3-2-1-97-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-97-13

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. oktoober 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Pärnu Lastekaitseühingu hagi Pärnu Vabakooli Seltsi

vastu vara tasuta kasutusse andmise lepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-10-21410

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pärnu Lastekaitseühingu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1595 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Pärnu Lastekaitseühing (registrikood 80098378),

esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste

Kostja Pärnu Vabakooli Selts (registrikood 80002384),

esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Asja läbivaatamise kuupäev

9. september 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-21410

ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Toomas F. Arule Pärnu Lastekaitseühingu kassatsioonkaebuselt 18. märtsil 2013

tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Lastekaitseühing (hageja) esitas 6. mail 2010 Pärnu Maakohtule Pärnu Vabakooli Seltsi

(endise nimega Pärnu Väikese Vabakooli Selts) (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada vara tasuta

kasutusse andmise lepingu ülesütlemise tühisus.

Hagi kohaselt sõlmisid pooled 29. juunil 2009 tähtajalise vara tasuta kasutusse andmise lepingu,

millega kostja andis hageja kasutusse noortekeskuse ruumid. Kostja esitas 10. veebruaril 2010

hagejale lepingu ülesütlemise avalduse ning ei võimaldanud hagejal enam ruume kasutada. Lepingu

ülesütlemine on tühine, kuna ei olnud täidetud materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks. Hageja

ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Samuti oli lepingu ülesütlemine hea usu põhimõttega vastuolus,

kuna kostja ei esitanud hagejale enne lepingu ülesütlemist ühtegi etteheidet lepingu väidetava

rikkumise kohta.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja rikkus lepingut,

mistõttu võis kostja lepingu üles öelda. Selleks andsid aluse ülesütlemisavalduses toodud asjaolud

kogumis. Kõikidest asjaoludest räägiti hagejaga ja kasutuslepingu ülesütlemine ei tulnud hagejale

üllatusena, kuna hageja juhataja käitumine ei muutunud.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 28. septembri 2012. a otsusega hagi ja tuvastas, et kostja vara tasuta

kasutusse andmise lepingu ülesütlemise avaldus on tühine.

Maakohus hindas ülesütlemise alusena esitatud rikkumiste olemasolu ning leidis, et hageja ei ole

lepingut oluliselt rikkunud. Seega ei ole täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-s 2 ning § 394 p-

s 2 toodud eeldused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Samuti ei esine asjaolusid, mida saaks

pidada mõjuvaks põhjuseks lepingu ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 alusel. Järelikult ei ole lepingu

erakorraline ülesütlemine kehtiv ning seda ei saa lugeda toimunuks.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14. veebruari 2013. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt peab hagejal

tuvastushagi esitamiseks olema tuvastushuvi. Hageja on esitanud tuvastushagi, kuid ei ole esile

toonud asjaolusid, millest nähtuks tema tuvastushuvi. Hagiavalduses tõi hageja enda tuvastushuvina

esile, et soovib teada, kas leping kehtib, ning sellest lähtuvalt, kas pooltel lasuvad lepingust tulenevad

õigused ja kohustused. Hageja märkis, et seetõttu soovib ta teada, kas tal on õigus nõuda kostjalt

lepingu täitmist või vajadusel varalise kahju hüvitamist. Seda ei saa lugeda TsMS § 368 lg 1

tähenduses tuvastushuviks. Kohtupraktikas on loetud tuvastushuvi lubamatuks juhul, kui kohtusse

pöörduval poolel, kes kohtust oma rikutud õiguste tõttu kaitset otsib, on õiguste kaitseks mõni

lihtsam või kohasem võimalus oma õigusi kaitsta. Kui hageja soovis lepingu täitmist, oleks hageja

pidanud esitama sooritushagina lepingu täitmise nõude. Juhul kui hageja soovis nõuda kahju

hüvitamist, oleks hageja pidanud esitama sooritushagina kahju hüvitamise nõude. Pelgalt soov teada

saada, kas hagejal võiks olla tulevikus väljavaateid lepingu täitmise või kahju hüvitamise hagi

esitamiseks, ei saa olla tuvastushagi esitamise aluseks. Kohus peab tsiviilkohtumenetluses kaitsma nii

hageja kui ka kostja huvisid ja õigusi. Muu hulgas peab kohus kaitsma kostjat selle eest, et tema vastu

ei esitataks põhjendamatuid hagisid, sh ilma tuvastushuvita esitatud tuvastushagid olukorras, kus

hageja saaks oma kahjustatud õigusi kaitsta selliste hagidega, mis pakuvad hagejale tõhusat ja

efektiivset kaitset. Kuigi tuvastushagiga tuvastatav võib olla mõne sooritushagi rahuldamise

eelduseks, tuleb need asjaolud tuvastada sooritushagi lahendamisel, mitte eraldi tuvastushagina.

Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata

asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja leiab, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 651 lg-t 1 ja § 368 lg-t 1. Kostja ei tuginenud

apellatsioonkaebuses sellele, et hagejal ei ole tuvastushuvi. Seega ületas ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse piire. Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et tuvastushagi ei või esitada

olukorras, kus tuvastushagiga tuvastatav võib olla mõne sooritushagi rahuldamise eelduseks.

Riigikohus on 25. veebruaril 2004 asjas nr 3-2-1-23-04 tehtud otsuse p-s 11 leidnud, et õigustatud

huvi võib muu hulgas väljenduda hageja põhjendatud soovis saada rehabiliteeritud, hoiatada kostjat

edaspidi rikkumistest hoiduma või saada toimepandud rikkumiste kindlakstegemisega selgust

võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas. Viimati nimetatud huvi on ka hageja hagis silmas

pidanud. Samuti teenib hagi esitamine ka hageja rehabiliteerimise eesmärki. Seda seetõttu, et lepingu

ülesütlemise tõttu ilmus ajalehes Pärnu Postimees artikkel, milles avaldatu heidab halba varju nii

hagejale kui ka hageja juhatuse liikmele.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

10. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et hagejal puudub tuvastushagi

esitamiseks õiguslik huvi. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et ringkonnakohus

eksis TsMS § 368 lg 1 kohaldamisel. Viidatud sätte kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte

olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on

praeguses asjas palunud tuvastada pooltevahelise vara tasuta kasutusse andmise lepingu ülesütlemise

tühisuse. Selline hagi on sisuliselt suunatud sellele, et tuvastada pooltel kehtiva lepingulise suhte

olemasolu või puudumine. Seejuures täpsustab haginõude sõnastus, et pooled vaidlevad lepingu

kehtivuse üle, kuna kostja on soovinud lepingu üles öelda.

Olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel

üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub,

millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Seega on üldjuhul olemas õiguslik huvi

tuvastushagi esitamiseks (vt ka Riigikohtu 9. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-04,

p 16 ja Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 18). Üksnes erandjuhtudel

puudub sellises olukorras tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Riigikohtu varasemas praktikas on

peetud selliseks erandlikuks olukorraks näiteks juhtumit, kus on selge, et tuvastamisele järgneda

võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, aga ka, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb

(vt Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Samuti olukorda, kus

vastuhagina esitatud tuvastushagi on sisult sama (olgugi vastassuunaline) hagis esitatud

tuvastusnõudega (vt nt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 17). Lisaks

ei ole hagejal vajadust esitada tuvastushagi juhul, kui tema õigusliku huvi aitab tagada ka samas

menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine

(vt Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 37 ja Riigikohtu 17. detsembri

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14).

Nimetatud erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine. Samuti ei välista hagejal tuvastushuvi

olemasolu ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi. Samuti on

hageja kassatsioonkaebuses toonud õigusliku huvina esile soovi saada rehabiliteeritud, mis võib

samuti olla tuvastushagi esitamisel õiguslikuks huviks (vt Riigikohtu 25. veebruari 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-04, p 11). Seega on hagejal õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks, mistõttu

ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kostja

apellatsioonkaebus sisuliselt lahendada.

11. Kolleegium märgib lisaks, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et ei

küsinud hageja seisukohta tuvastushagi esitamiseks õigusliku huvi olemasolu kohta. Kuigi kohus

peab tuvastushagi esitamisel kontrollima hageja õigusliku huvi olemasolu omal algatusel, tuleb

hagejale olukorras, kus ta ei ole tuvastushagi esitades oma õiguslikku huvi põhjendanud, selleks anda

tähtaeg (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Tähtaja andmise

võimaluse sätestab TsMS § 3401 lg 1. Juhul kui hageja tähtaja jooksul oma õiguslikku huvi ei

põhjenda, saab TsMS § 3401 lg 2 järgi jätta tuvastushagi kas menetlusse võtmata või läbi vaatamata.

Praeguses asjas ei tekkinud maakohtul küsimust hagejal tuvastushagi esitamiseks õigusliku huvi

olemasolu kohta. Samuti ei esitanud sellesisulist vastuväidet ka kostja. Küsimus sellest, kas hagejal

on tuvastushuvi, tõstatati alles ringkonnakohtu istungil, kus hageja aga ei osalenud. Samuti ei küsinud

ringkonnakohus hageja seisukohta pärast istungi toimumist. Sellega rikkus ringkonnakohus õigusliku

ärakuulamise põhimõtet.

12. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tema

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

13. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik