3-2-1-88-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-88-13

Määruse kuupäev

Tartu, 18. september 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn

Jõks

Kohtuasi

Alexander Maksimovi kaebus kohtutäitur Andrei Kreki

1. veebruari 2012. a otsuse peale täiteasjas

nr 066/2010/1439

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 2-12-6336

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alexander Maksimovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Alexander Maksimov

Puudutatud isik Jelena Dubrovskaja

Kohtutäitur Andrei Krek

Asja läbivaatamise kuupäev

26. august 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-6336 ja jätta

jõusse Viru Maakohtu 14. detsembri 2012 määrus samas tsiviilasjas, v.a menetluskulude

jaotuse osas, milles maakohtu määrus tühistada.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jätta kõigis kohtuastmetes kohtutäitur Andrei Kreki kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alexander Maksimov (avaldaja) esitas 13. veebruaril 2012 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus

tühistada kohtutäitur Andrei Kreki (kohtutäitur) 1. veebruari 2012. a otsuse täiteasjas

nr 066/2010/1439 ja määrata, et täiteasjas nr 066/2010/1439 võlgnevuse arvutamisel tuleb arvestada

Jelena Dubrovskajale (puudutatud isik) laste elatisena tasutud 1807 eurot 60 senti.

2. Kaebuse kohaselt on avaldaja maksnud puudutatud isiku pangakontole 1807 eurot 60 senti

selgitusega „elatis". Kohtutäituril ei ole õigust nõuda elatise maksmist tema ametialasele

pangakontole. Asjaolu, et puudutatud isik kasutas elatiseks mõeldud raha oma huvides (krediidi

kustutamiseks), ei tähenda, et avaldaja ei ole oma kohustust elatise maksmisel täitnud.

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Raha ülekandmisega puudutatud isiku kontole täitis avaldaja

oma kohustust AS-i SEB Pank vastu. Avaldaja ja puudutatud isik on sõlminud ühisvara jagamise

lepingu, millest tuleneb avaldaja kohustus tasuda laenu. Avaldaja teadis, et ülekantavad summad

võtab pank laenu kustutamiseks ning puudutatud isikul ei ole võimalik raha laste ülalpidamiseks

kasutada. Kohtutäitur viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-tele 1−3 ja leidis, et rahaliste nõuete

täitmine täitemenetluses toimub kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel. Kuna avaldaja ei

ole kohtutäituri kontole raha maksnud, ei saa lugeda puudutatud isiku nõuet rahuldatuks. Kui avaldaja

leiab, et tema kohustus on laenu katteks tasutud summadega tasaarvestatud, on tal õigus esitada

kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

4. Puudutatud isik leidis, et avaldaja pidi täitemenetluses maksma raha kohtutäituri korralduse

kohaselt kohtutäituri ametialasele kontole. Avaldaja teab, et puudutatud isiku pangakontole tasutud

raha ei jõua lasteni, seega ei ole avaldaja käitumine kooskõlas ka hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega.

5. Viru Maakohus rahuldas 14. detsembri 2012. a määrusega avaldaja kaebuse ja tühistas kohtutäituri

1. veebruari 2012. a otsuse täiteasjas nr 066/2010/1439, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus

kohtutäituri tegevuse peale, ning luges puudutatud isiku pangakontole tasutud 1807 eurot 60 senti

elatise võlgnevuse katteks. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.

Määruse kohaselt on avaldaja pärast täitemenetluse nr 066/2010/1439 alustamist tasunud puudutatud

isiku pangakontole 1807 eurot 60 senti selgitusega „alimendid". Kohus ei tuvastanud, et avaldaja ja

puudutatud isik oleksid vara jaganud kohtuotsuse või notariaalse lepinguga, mille täitmist oleks

võimalik puudutatud isikul nõuda täitemenetluse korras. Täitemenetlust nr 066/2010/1439 on

alustatud elatise võlgnevuse sissenõudmiseks ning see ei ole seotud vara jagamisega. Täitemenetluses

kehtib formaliseerituse põhimõte, mis tähendab, et kohtutäitur ei ole pädev hindama sisuliselt

täitmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Seda enam ei ole kohtutäitur pädev analüüsima vara

jagamist ning avaldaja ja puudutatud isiku kohustusi.

Seega on oluline tuvastada, kas avaldaja, tasudes raha otse puudutatud isikule, soovis elatist maksta

või anda puudutatud isikule raha laenukohustuste katmiseks. Samuti tuleb otsustada, kas

täitemenetlus on lubatud nõuet täita otse puudutatud isikule või mitte, kui täitmisteates on öeldud, et

kohustus tuleb täita kohtutäituri ametialasele kontole.

Maakohus asus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg 1 ja § 71 alusel seisukohale, et kui avaldaja

märkis ülekannete selgituseks „alimendid", siis oli tal tahe maksta elatist. Kohus ei tuvastanud ka

asjaolusid, mille tõttu võis puudutatud isik arvata, et tegemist pole elatisega. Kui avaldajal on veel

muid kohustusi puudutatud isiku vastu (nt laen), siis ainuüksi seda, et avaldaja kandis raha kontole,

millelt pank võtab raha laenu katmiseks, ei saa pidada avaldaja sooviks laenu maksta. VÕS § 76 lg 3

kohaselt tuleb kohustus täita õigustatud isikule. Perekonnaseaduse § 97 p 1 alusel on ülalpidamist

õigustatud saama alaealine laps. Kuna lapsel ei ole õigust raha käsutada, makstakse elatist selle

vanema kontole, kellega koos laps elab ja kes kulutab raha lapse ülalpidamiseks. Asjaolu, et

puudutatud isiku pangakontoga on seotud veel teised kohustused, ei saa avaldajale süüks panna. Kuna

elatist makstakse puudutatud isiku kontole, peab puudutatud isik tagama, et raha kasutatakse laste

huvides. Täitemenetluse alustamine ei muuda kohtutäiturit õigustatud isikuks. Seega täitis avaldaja

kohustuse õigustatud isikule, kelleks on puudutatud isik – laste ema. Täitemenetlusega ei olnud nõue

kohtutäiturile loovutatud. Võlgnevuse tasumine otse võlausaldajale on alati põhjendatud ja lubatud.

VÕS § 88 lg 1 järgi on võlgnikul õigus määrata, millist kohustust ta täidab. Avaldaja on määratlenud

täidetava kohustuse elatisena, kuna pangaülekande selgituseks on märgitud „alimendid". Isegi kui

lähtuda väitest, et avaldajal oli võlausaldaja vastu mingi muu lepinguline kohustus, mida avaldaja

pidi samal ajal elatise maksmisega täitma, võis avaldaja, tuginedes VÕS §-le 88, makset tehes

määrata, millist kohustust ta täidab.

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kaebuse

rahuldada.

7. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Viru Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. aprilli 2013. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse,

millega jättis kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Täitmisteate kohaselt tasub avaldaja kõik sissenõutavad summad (sealhulgas täitekulud) kohtutäituri

ametialasele arvelduskontole.

Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning sellest tulenevalt kaebuse

põhjendamatult rahuldanud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohtutäitur

täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud.

Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS §-s 186 ning nõude rahuldamine TMS § 48 lg 1 p 2

mõttes tähendab VÕS § 186 p 1 järgi, et võlasuhe on lõpetatud kohase täitmisega. Kohase täitmise

põhimõtted on sätestatud VÕS §-s 76, mille lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või

lepingule ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmist vastu

võtma õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Täitmisteate kohaselt pidi avaldaja täitma elatise võlgnevuse kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole. Kuivõrd avaldaja ei ole 1807 eurot 60 senti täitnud kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole, siis on kohustus nimetatud osas kohaselt täitmata ning kohtutäitur jättis põhjendatult

avaldaja kaebuse 1. veebruari 2012. a otsusega rahuldamata. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole

seadusega kooskõlas.

Kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei ole praegusel juhul kohane õiguskaitsevahend. TMS § 217

kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või

täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. TMS § 221 lg 1 järgi võib

võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel,

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kui avaldaja soovib saavutada

juba alustatud sundtäitmise lõpetamist (praegusel juhul 1807 euro 60 sendi osas), peab täitemenetlus

olema tunnistatud lubamatuks TMS § 221 lg-s 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi rahuldava lahendiga. Sellist hagi ei ole avaldaja esitanud ning maakohtul ei olnud alust lugeda

puudutatud isiku pangakontole tasutud 1807 eurot 60 senti tasutuks elatise võlgnevuse katteks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja

teha uue määruse, millega jätta puudutatud isiku määruskaebuse maakohtu määruse peale

rahuldamata.

Määruskaebuse järgi ei ole seadusega kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et täitemenetluse korral

tuleb rahaline kohustus täita ainult kohtutäituri pangakontole. Avaldaja täitis kohustuse VÕS § 91

lg 3 järgi lubataval viisil raha võlausaldaja kontole kandmisega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-

26-11 tehtud lahendis selgitanud, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse juhul, kui võlgnik tõendab

raha sissenõudja kontole laekumist.

11. Puudutatud isik leiab, et määruskaebus on võetud valesti menetlusse, kuna selles ei ole märgitud,

millises ulatuses ringkonnakohtu määrust vaidlustatakse. Vastuses nõustutakse ringkonnakohtu

seisukohtadega.

12. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 5 ja TsMS § 695 alusel tühistada

ja jõusse jätta maakohtu määrus, v.a menetluskulude jaotuse osas, milles määrus tühistada.

Määruskaebus tuleb rahuldada.

14. Tsiviilasjas on eelkõige vaja leida vastus õiguslikule küsimusele, kas ka pärast täitemenetluse

alustamist on võlgnikul õigus täita kohustus otse sissenõudjale või tuleb kohustus täita kohtutäituri

vahendusel, kui kohtutäitur on võlgnikule täitmisteates niimoodi teatanud.

15. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus eksinud, leides, et täitmisteates näidatud võla tasumise

korra järgimata jätmine tähendas kohustuse täitmata jätmist. Täitemenetlust reguleerivad õigusaktid

ei keela kohustuse täitmist otse võlgnikule. Analüüsides TMS § 48 lg 1 p 2 ja 3 ning kohtutäituri

seaduse (KTS) § 41 lg-t 2, on aga võimalik järeldada, et need sätted reguleerivad kohustuse otse

sissenõudjale täitmise tagajärgi, st peavad sellist täitmist lubatavaks. TMS § 48 lg 1 p-d 2 ja 3

eristavad selgelt olukordi, mil täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäiturile kirjaliku

dokumendi esitamine selle kohta, et sissenõudja nõue on rahuldatud (p 2, vt selle kohta täpsemalt

praeguse määruse p 16), või kui rahasumma makstakse kohtutäituri kontole (p 3). KTS § 41 lg 2

kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist

kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab

sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata

jäänud summalt. Nimetatud säte ei näe ette võlgniku õigust maksta võlg otse sissenõudjale, kuid

reguleerib mh ka sellise käitumise tagajärgi. Sissenõudja võib täitemenetluse lõpetamist KTS § 41

lg 2 tähenduses taotleda eelkõige kahel juhul: ta on osaliselt sissenõutavast nõudest loobunud või on

võlgnik võla talle otse tasunud. Riigikohus on viimast juhtumit ja kohtutäituri tasu suurust võla otse

sissenõudjale tasumise korral käsitlenud nt oma 13. oktoobri 2009. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-

09 (vt eelkõige otsuse p-d 9 ja 10).

16. Kolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu 28. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11 tehtud

määrusele, mille p-s 12 käsitles Riigikohus mh TMS § 48 lg 1 p 2 ja leidis, et kui võlgnik on

maksnud raha sissenõudja kontole ja esitanud selle kohta (võlausaldaja konto krediteerimine

võlgnetava rahasumma ulatuses, VÕS § 91 lg 3) tõendi kohtutäiturile, tuleb täitemenetlus lõpetada.

Seega on Riigikohus tunnustanud võlgniku õigust tasuda võlg ka täitemenetluse kestel otse

sissenõudjale.

Kirjaliku dokumendi all TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista igasugust dokumenti

(nt maksekorraldus, sissenõudja allkirjaga kinnitus, et ta on võla kätte saanud vms), mis ei tähenda

küll automaatselt sissenõudja nõude rahuldamist (täitmist), kuid loob selle eelduse. Sissenõudjal on

võimalus see eeldus vaidlustada, st mitte nõustuda täitemenetluse lõpetamisega, teatades sellest

kohtutäiturile. Kolleegium lisab TMS § 48 lg 1 p 2 kohta, et kohtutäituril on üldjuhul otstarbekas

tasumise kohta kirjaliku dokumendi saamisel kontrollida sissenõudjalt üle, kas täitmine on väidetavas

ulatuses toimunud, ja seda eriti siis, kui dokumendist ei järeldu selgelt kohustuse täitmist. Näiteks

juhul, kui võlgnik esitab küll maksekorralduse, aga sellest ei nähtu, millise kohustuse täitmiseks

makse tehti. Samuti ei tõenda maksekorraldus iseenesest veel sissenõudja konto krediteerimist. Kui

sissenõudja täitmist ei kinnita (nt põhjusel, et kontot ei ole krediteeritud) või tekib tal seoses

täitmisega muu materiaalõiguslik vaidlus (nt kui maksekorraldusest ei nähtu makse eesmärk ja

sissenõudja väidab, et makse on tehtud mingi teise kohustuse täitmiseks), ei ole kohtutäituril

menetluse lõpetamiseks alust.

17. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 (kohtutäiturimäärustik) § 20 lg 2 esimese

lause kohaselt kasutab kohtutäitur ametitoimingute vormistamisel määruse lisades 5–42 olevaid

aktivormide tekste. Määruse lisa nr 6 „Täitmisteade võlgnikule" kasutab mh formuleeringut: „Kõik

sissenõutavad summad (sealhulgas täitekulud) tasub võlgnik kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole ____________ pangas nr___________________."

Kolleegium on seisukohal, et TMS § 24 lg 1 alusel kohtutäiturimäärustiku lisana kehtestatud

täitmisteate vorm ei sätesta õiguslikku alust, mille kohaselt on täitmine võimalik vaid kohtutäituri

ametialase konto vahendusel. Tegemist on kohustuse täitmise tehnilist küsimust reguleeriva normiga,

sest täitemenetlust alustades tuleb võlgnikule anda teavet mh selle kohta, milline on kohtutäituri

konto. Kohtutäituri konto vahendusel tasumine võimaldab kohtutäituril korraldada täitemenetlust

tõhusamalt, nt võla tasumisel võlgniku vara kiiremini aresti alt vabastada vms. Küll ei võta see

võlgnikult õigust täita kohustus otse sissenõudjale. Ringkonnakohus on vaid täitmisteates olevale

teabele tuginedes teinud eksliku järelduse.

18. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada, kuna tegelikult oli avaldajal

õigus täita elatise võlgnevus ka otsemaksega puudutatud isiku kontole.

19. Avaldaja on kaebusega sisuliselt soovinud täitemenetluse osalist lõpetamist 1807 euro 60 sendi

ulatuses. Põhjenduseks on avaldaja esitanud nõude täitmise nimetatud summa maksmisega

puudutatud isiku kontole. Puudutatud isik kinnitab vaidlusaluse summa laekumist oma kontole, kuid

leiab, et tasutud summa läks muu võla katteks. Kolleegium märgib, et iseenesest on puudutatud isik

esitanud materiaalõigusliku vastuväite ja seetõttu tuleks selline vaidlus lahendada TMS §-s 221

reguleeritud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Samas leiab kolleegium, et praegusel

juhul ei ole vajadust menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitada, sest maksekorraldusele märgitud selgitus „alimendid" viitab üheselt, millise võla katteks

makse tehti, ja puudutatud isik on kinnitanud konto krediteerimist. Eespool on kolleegium selgitanud,

et makse otse puudutatud isiku kontole oli lubatav. Puudutatud isiku konto debiteerimine kolmanda

isiku poolt (praegusel juhul tegi seda pank laenu katteks) ei muuda elatisenõude täitmist olematuks.

Seega on täidetud TMS § 48 lg 1 p 2 alusel täitmise (osalise) lõpetamise eeldused vaidlusaluse

elatisesumma ulatuses.

20. Kuna määruskaebus rahuldatakse, jäävad kassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg-st 1

tulenevalt kohtutäituri kanda. Kohtutäituri kanda jäävad ka menetluskulud alama astme kohtutes

TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause

alusel nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse jõustumisest.

21. Riigikohus vabastas 8. mai 2013. a määrusega avaldaja määruskaebuselt 50 euro suuruse

kautsjoni tasumisest hilisema hüvitamiskohustusega, kui määruskaebus jääb rahuldamata. Kuna

määruskaebus rahuldati, siis ei pea avaldaja kautsjonit riigile hüvitama.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks