriliselt kaaluda. Elatisele sissenõude pööramisel on oluline arvestada sellega, et

avaldajale laekus mais 2012 elatis pikema perioodi eest. Asjas ei vaielda selle üle, et tegemist oli maksmata

elatise võlaga, kuid mis perioodi eest oli elatis mais 2012 tasutud, tsiviilasja materjalidest ei selgu.

Puudutatud isikul on avaldaja vastu nõue, mille aluseks on ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahend.

Tavaliselt ei sõltu ühisvara jagamisel tekkinud võla tasumisest sissenõudja igapäevane toimetulek, küll aga

võib elatise saaja toimetulek sõltuda elatise saamisest. Ebaõiglane on panna elatise saaja olukorda, kus

elatise maksmisel korraga pikema perioodi eest on elatise saaja halvemas olukorras, kui ta oleks siis, kui

elatist makstakse iga kuu. Oluline on ka see, et praeguses asjas on täitmisel mõlema poole nõuded teineteise

vastu ja puudutatud isikul on võimalik korraga pikema perioodi eest elatist makstes saavutada olukord, mis

on talle kasulikum, võrreldes sellega, kui ta oleks täitnud elatise väljamõistmise kohtuotsust kohaselt ja

tasunud elatist iga kuu.

Eeltoodut arvestades on õiglane tasutud elatisele sissenõude pööramisel lähtuda perioodist, mille eest elatis

on makstud. See tähendab, et kui elatis on tasutud pikema perioodi eest, siis tuleb arestimisele mittekuuluva

sissetuleku määramisel tasutud elatis arvutada kogu perioodi peale, mille eest see tasuti. Kuna

ringkonnakohtu kasutuses ei ole andmeid, millise perioodi eest elatise võlga tasuti, siis ei ole võimalik seda

ringkonnakohtul määrata. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi uueks

arutamiseks maakohtule, kes peab need asjaolud välja selgitama.

Kuna maakohus menetles avaldaja 18. mail 2012 kohtutäiturile esitatud kaebust, mis oli esitatud 16. mail

2012 toimunud sissetuleku arestimise kohta, siis praeguses menetluses ei saanud avaldaja kohtult nõuda, et

kohus annaks hinnangu ka hilisematele kohtutäituri tehtud sissetulekute arestimistele. Juhul kui avaldaja ei

nõustu enda sissetuleku arestimisega, mis toimus pärast 16. maid 2012, tuleb tal esitada esmalt kaebus

kohtutäiturile ja alles pärast selle kaebuse lahendamist on tal õigus pöörduda kohtu poole (TMS § 217 ja

§ 218).

Avaldaja väitis esitatud kaebuses, et tal ei olnud võimalik tutvuda kõigi kohtule esitatud dokumentidega,

mistõttu ei olnud ta menetlusest informeeritud. Maakohus on tsiviilasja toimikusse võtnud kohtutäituri

peetavas täitetoimikus olevate dokumentide koopiad, mida ei ole edastatud avaldajale. Eeltoodu ei riku

oluliselt avaldaja õigusi, kuna tal oli õigus igal ajal tsiviilasja toimikuga tutvuda.

Asjaolu, et kohtutäitur on arestitud summad üle kandnud puudutatud isikule, ei ole takistuseks, et lahendada

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu

määruse ning uue määrusega rahuldada kaebus.

Peretoetust seaduse kohaselt arestida ei saa, nagu märkis õigesti ka ringkonnakohus. Samas on kohtutäitur

selle arestinud. Kohtutäitur peab seda keeldu järgima ega saa teha hilisemaid arveldusi, millega võimaldab

selle kasutamist.

Elatisele sissenõude pööramine on ebaõiglane ja rikub lapse seadusest tulenevaid õigusi. See ei ole mõeldud

avaldaja elatusvahendiks, vaid lapse elatusvahendiks. Seega ei ole tegemist avaldaja varalise õigusega,

täitemenetlus ei saa toimuda kolmandate isikute varaliste õiguste arvel.

Hinnangute andmata jätmine avaldaja hilisematele analoogilistele kaebustele ei vasta menetlusökonoomia

põhimõttele, need tuleks läbi vaadata ühiselt.

11. Kohtutäitur leidis, et avaldaja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Puudutatud isik leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleks tühistada, kuid teistel põhjustel, kui on välja toodud

avaldaja määruskaebuses. Avaldaja määruskaebusega puudutatud isik ei nõustunud.

12. Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta

uue määrusega avaldaja määruskaebus maakohtu määruse peale rahuldamata ning jätta jõusse maakohtu

määrus.

Määruskaebuse järgi ei arvestanud ringkonnakohus olulise asjaoluna sellega, et avaldaja ei ole seni esitanud

vara nimekirja, millest nähtuksid tema tegelikud sissetulekud. Avaldaja omab Tallinnas lisaks elukohale

kahte korteriomandit, mida koormavad suured hüpoteegid. Töötasu järgi ei ole võimalik neid

korteriomandeid teenindada. Maakohus arvestas kõiki asjaolusid kogumis õigesti. Seaduses sätestatud

miinimum üheks kuuks on avaldajale tagatud.

13. Avaldaja leidis, et kohtutäituri määruskaebus on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Lapse ülalpidamiseks ülekantud summad ei saa olla sissenõutavad tema isa võlgnevuse katteks.

Puudutatud isik pidas kohtutäituri määruskaebust õigeks ja leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleks

tühistada.

14. Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja

jätta uue määrusega avaldaja määruskaebus maakohtu määruse peale rahuldamata ning jätta jõusse

maakohtu määrus.

Ringkonnakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et avaldaja varjab oma sissetulekuid. Elatisele sissenõude

pööramine on õiguspärane. Kohtutäitur ei suudaks iga kuu kontrollida elatise laekumist ja jätta avaldajale

sellest kätte nõutud määra.

15. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku määruskaebus on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

Kohtutäitur ei vaielnud oma vastuses puudutatud isiku määruskaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 ja § 695 alusel

tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kolleegium saab TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel

teha uue määruse, millega rahuldab Mati Taela kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi 30. mai 2012. a otsuse peale

osaliselt. Tühistada tuleb kohtutäitur Kaire Põltsi 30. mai 2012. a otsus osas, milles leiti, et seadus ei välista

sissenõude pööramist elatisele. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata. Mati Taela määruskaebus tuleb

rahuldada osaliselt. Hiie-Mai Niitenbergi ja kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebused jäävad rahuldamata.

17. Kolleegium lahendab kõigepealt avaldaja määruskaebuse. Kolleegium nõustub avaldaja määruskaebuses

esitatud seisukohaga, et täitemenetlus ei saa toimuda kolmandate isikute varaliste õiguste arvel.

Kohtud on ekslikult kohaldanud TMS § 131 lg 1 p 7 koostoimeS § 131 lg-ga 2. TMS § 131 lg 1 p 7 näeb

ette, et sissenõuet ei saa pöörata seadusel põhinevale elatisele. TMS § 131 lg 2 lubab erandina

mh seaduslikule elatisele siiski sissenõuet pöörata, kui see on lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvestades õiglane.

Kohtud on jätnud aga tähelepanuta selle, et seadusel põhinev elatis TMS § 131 tähenduses peab olema

võlgniku sissetulek (elatis võlgnikule), mitte kellegi teise isiku sissetulek. Sellele viitab üheselt mh

TMS § 131 lg 2 esimene lause, mille kohaselt: „Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale [---] ei vii

sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele [---,] võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6-8 nimetatud

sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel." Tegemist peab olema seega olukorraga, mil

võlgnikule kuuluvast muust varast nõude rahuldamiseks ei piisa, sel juhul on võimalik arestida võlgniku

sissetulek, mida TMS § 131 lg 1 üldreegli kohaselt muidu arestida ei saaks.

Seega oleks elatise arestimine olnud lubatav nt juhul, kui avaldajale oleks makstud nt elatist

perekonnaseaduse (PKS) § 72 (last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamine) või § 73 (lahutatud abikaasa

ülalpidamine) alusel. Samuti on seadusel põhineva elatise näiteks PKS § 111. Lõpuks on võimalik

TMS § 131 lg 2 alusel sissenõuet pöörata ka lapsele makstavale elatisele, kuid selleks peab täitemenetluses

võlgnikuks olema laps ise.

Eespool esitatud seisukohta ei muuda see, et varasema kohtupraktika kohaselt mõisteti elatis kohtuotsuse

resolutsioonis välja ühe vanema, mitte lapse kasuks. Olemuslikult on siiski tegemist lapse nõudega oma

vanema vastu ning seega ka lapsele kuuluva elatisega. Ka praegusel juhul on igakuine elatis Tallinna

Ringkonnakohtu 29. juuni 2007. a kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt välja mõistetud avaldaja kasuks (I kd,

tl 12). Siiski on resolutsioonis ka märgitud, et elatis on mõeldud tütre ülalpidamiseks.

18. Kolleegium nõustub avaldaja määruskaebuse väitega, et riiklikku peretoetust TMS § 131 lg 1 p-s 1

sätestatud keelu tõttu arestida ei saa (seda ka mitte TMS § 131 lg 2 alusel). Kohtud on tuvastanud, et

võlgniku käsutusse ühes kuus pidi seaduse kohaselt jääma 405 eurot 85 senti, aga tegelikult jäi 509 eurot

25 senti. Seega on võlgnikule sisuliselt tagatud õigus kasutada riikliku peretoetuse summat, 19 eurot

18 senti.

Vastuseks määruskaebuse väitele, et ühes menetluses tulnuks lahendada ka avaldaja hilisemad, otse kohtule

esitatud kaebused, märgib kolleegium, et TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse peale

kohtule kaevata enne kohtutäiturile kaebust esitamata. Lisaks võiks pidev kaebuse täiendamine muuta

menetluse ebaülevaatlikuks ja seda venitada.

19. Rahuldada ei saa avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale osas, milles ta palub tagastada pangakontolt

ebaseaduslikult arestitud summad. Kohtud on tuvastanud, et kohtutäitur on arestitud elatise summa

sissenõudjale üle kandnud. Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu

rikastumise sätete alusel, kuivõrd praeguse määruse kohaselt ei olnud alust elatist arestida. Kolleegium

märgib, et välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas,

vt mh kohtutäituri seaduse § 9. Riigikohus on leidnud (vt 4. märtsil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 tehtud

määruse p 16), et kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu on välistatud juhul, mil võlgnik oli kohtutäiturile

andnud ebaõigeid andmeid oma kontode kohta.

20. Kolleegium on seisukohal, et kohtutäituri ja puudutatud isiku määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.

See, et avaldaja väidetavalt varjab oma vara või et kohtutäitur väidetavalt ei suudaks iga kuu elatise makset

kontrollida, ei õigusta kolmanda isiku vara (lapsele määratud elatis) arestimist avaldaja võla katteks. Hea

usu põhimõtte vastane võib olla puudutatud isiku käitumine, kes nõuab avaldajalt tagasi raha, mille ta ise on

maksnud enda lapse ülalpidamiseks. Hea usu põhimõtte vastane võib olla ka oma vara varjamine, kuid

avaldaja vara väljaselgitamiseks peab kohtutäitur kasutama kõiki seaduses lubatud vahendeid.

21. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta kohtutäituri kanda, kuna kaebus tema

30. mai 2012. a otsuse peale rahuldatakse suuremas osas. Asja ei saadeta uueks läbivaatamiseks madalama

astme kohtule. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda Harju Maakohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

22. Avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Kuna kolleegium jätab rahuldamata kohtutäituri ja puudutatud isiku määruskaebused, tuleb TsMS § 149 lg 4

teise lause alusel arvata nende tasutud kautsjonid riigituludesse.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik