3-4-1-19-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-19-13

Otsuse kuupäev

12. september 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg ja Ivo Pilving

Kohtuasi

1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

redaktsioonis riigilõivuseaduse § 56 lõigete 1 ja 19 koostoimes

lisaga 1 põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas

hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli

apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni

Menetluse alus

Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2013. aasta määrus tsiviilasjas

nr 2-08-639

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis

riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõiked 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 olid

põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni

1 500 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tsiviilasjas nr 2-08-639 esitas OÜ Stoemrun (hageja) 11. veebruaril 2008 maakohtule OÜ Rovertsen

(kostja) vastu hagiavalduse nõudega 1 145 864 krooni 93 senti.

2. Tartu Maakohus rahuldas hagi 26. aprilli 2010. aasta otsusega, mille kostja 27. mail 2010 Tartu

Ringkonnakohtus vaidlustas. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt hinnaga 1 145 864 krooni 93 senti

riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõigete 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 alusel riigilõivu 85 000 krooni (5432

eurot 49 senti). Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse 7. veebruaril 2011 ja saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kassatsioonkaebust läbi vaadanud Riigikohus jättis

21. septembri 2011. aasta otsusega asjas nr 3-2-1-64-11 ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni jõusse.

3. Tartu Maakohus rahuldas kostja vastu esitatud hagi 19. oktoobril 2012 teist korda. Kostja esitas

19. novembril 2012 uue apellatsioonkaebuse, millelt tasus riigilõivu 1. juulist 2012 kehtima hakanud

määras 1100 eurot. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. aprilli 2013. aasta otsusega kostja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

4. Kostja esitas 31. detsembril 2012 Tartu Ringkonnakohtule taotluse esimese apellatsiooni esitamise

ajal, 27. mail 2010 kehtinud RLS § 56 lõigete 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 asjassepuutuvas osas

põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ja enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõivu määr ja selle tasumise kohustus riivas esmajoones kostja edasikaebeõigust. Kostja oli

kaebeõiguse kasutamisel survestatud ja raskes majanduslikus olukorras ning pidi ebamõistlikult suure

riigilõivu tasumiseks eraisikutelt laenu võtma. Seega on tegemist ka ettevõtlusvabaduse ja

omandiõiguse riivega. Põhiseaduspärane oleks olnud alates 1. juulist 2012 sama hinnaga

apellatsioonkaebuselt tasuda tulev riigilõiv. Sellise lõivuga peab seadusandja võimalikuks saavutada

riigilõivu legitiimseid eesmärke.

5. Tartu Ringkonnakohus tunnistas 17. aprilli 2013. aasta määrusega põhiseaduse vastaseks ja jättis

kohaldamata alates 1. jaanuarist 2007 kehtinud RLS § 56 lõiked 1 ja 19 koostoimes 1. jaanuarist 2009

kehtinud lisaga 1, mis nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga 1 000 000 kuni 1 500 000 krooni

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 85 000 krooni. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt kostja taotluse

tagastada enamtasutud riigilõiv ja tagastas kostjale apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud

riigilõivu 2796 eurot 13 senti. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõudis Riigikohtusse 13. mail 2013.

6. Kostja vaidlustas 8. mail 2013 Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2013. aasta otsuse Riigikohtus.

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS

7. Ringkonnakohus lähtus tasutud riigilõivu põhiseadusvastasust tuvastades Riigikohtu riigilõive

puudutavast praktikast. Apellatsioonkaebuse 85 000 kroonine riigilõiv takistab iseenesest ja olenemata

isiku võimalusest lõivu tasuda oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist. Ebaproportsionaalselt kõrge

riigilõiv võib riivata põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, arvestades seda, kui suurest

osast oma varast pidi kostja lõivu tasumiseks loobuma.

8. Tuginedes Riigikohtu praktikale ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lõike 1 punktidele

1 ja 6 ning RLS § 15 lõike 1 punktile 1, leidis Tartu Ringkonnakohus, et kostjal on kuni asjas tehtava

lõpplahendi jõustumiseni õigus põhiseadusvastasusele tuginedes taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel

enamtasutud riigilõivu tagastamist.

9. Ringkonnakohus lähtus põhiseaduspärase riigilõivu määramisel enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

riigilõivuseaduse redaktsioonist ja tagastas TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 alusel enam tasutud riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

10. OÜ Stoemrun (hageja) ja OÜ Rovertsen (kostja) arvates oli vaidlustatud määras riigilõiv

põhiseadusega vastuolus.

11. Õiguskantsler peab vaidlusaluseid riigilõivuseaduse sätteid vastuolus olevaks PS § 24 lõikega 5 ja

§-ga 11.

12. Kostja

tõstatas

küsimuse

apellatsioonkaebuselt

nõutud

riigilõivu

põhiseaduspärasusest

ringkonnakohtus n-ö teisel ringil (19. novembril 2012 esitatud apellatsiooni arutamisel 27. mail 2010

esitatud apellatsioonilt tasutud riigilõivu osas). Riigilõivu täies määras tasumisest võib järeldada, et selle

suurus ei takistanud kostjal edasikaebeõigust teostamast. Kostja käitumisest võib lisaks järeldada, et ta

ei pidanud apellatsiooni esitamise ajal riigilõivu määra ülemäära kõrgeks, vaid jõudis sellele seisukohale

hiljem. Ka kohus ei pidanud 2010. aastal vajalikuks ise põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli algatada.

13. Riigikohtu praktika kohaselt ja TsMS § 150 lõike 1 punktile 1, lõigetele 4 ja 6 ning PS § 15 lõikele 1

tuginedes saab lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasusele tuginedes lõivu tagastamist

nõuda lõivu tagastamise taotluse lahendamisel, mis on esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist. Kostja esitas riigilõivu tagastamise taotluse Tartu Ringkonnakohtule ajal, mil tema uus

apellatsioonkaebus samas tsiviilasjas oli ringkonnakohtu menetluses. Tartu Ringkonnakohus lahendas

kostja taotluse küll pärast tsiviilasjas sisulise otsuse tegemist, kuid enne otsuse jõustumist. Samal ajal

jõustus Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. aasta otsus (milles tasutud riigilõivu peavad kostja ja

ringkonnakohus põhiseadusvastaseks) kostja apellatsiooni rahuldamise ja tsiviilasja uueks arutamiseks

maakohtusse saatmise kohta Riigikohtu 21. septembri 2011. aasta otsuse tegemisel. Kostja esitas

2010. aastal tasutud riigilõivu tagastamise taotluse seega igal juhul kooskõlas TsMS § 150 lõikega 6

(31. detsember 2012 on riigilõivu tasumise aastale järgnenud kaheaastase tähtaja viimane päev). Kuna

menetluskulude jaotus tsiviilasjas nr 2-08-639 jäi nimetatud ringkonnakohtu otsuse (punkt 11) ja

Riigikohtu otsuse (punkt 15) järgi kohtu määrata asja uuel (lõplikul) läbivaatamisel ning sisuline vaidlus

selles tsiviilasjas on jätkuvalt pooleli, siis leiab õiguskantsler, et TsMS § 150 lõiget 6 tuleks pigem

tõlgendada viisil, et määrav on asja sisulisel lahendamisel, sh menetluskulude jaotamisel tehtud otsuse

jõustumise aeg.

14. Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. mai 2012. aasta otsusega asjas 3-4-1-

7-12 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini

2012 kehtinud sama riigilõivumäär, on vaidlustatud riigilõivu põhiseadusvastasus ilmne.

15. Justiitsministri arvates on vaidlusalused riigilõivuseaduse sätted põhiseaduspärased. Põhjendatud

on tsiviilvaidlustega seotud kulude jätmine kohtuasja poolte kanda ja mitte asetada seda koormist

maksumaksjale.

KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED

16. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 „Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse

läbivaatamine" lõiked 1 ja 19:

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana."

„(19) Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama

palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

apellatsioonkaebuse ulatust."

17. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE

EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES (KROONIDES) (RT I 2008, 59, 330 – jõust. 01.01.2009)

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

1 000 000

[...]

1 500 000

85 000

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Esmalt käsitleb kolleegium asjas põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavust (I) ja seejärel võtab

seisukoha asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse kohta (II).

I

19. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).

20. Kui menetlusosaline maksab riigilõivu menetluse kiirema jätkumise huvides ära, saab ta lõivu

suurusega mitte nõustudes esitada enamtasutud riigilõivu tagastamise avalduse (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. aprilli 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-13, punkt 21).

TsMS § 150 lõike 1 punkt 1 ja lõige 4 ning RLS § 15 lõike 1 punkt 1 näevad ette, et isiku nõudel

tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tasutud riigilõivu enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem.

21. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab PS § 15 lõike 1 alusel enamtasutud

riigilõivu

tagastamise

taotluse

esitamisel

nõuda

kohtulahendi

jõustumiseni

riigilõivumäära

põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-13-

12, punkt 36; 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20). Tsiviilasjas nr 2-08-639

esitas kostja enamtasutud riigilõivu tagastamise avalduse 31. detsembril 2012. Tartu Ringkonnakohus

otsustas selle taotluse üle 17. aprilli 2013. aasta määrusega. Taotluse esitamise ajal ei olnud menetlus

selles tsiviilasjas veel lõppenud, kuna Tartu Ringkonnakohus tegi asjas sisulise otsuse 8. aprillil 2013 ja

otsuse peale esitati kassatsioon Riigikohtusse. Ringkonnakohus, lahendades kostja taotlust tunnistada

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv põhiseadusvastaseks ja tagastada nõutud enamtasutud riigilõiv,

pidi kontrollima, kas tasutud riigilõiv on põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja § 152).

22. Seetõttu on praeguses asjas asjassepuutuvad sätted 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010

kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõiked 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.

Enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel oleks ringkonnakohus pidanud vaidlusaluste

sätete põhiseaduse vastasuse korral tegema taotluse kohta teistsuguse otsustuse kui nende sätete

põhiseaduspärasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02,

punkt 15).

II

23. Maakohtu otsuse vaidlustamisel ringkonnakohtus kasutas kostja PS § 24 lõikes 5 sätestatud õigust

kaevata enda kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kõrgemalseisvale

kohtule, et tagada kohtulahendi kontroll ja vältida eksimusi ning vigu kohtulahendites (vt nt Riigikohtu

9. aprilli 2008. aasta otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-07, punkt 18). See põhiõigus

laieneb ka juriidilistele isikutele (PS § 9 lõige 2).

24. Apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 24 lõikes 5 sätestatud

põhiõigust (vt nt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. aasta otsus asjas nr 3-2-1-62-10, punkt 39).

Riigikohus on kinnitanud kohtusse pöördumise või edasikaebeõiguse riive olemasolu ka juhul, kui

riigilõiv oli enne põhiseaduse vastasuse väite esitamist juba tasutud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 28. juuni 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-12-12 ja 11. detsembri 2012. aasta

otsus asjas nr 3-4-1-23-12; üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-13-12).

25. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on asjassepuutuv riigilõivu määr 85 000 krooni

(st 5432 eurot 49 senti), mida tuli tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle

1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni (63 911 eurot 65 senti kuni 95 867 eurot 47 senti). 1. jaanuarist

2009 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivud olid sisuliselt sama suured, hoolimata vääringust, milles

need esitati. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 7. mai 2012. aasta otsusega

asjas nr 3-4-1-7-12 põhiseadusega vastuolus olevaks 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 63 911 eurot

65 senti kuni 95 867 eurot 47 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti.

Riigikohus on seega tunnistanud praegu vaidlustatuga sama riigilõivumäära (eurodes) põhiseaduse

vastaseks.

26. Riigikohus tunnistab PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et ka 1. jaanuarist 2009 kuni

31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56

lõiked 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 olid PS § 24 lõikega 5 ja §-ga 11 vastuolus osas, milles tsiviilasjas

hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu

85 000 krooni.

Märt Rask, Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Ivo Pilving