3-1-1-77-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-77-13

Määruse kuupäev

3. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

R. M.-i vara arestimine konfiskeerimise tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2013. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-13-1297

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. M.-i kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

11. september 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-1297

ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Määrata OÜ-le Kull Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks R. M.-ile

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60

(kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 9 (üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti. Jätta

see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 11. veebruaril 2013 Harju Maakohtule taotluse kahtlustatav R.

M.-ile kuuluva sularaha arestimiseks KrMS § 142 lg-te 1 ja 2 ning KarS § 831 või § 832 alusel. Vara

arestimise taotluse kohaselt kahtlustatakse R. M.-i KarS § 188 lg 2 p 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Samuti on R. M.-i legaalse sissetuleku ja elatustaseme

vahelise erinevuse tõttu alust arvata, et mitmete aastate vältel on ta saanud vara narkootikumidega

seotud kuritegude toimepanemise tulemusena.

2. Harju Maakohtu 20. veebruari 2013. a määrusega arestiti konfiskeerimise tagamiseks R. M.-ile

kuuluv sularaha summas 545 eurot. Maakohus leidis, et R. M.-ile esitatud kuriteokahtlustus on

põhjendatud. Kuna kahtlustataval puudub ametlik töökoht ja legaalne sissetulek, on alust eeldada, et

kõnealune sularaha on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena.

3. Harju Maakohtu 20. veebruari 2013. a määruse peale esitas määruskaebuse R. M.-i kaitsja

vandeadvokaat Gennadi Kull, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja kahtlustatava vara aresti

alt vabastamist. Kaitsja hinnangul ei osuta kriminaalasjas kogutud tõendid sellele, et R. M. tegeles

narkootilise aine müügiga. Samuti selgitas kahtlustatav ülekuulamisel, et ta omandas arestitud

sularaha seaduslikult − 400 eurot sai ta tulevase abikaasa emalt sõrmuste ostmiseks ja 145 eurot

töötasuna. Asjaolu, et R. M. plaanis abielluda, nähtub ka kriminaalasja toimikusse lisatud tõenditest.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2013. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 20. veebruari 2013. a

määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse

motiivid on kokkuvõtlikult järgmised.

4.1. Põhjendatud aluse kahtlustada R. M.-i KarS § 188 lg 2 p 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises annavad läbiotsimisprotokollid, millistest nähtuvalt

leiti kahtlustatava elukohast kile seemnetega ja tema kasutuses olevast garaažist 60 grammi kanepit.

Kahtlustatava ütlused selle kohta, et ta leidis paki narkootilise aine, digitaalse kaalu ja tühjade

pakenditega 2012. aastal kivi alt, pole eluliselt usutavad. Samuti pole usutav, et kahtlustatav, kes enda

sõnul narkootikume ei tarvita, jättis kanepi pärast leidmist endale.

4.2. Kuriteokahtlustuse sisu ja asjaolu, et R. M.-ilt võeti, vaatamata legaalse sissetuleku puudumisele,

ära sularaha summas 545 eurot, annavad aluse eeldada, et kahtlustatav on vara saanud kuriteo

toimepanemise tulemusena. Seetõttu võib kõnealune sularaha kuuluda R. M.-i süüditunnistamise

korral KarS § 832 alusel konfiskeerimisele. Kahtlustatava väited selle kohta, et ta sai 400 eurot

tulevase abikaasa emalt ja teenis ülejäänud 145 eurot töötasuna, on paljasõnalised. Kuna vara aresti

alt vabastamine võib raskendada hilisema konfiskeerimisotsustuse täitmist, tuleb maakohtu määrus

muutmata jätta.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2013. a määruse peale esitas määruskaebuse R. M.-i kaitsja

G. Kull, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning kahtlustatava vara aresti alt

vabastamist. Määruskaebuse esitaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt leiti kahtlustatava kasutuses olevast garaažist 60 grammi

kanepit, osutab üksnes KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele. Selles sättes

kirjeldatud kuriteo toimepanija vara pole võimalik KarS § 832 alusel konfiskeerida.

5.2. Ringkonnakohus pole pööranud tähelepanu arestitud sularaha legaalsele päritolule osutavatele

tõenditele ega arvestanud kahtlustatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel asjaolu, et kahtlustatav

plaanis abielluda. Puuduvad tõendid selle kohta, et R. M. teenis tulu narkootilise aine ebaseadusliku

käitlemisega.

6. Määruskaebusele esitas vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte, kelle

hinnangul on kohtumäärused nõuetekohaselt põhjendatud ja R. M.-ile kuuluva sularaha arestimine

seaduslik. Kohtud on analüüsinud nii R. M.-ile esitatud kuriteokahtlustuse põhjendatust kui ka tema

legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra erinevust ning leidnud, et on alust eeldada, et

kahtlustatav on arestitud sularaha omandanud kuritegude toimepanemise tulemusena. Olukorras, kus

isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara

kuriteo toimepanemise tulemusena, peab isik vara legaalset päritolu ise tõendama. Praeguses asjas

märkis ringkonnakohus õigustatult, et kahtlustatava paljasõnalistest väidetest ei piisa sularaha

legaalse päritolu tõendamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Tulenevalt KarS § 832 lg 1 esimesest lausest konfiskeerib kohus isikut kuriteos süüdi mõistes ja

teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega karistades karistusseadustikus sätestatud juhtudel

osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui

kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või

muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena.

KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt kohaldab kohus laiendatud konfiskeerimist varale, mis on saadud samas

paragrahvis sätestatud kuriteoga. Eeltoodust nähtuvalt on kaitsja seisukoht, et KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanija vara pole võimalik KarS § 832 alusel konfiskeerida, ekslik ja

väide selle kohta, et seni kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada R. M.-i üksnes KarS § 184 lg 1

tunnustele vastava kuriteo toimepanemises, praeguse asja lahendamise seisukohalt tähtsusetu.

Seetõttu jätab kolleegium kaitsja selle argumendi edasise tähelepanuta.

8. Samas nõustub kolleegium kaitsjaga selles, et ringkonnakohus on jätnud hindamata arestitud

sularaha legaalsele päritolule osutavad tõendid. KarS § 832 lg 1 teise lause kohaselt ei kohaldata

laiendatud konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt

saadud vahendite arvel. Praeguses asjas jättis ringkonnakohus tähelepanuta R. M.-i abiellumisele

osutava tõendi, tunnistajate A. ja T. L.-i ütlused ning T. L.-i ülekuulamisprotokollile lisatud

pangakonto väljavõtte ja asus seisukohale, et R. M.-i ütlused on arestitud sularaha legaalse päritolu

osas paljasõnalised. Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus nimetatud tõendite hindamata

jätmisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. See minetus toob endaga kaasa

ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna Riigikohus ei tohi KrMS § 363 lg 5 kohaselt faktilisi

asjaolusid tuvastada, pole ringkonnakohtu viga võimalik Riigikohtus kõrvaldada. Eeltoodu tõttu tuleb

kriminaalasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2, § 362 p-st 2 ning

§ 341 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2013. a

määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse osaliselt.

10. R. M.-i kaitsja esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks normatiivmaterjalide selekteerimise ja läbitöötamise ning kriminaalasja

materjalidega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest OÜ-le Kull Advokaadibüroo kogusummas

57,60 eurot (sh käibemaks 9,60 eurot). Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja normatiivmaterjalide

selekteerimiseks ja läbitöötamiseks ühe pooltunni ning kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja

määruskaebuse koostamiseks kaks pooltundi. Kokku osutas kaitsja R. M.-ile määruskaebemenetluses

õigusabi kolme pooltunni jooksul. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi

seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse

(1. jaanuaril 2013 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna Riigikohus

tühistab ringkonnakohtu määruse, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar