3-4-1-44-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-44-13

Otsuse kuupäev

2. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

Toomas Valgu (Valk) kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

20. septembri 2013. a otsuse nr 21 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linna Valimiskomisjon jättis 13. septembri 2013. a otsusega nr 22 üksikkandidaat Toomas

Valgu (Valk) registreerimata lähtuvalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS)

§ 5 lõikest 6, kuna T. Valk on süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

2. T. Valk esitas 16. septembril 2013 Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse. Kaebuses

paluti otsus tühistada, kuna KOVVS § 5 lõige 6 on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni (EIÕK), Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika ja teiste rahvusvaheliste

õigusaktidega. Lisaks taotleti T. Valgu kandmist üksikkandidaadina 20. oktoobril 2013 toimuvate

kohaliku omavalitsuse volikogu (KOV) valimiste üksikkandidaatide nimekirja.

3. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) jättis 20. septembri 2013. a otsusega nr 21 T. Valgu kaebuse

rahuldamata ja Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse muutmata lähtuvalt KOVVS § 5 lõikest 6. Sätte

väidetava põhiseadusega (PS) vastuolu kohta märkis VVK, et PS § 3 lõikest 1 tulenevalt peab

haldusorgan rakendama kehtivat seadust ega saa hinnata normide vastavust välislepingutele.

4. T. Valk esitas VVK otsuse peale kaebuse nii esindaja kaudu kui ka isiklikult. Sisult kattuvad

kaebused edastas VVK Riigikohtule 24. ja 30. septembril 2013. Kaaskirjades selgitab VVK, et jääb

oma seisukohtade juurde ja palub kaebuse rahuldamata jätta.

KAEBAJA SEISUKOHT

5. T. Valk taotleb VVK 20. septembri 2013. a otsuse nr 21 tühistamist ja VVK kohustamist kanda

T. Valk üksikkandidaadina 20. oktoobril 2013 toimuvate KOV valimiste üksikkandidaatide nimekirja.

6. KOVVS § 5 lõige 6 on vastuolus EIÕK 1. protokolli artikliga 3 ja seda täpsustavate EIK

kohtulahenditega, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25, Euroopa

Nõukogu Veneetsia Komisjoni heade tavade koodeksiga valimisküsimustes ning Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artiklitega 39 ja 40. Vastuolu seisneb selles, et süüdi mõistetud ja vanglakaristust

kandvad isikud ei saa KOV valimistel kandideerida. Tulenevalt PS §-st 123 on keeld ka

põhiseadusega vastuolus. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb riigisisese ja rahvusvahelise õiguse

vastuolu korral kohaldada rahvusvahelise õiguse sätteid.

7. Süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute KOV valimistel kandideerida lubamise

kohustus tuleneb ka EIK praktikast. Seda seisukohta on EIK väljendanud ka mitmetel konverentsidel.

EIK olulisemad lahendid selle kohta pärinevad juba 2005. aastast. Kohtupraktika kohaselt on

lepinguosalistel riikidel küll avar hindamisruum oma valimissüsteemi kujundamisel, kuid seejuures ei

või välistada mingi grupi isikute õigust valimistel osaleda kas kandidaadina või hääletades. EIK on

oma lahendites rõhutanud, et õigused tuleb tagada praktiliselt ja tõhusalt, mitte teoreetiliselt ja

illusoorselt. Konventsiooni tõlgendamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistes õigusinstrumentides ja

raportites, eriti Euroopa Nõukogu organite raportites sätestatust. EIK on oma praktikas viidanud ka

sellele, et rikkumine ühe isiku suhtes annab märku kogu valimiste võimalikust ebaõiglusest

tervikuna. Eesti kõigi kinnipeetavate valimisõiguse rikkumine annab aluse eeldada, et valimised ja

valimistulemused tervikuna ei saa olla legitiimsed.

8. Lisaks on olemas EIÕK lisaprotokoll nr 15. Kuni lisaprotokoll nr 15 on ratifitseerimata, ei saa

Eesti siiski loobuda subsidiaarsuse põhimõttest.

9. Kõigi karistatud kinnipeetavate aktiivse valimisõiguse piirangut on tauninud ka ÜRO Inimõiguste

Komitee, samuti Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon. Euroopa Liidu põhiõiguste harta on

ülimuslik riigisisese õiguse ees. Kinnipeetavate hääleõiguse ja valimisõiguse piiramisel tuleb

arvestada ka ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25. Euroopa

Nõukogu Veneetsia Komisjoni vastu võetud valimiste hea tava koodeksi punktist I.1.1.d.v lähtuvalt

on soovitatav otsustada hääleõiguse piirang üksikjuhtumi põhiselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Vaidlus ei toimu selle üle, et T. Valk on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust.

Vaidlus käib selle üle, kas KOVVS § 5 lõige 6 on põhiseadusega ja rahvusvahelise ning Euroopa

Liidu õigusega kooskõlas. KOVVS § 5 lõige 6 sätestab: „Volikogu liikmeks ei või kandideerida

tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust."

11. Õige on VVK seisukoht, et haldusorgan peab tulenevalt PS § 3 lõikest 1 rakendama kehtivat

seadust ega saa jätta normi kohaldamata isegi siis, kui leiab, et kohaldatav norm on põhiseadusega

vastuolus. Lähtuvalt PS § 15 lõike 1 teisest lausest saab igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda

asjassepuutuva seaduse põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kolleegium kontrollib esmalt, kas

KOVVS § 5 lõige 6 on põhiseadusega kooskõlas osas, mis keelab isikul, kelle kohus on süüdi

mõistnud kuriteos ja kes kannab vanglakaristust, kandideerida KOV valimistel. Seejärel kontrollib

kolleegium selle sätte vastavust ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele õigusele.

12. PS § 156 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud

tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt

kaheksateist aastat vanad. Säte ei reguleeri kandideerimisõigust. PS § 156 lõike 1 esimene lause näeb

ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Ka see säte ei

reguleeri otseselt kandideerimisõigust. Põhiseadusega on jäetud kandideerimisõigus seadusandja

kujundada. Kolleegiumi hinnangul on seadusandja selle kujundanud põhiseaduspäraselt.

13. Vanglakaristust kandva isiku kõiki põhiõigusi küll ei piirata, kuid automaatselt kaasneb nende

põhiõiguste piirang, mille eelduseks on vabaduses viibimine. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme

töö eeldab vähemasti volikogu istungitel osalemist. Tavapärane ja tõhusaks volikogutööks eeldusi

loov on ka nt muudel nõupidamistel osalemine, valijatega kohtumine, kohalike ettevõtjatega

suhtlemine ning muud tegevused ja kohtumised, milleks on vajalik isiku võimalus vabalt ringi

liikuda. Seejuures saab volikogu liige ise vabalt otsustada, millised tegevused ja kohtumised on

vajalikud volikogu liikme ülesannete täitmiseks. Vabadusekaotusliku karistuse olemuslik osa on see,

et isik ei saa vabalt ringi liikuda. Sellest lähtuvalt ei ole põhjendamatu vanglakaristust kandvate

isikute KOV valimistel kandideerimise õiguse välistamine.

14. Arvestades PS § 123 lõikes 2 ja põhiseaduse täiendamise seaduse §-s 2 sätestatut, käsitleb

kolleegium järgnevalt KOVVS § 5 lõike 6 kooskõla Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega.

15. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas reguleerivad valimisõigust artiklid 39 ja 40. Need sätted

annavad üksnes teise liikmesriigi kodanikule õiguse Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel

kandideerida ning hääletada riigi kodanikega samadel tingimustel. Sätted ei reguleeri sama riigi

kodakondsusega kinnipeetavate valimisõigust. Järelikult ei ole vaidlustatud norm põhiõiguste hartaga

vastuolus.

16. EIÕK lisaprotokolli nr 1 artikkel 3 sätestab: „Kõrged Lepinguosalised kohustuvad mõistlike

ajavahemike järel läbi viima salajase hääletamisega vabu valimisi tingimustel, mis tagavad rahva

vaba tahteavalduse seadusandja valimisel." Eesti Vabariigis on seadusandjaks Riigikogu. Viidatud

säte ei reguleeri KOV valimisi. Teistsugust järeldust ei ole võimalik teha ka konventsiooni inglis-,

prantsus- ega saksakeelsest tekstist (the opinion of the people in the choice of the legislature,

l'opinion du peuple sur le choix du corps legislative ja Meinung des Volkes bei der Wahl der

gesetzgebenden Körperschaften). Kaebaja soovib kandideerida KOV valimistel. Kuna konventsiooni

see säte KOV valimisi ei reguleeri, ei ole KOVVS § 5 lõige 6 sellega vastuolus.

17. Järeldusele, et KOVVS § 5 lõige 6 on vastuolus EIÕK-ga, ei ole võimalik jõuda ka lähtuvalt EIK

praktikast. Kaebaja viidatud EIK lahendites ei ole käsitletud kinnipeetavate kandideerimisõigust

KOV valimistel. Kohtuasjades Hirst vs. Ühendkuningriik (nr 74025/01, 6. oktoobri 2005. a otsus),

Greens ja M. T. vs. Ühendkuningriik (nr 60041/08 ja 60054/08, 23. novembri 2010. a otsus) ja

Scoppola vs. Itaalia (nr 126/05, 22. mai 2012. a otsus) oli küsimus üksnes hääletamisõiguses, mitte

kandideerimisõiguses.

18. Kaebaja viitab Veneetsia Komisjoni raportile, mis puudutab muu hulgas valimisõigust (CDL-

AD(2006)018). Esmalt selgitab kolleegium, et tegemist ei ole siduva õigusaktiga. Teiseks ei tõdeta

raporti punktis 78 üheselt, et laiaulatuslik kandideerimise piirang on EIÕK-ga vastuolus, vaid

vastuolu peetakse üksnes võimalikuks (une mesure aussi générale risquerait en effet de violer la

Convention). Raporti punktis 79 märgitakse aga, et piirangute puudumine võib olla koguni sobimatu.

Kolmandaks tuleb tähele panna, et raportit tuleb mõista konventsiooniga tagatud õiguste kontekstis.

Nagu eelmistes punktides selgitatud, ei reguleeri konventsioon KOV valimisi. Järelikult ei saa ka

raporti seisukohti laiendada KOV valimistele.

19. Kuigi kaebaja viidatud Veneetsia Komisjoni valimiste heade tavade koodeks (23. mai 2003, CDL-

AD(2002)23 rev) ei ole samuti siduv dokument, selgitab kolleegium, et KOVVS § 5 lõige 6 ei ole ka

sellega vastuolus. Koodeksist tulenevalt peab kuriteos süüdimõistetute valimisõiguse piiramisel

arvestama järgmiste tingimustega: 1) see peab tulenema seadusest, 2) järgida tuleb proportsionaalsuse

põhimõtet ja kandideerimisõigust võib piirata vähem rangetel tingimustel kui hääleõigust, 3)

valimisõiguse äravõtmine peab olema seotud kuriteo raskusega (I peatükk, punkt 1.1, alapunkt d).

Nende nõuetega on KOVVS § 5 lõige 6 kooskõlas. Esiteks sisaldub kandideerimisõiguse piirang

seaduses. Teiseks, piirang on proportsionaalne eespool punktis 13 toodud põhjendustel. Kolmandaks,

kuriteo raskusele viitab see, et selle eest on mõistetud reaalne vanglakaristus ja see on pööratud

täitmisele.

20. EIÕK lisaprotokolli nr 15 (24. juuni 2013) ei ole Eesti ratifitseerinud. Järelikult ei saa selles

sätestatu olla Eestile siduv. Seetõttu ei käsitle kolleegium seda protokolli lähemalt.

21. Lähtuvalt eeltoodust on kolleegium seisukohal, et EIÕK-st, muudest Euroopa Komisjoni

dokumentidest ega EIK praktikast ei tulene kuriteos süüdi mõistetud ja vangistatud isikutele õigust

kandideerida KOV valimistel.

22. Järgnevalt käsitleb kolleegium kuriteos süüdi mõistetud ja vangistatud isikute võimalikku õigust

kandideerida KOV valimistel lähtuvalt ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist

(pakt).

23. Pakti artikli 25 punkti b kohaselt peab igal kodanikul ilma mis tahes diskrimineerimiseta ja

põhjendamata kitsendusteta olema õigus ja võimalus hääletada ja olla valitud kehtivatel korralistel

valimistel, mis korraldatakse üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel ja mis

kindlustavad valijate tahte vaba väljenduse. Kolleegium leiab, et kuriteos süüdimõistetud ja

vanglakaristust kandva isiku kandideerimisõiguse välistamine KOV valimistel ei ole diskrimineeriv

ülal punktis 13 toodud põhjustel.

24. Kaebaja viidatud ÜRO Inimõiguste Komitee 12. juuli 1996. a üldine selgitus nr 25 ei ole esiteks

siduv dokument. Teiseks tuleb tähele panna, et selle punktis 14 käsitletakse üksnes hääletamisõigust,

mitte kandideerimisõigust.

25. Lähtuvalt eeltoodust leiab kolleegium, et KOVVS § 5 lõige 6 ei ole põhiseaduse, Euroopa Liidu

ega rahvusvahelise õigusega vastuolus. Kuna KOVVS § 5 lõiget 6 tuleb kohaldada, jätab kolleegium

T. Valgu kaebuse rahuldamata.

26. Täiendavalt märgib kolleegium, et Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni

vaidlustamisviide (punkt 3) on ebatäielik. Tartu ja Tallinna puhul on asjakohane viidata ka

KOVVS § 12 lõikele 2, mille järgi täidavad Tallinnas ja Tartus linna valimiskomisjonid maakonna

valimiskomisjoni ülesandeid.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld