3-4-1-22-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-22-13

Otsuse kuupäev

2. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi, Lea Laarmaa, Jaak

Luik ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 57 lõike 1 ja lisa 1 (1. jaanuarist 2011 kuni

30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse

kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti

kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu

7349 eurot 83 senti

Menetluse alus

Pärnu Maakohtu 23. mai 2013. aasta määrus tsiviilasjas

nr 2-12-7357

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid

1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas,

milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt

tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU OTSUS

1. AS Eviko (hageja) tasus 17. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 2-12-7357 hagi esitamisel hinnaga 131 586

eurot 7 senti riigilõivu 441 eurot 16 senti. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetlusabi

taotluse ülejäänud riigilõivu tasumiseks osamaksetena 17 kuu jooksul.

2. Pärnu Maakohus rahuldas 27. märtsi 2012. aasta määrusega hageja menetlusabi taotluse ja määras, et

hagi esitamisel tasumata riigilõiv 6908 eurot 67 senti tuleb tasuda 406 euro 40 sendi suuruste

kuumaksetena 17 kuu jooksul alates 27. märtsist 2012 kuni riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõikes 1

koostoimes lisaga 1 sätestatud riigilõivu 7349 eurot 83 senti tasumiseni. Hageja tasus määratud

riigilõivu osamakseid aprillist 2012 kuni aprillini 2013.

3. Hageja esitas 30. aprillil 2013 maakohtule taotluse vähendada hagiavalduselt tasumisele kuuluvat

riigilõivu ja tagastada enammakstud riigilõiv. Hageja leidis, et hagiavalduselt tasumisele kuulunud

riigilõiv on põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduspärane on alates 1. juulist 2012 sama nõudesumma

puhul avalduse esitamisel väljaspool e-toimikut kehtiv lõivumäär. Hageja on taotluse esitamise ajaks

tasunud riigilõivu kokku 5724 eurot 36 senti. Tsiviilasi on jätkuvalt maakohtu menetluses.

4. Pärnu Maakohus rahuldas 23. mai 2013. aasta määrusega hageja taotluse ja tunnistas põhiseadusega

vastuolus olevaks ning jättis kohaldamata RLS § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas

hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349

eurot 83 senti (määruse resolutsiooni punktis 2 ekslikult 127 823 eurot 29 senti). Maakohus määras

hagilt tasutava riigilõivu suuruseks 1500 eurot, luges, et hageja on selle tasunud, ja tagastas enamtasutud

lõivu 4224 eurot 23 senti. Enamtasutud riigilõivu tagastamisel ja hagilt tasuda tulnud riigilõivu

põhiseaduspärasuse kaalumisel lähtus maakohus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

praktikast riigilõivude põhiseaduspärasuse hindamisel. Pärnu Maakohtu määrus saabus Riigikohtusse

24. mail 2013.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

5. Riigikogu arvamuse on esitanud põhiseaduskomisjon, kelle arvates olid enne 1. juulit 2012 kehtinud

riigilõivud põhiseaduse vastased.

6. Hageja arvates on vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted põhiseadusega vastuolus. Pärnu Maakohtus

asjassepuutuva lõivumäära põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine on kooskõlas

Riigikohtu senise praktikaga riigilõivuseaduse riigilõive puudutavates põhiseaduslikkuse järelevalve

asjades.

7. Õiguskantsler leiab, et põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1 esimese lausega ning §-ga 11 ei olnud

kooskõlas hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1, mille alusel tuli

tasuda hagiavalduselt riigilõivu 7349 eurot 83 senti.

8. Justiitsministri arvates on asjassepuutuvad riigilõivuseaduse sätted põhiseaduspärased. Olukorras,

kus on olemas õiguslik mehhanism maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt

vabastamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lõike 1 punktid 1 ja 2), ei ole kõnealused

riigilõivumäärad ebaproportsionaalselt suured ega PS § 15 lõikest 1 ja §-st 32 tulenevaid põhiõigusi

rikkuvad. Mõistlik on katta tsiviilvaidlustega seotud kulud kohtuasja poolte kohtukuludest, selmet

asetada see koormis maksumaksjaile. Riigilõivuseaduse kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

redaktsiooni ajal katsid riigilõivumäärad ligikaudu 90% tsiviilkohtumenetluse kuludest, millest

tulenevalt ülejäänud 10% jäi maksumaksjate kanda.

KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED

9. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja

kaebuse läbivaatamine"

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana."

10. Lisa

riigilõivuseaduse

juurde

„Riigilõivu

täismäärad

avalduse

esitamise

eest

tsiviilkohtumenetluses" (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012)

Tsiviilasja hind kuni, k.a.

Riigilõivu täismäär

127 823,29

[---]

159 779,12

7 349,83

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Esmalt käsitleb kolleegium asjas põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavust (I) ja seejärel võtab

seisukoha asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse kohta (II).

I

12. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).

13. Pärnu Maakohus otsustas 23. mai 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-12-7357 hageja

enamtasutud riigilõivu tagastamise ja tasuda tulnud riigilõivu põhiseadusvastaseks tunnistamise taotluse

üle. Kui menetlusosaline maksab riigilõivu menetluse kiirema jätkumise huvides osaliselt ära, saab ta

lõivu suurusega mitte nõustudes esitada enamtasutud riigilõivu tagastamise avalduse (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. aprilli 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-13, punkt 21;

12. septembri 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-18-13, punkt 28). TsMS § 150 lõike 1 punkt 1 ja lõige 4

ning RLS § 15 lõike 1 punkt 1 näevad ette, et isiku nõudel tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati

oli, tasutud riigilõivu enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Ettenähtust

rohkem tasutud riigilõiv tähendab ka lõivu, mida menetlusabi saamise tõttu tasuti põhiseaduse vastase

määra alusel osamaksetena (vt ka otsus asjas nr 3-4-1-18-13, punkt 28).

14. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab PS § 15 lõike 1 alusel enamtasutud

riigilõivu

tagastamise

taotluse

esitamisel

nõuda

kohtulahendi

jõustumiseni

riigilõivumäära

põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-13-

12, punkt 36; 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20). Maakohus, lahendades

hageja taotlust tunnistada hagiavalduselt nõutud riigilõiv põhiseadusvastaseks ja tagastada enamtasutud

riigilõiv, pidi kontrollima, kas lõiv on põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja § 152).

15. Enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel oleks maakohus pidanud vaidlusaluste

sätete põhiseaduse vastasuse korral tegema taotluse kohta teistsuguse otsustuse kui nende sätete

põhiseaduspärasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02,

punkt 15). Seetõttu on praeguses asjas asjassepuutuvad sätted 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012

kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823

eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.

II

16. Hageja kasutas maakohtusse hagiavaldust esitades PS § 15 lõikest 1 tulenevat igaühe õigust oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja

selle määr riivavad PS § 15 lõikes 1 sätestatud põhiõigust.

17. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 12. septembri 2013. aasta otsusega

asjas nr 3-4-1-18-13 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56

lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni. Seega on

praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas vaidlustatud riigilõiv kroonides juba tunnistatud

põhiseaduse vastaseks. Samuti tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

11. detsembri 2012. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-23-12 praegu vaidlustatuga sama riigilõivumäära

põhiseadusvastaseks apellatsioonkaebuse esitamisel.

18. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust hinnata praegu asjassepuutuva riigilõivu põhiseaduslikkust

Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Riigilõiv 7349 eurot 83 senti ei ole menetlusökonoomia ja

õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu.

19. Riigikohus tunnistab seetõttu PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et riigilõivuseaduse (RT I 2010,

21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis PS § 15 lõikega 1 ja §-ga 11 vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30

senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.

Priit Pikamäe, Lea Kivi, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving