3-3-1-21-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-21-13

Määruse kuupäev

8. august 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Jüri Põld,

Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

OÜ Parem Kallas taotlus Pärnu Linnavalitsuse trahvimiseks

Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2011. a otsuse haldus-

asjas nr 3-06-1296 täitmata jätmise eest

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2013. a määrus haldus-

asjas nr 3-06-1296

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Parem Kallas määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Parem Kallas määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

21. jaanuari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-06-1296 muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse 30. mai 2006. a korraldusega nr 448 otsustati omandada OÜ-lt Parem Kallas

Rääma 19c kinnistu hinnaga 105 000 krooni (6710,72 eurot). OÜ Parem Kallas esitas halduskohtule

kaebuse korralduse nr 448 p 1 (kinnistu omandamise hind) tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 1. detsembri 2011. a otsusega vaidlustatud korralduse kinnistu omandamise tasu osas ja tegi

Pärnu Linnavalitsusele ettekirjutusele teha otsus Rääma 19c omandamise õiglase tasu kohta kahe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Riigikohtu halduskolleegiumi 29. mai 2012. a otsusega haldusasjas

nr 3-3-1-19-12 jäeti ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata.

2. Pärnu Linnavalitsus (vastustaja) teavitas 11. juulil 2012 OÜ-d Parem Kallas (kaebaja), et peab

mõistlikuks lähtuda kinnistu omandamise tasu määramisel Arco Vara AS 2004. aasta eksperdi-

hinnangust, mille järgi on kinnistu turuväärtuseks 37 068,77 eurot. Samas kirjas märgiti, et kui

kaebaja seda eksperdihinnangut ei aktsepteeri, tellib linnavalitsus uue hinnangu Arco Vara AS-lt või

Pindi Kinnisvara AS-lt. Kaebaja ei nõustunud 23. juuli 2012. a kirjas juba koostatud eksperdi-

hinnanguga ega uue eksperdihinnangu tellimisega Arco Vara AS-lt. Pärnu Linnavalitsuse majandus-

osakond teavitas 31. juulil 2012 kaebajat, et tellis Pindi Kinnisvara AS-lt uue eksperdihinnangu, mille

kohaselt on kinnistu turuväärtuseks 92 427,49 eurot.

3. OÜ Parem Kallas esitas 22. augustil 2012 halduskohtule taotluse määrata Pärnu Linnavalitsusele

jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest rahatrahv. Taotluse kohaselt tuli vastustajal

ringkonnakohtu otsus täita hiljemalt 29. juuliks 2012. Vastustaja asus ettekirjutust täitma alles kuu

aega pärast kohtuotsuse jõustumist. Selgitused ja tõendid toimingute kohta, mis tehti pärast kahe-

kuulise tähtaja möödumist, ei ole asjakohased. Seetõttu puudus kohtulahendi täitmisega viivitamiseks

mõistlik põhjus.

4. Pärnu Linnavalitsus vaidles taotlusele vastu, sest kohtulahendi täitmine ei viibinud temast

olenevatel asjaoludel. Vastustaja asus ettekirjutust tähtaegselt täitma, kuid ettekirjutuse täitmine viibis

vastuoluliste eksperdihinnangute tõttu. Arco Vara AS ja Pindi Kinnisvara AS eksperdihinnangud

erinesid oluliselt. Seetõttu tellis vastustaja veel ühe eksperdihinnangu, seekord Arco Real Estate AS-

lt, kelle hinnangul oli kinnistu väärtuseks 12 900 eurot. Linnavalitsus täitis selle eksperdihinnangu

alusel kohtuotsuse ja andis 27. augustil 2012 korralduse nr 386, milles määras kinnistu ostuhinnaks

12 900 eurot. Kuna OÜ Parem Kallas keeldus selle ostuhinnaga müügilepingut sõlmimast ning kolm

eksperdihinnangut olid vastuolulised, siis pöördus Pärnu Linnavalitsus Eesti Kinnisvara Hindajate

Ühingu poole neljanda seisukoha saamiseks.

5. Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2012. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1296 jäeti OÜ Parem

Kallas taotlus rahuldamata. Kohtu hinnangul ei asunud vastustaja küll kohe jõustunud kohtuotsust

täitma, kuid puuduvad piisavad alused rahatrahvi kohaldamiseks. Vastustaja ei saanud jätta tähele-

panuta erinevates eksperdihinnangutes arvestatud kinnisvara väärtuse olulist erinevust. Kinnisasja

hindamisega seotud viivitused ei tulenenud linnavalitsuse tegevusest ega toonud kaasa olulist

viivitust kohtulahendi täitmisel.

6. OÜ Parem Kallas esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus halduskohtu

määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata vastustajale jõustunud kohtuotsuse täitmata

jätmise eest rahatrahv.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. jaanuari 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Vastustaja pole põhjendanud, miks ei olnud võimalik asuda kohtu-

otsust kohe täitma. Menetlusdokumendist nähtub üksnes, et vastustaja ei osanud ette näha ekspertiisi-

tulemuste erinevust ega ka asjaolu, et ekspertiiside tellimine võib olla puhkusteperioodi tõttu

takistatud. Kohtu hinnangul ei saanud ega pidanudki vastustaja ette nägema eksperdihinnangute

olulist erinevust. Vastustajal oli võimalik täita kohtuotsus pärast Pindi Kinnisvara AS-lt

eksperdihinnangu saamist. Samas ei saa mõistlikuks pidada kohtuotsuse täitmist iga hinna eest, tehes

vastustajale põhjendamatult suuri kulutusi. Uue eksperdihinnangu tellimine oli nendes tingimustes

põhjendatud ja linnavalitsus ei viivitanud otsuse täitmisega põhjendamatult.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. OÜ Parem Kallas esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ja

määrata vastustajale rahatrahv. Vastustaja pidi arvestama, et vajalike toimingute sooritamiseks on

aega kaks kuud otsuse jõustumisest alates, mistõttu haldusmenetluse alustamisega viivitamisest

tulenevat kohtuotsuse täitmisega viivituse riisikot peab kanda vastustaja. Ebaõiged on kohtute

järeldused, et kohtuotsuse täitmisega viivitamise põhjustas eksperdihinnangute erinevus. See

põhjendus oleks asjakohane üksnes juhul, kui vastustaja oleks haldusmenetluse läbiviimisega õige-

aegselt alustanud. Kohtute seisukoht, et ekspertiiside tegemine võis viibida puhkuseperioodi tõttu, on

paljasõnaline, sest vastustaja oli teadlik kinnisvarafirmade töökorraldusest. Trahvi määramiseks on

alus ka juhul, kui kohtuotsus hiljem täideti. Kohtuotsus täideti neli nädalat pärast selle täitmise tähtaja

möödumist ning viimane eksperdihinnang telliti päeval, mil kaebaja esitas kohtule trahvi määramise

taotluse. Kui kohus tuvastas ettekirjutuse õigeaegselt täitmata jätmise, tulnuks kohtul määrata trahv.

Kohtul lasub sellisel juhul kaalutlusõigus üksnes rahatrahvi suuruse määramisel.

9. Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et ükski kaebuses nimetatud asjaoludest ei ole

ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks.

10. Riigikohtu halduskolleegium andis 20. mai 2013. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-21-13 OÜ

Parem Kallas määruskaebuse HKMS § 234 ja § 226 lg 1 alusel läbivaatamiseks Riigikohtu haldus-

kolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium peab esmalt kontrollima, kas OÜ-l Parem Kallas on trahvi määramata jätmise

määruse peale määruskaebuse esitamise õigus. Alles määruskaebeõiguse olemasolu korral saab kohus

võtta sisulise seisukoha ringkonnakohtu määruse õiguspärasuse kohta.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse

peale esitada määrusega puudutatud menetlusosaline määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine

on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib

esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 235 lg 1 annab

õiguse Riigikohtule määruskaebuse esitamiseks poolele ja kolmandale isikule.

13. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et 1. jaanuaril 2012 jõustunud halduskohtu-

menetluse seadustiku normide alusel ei ole edasi kaevatav kohtumäärus, millega jäetakse trahvi

määramise taotlus rahuldamata. Kolleegium leidis, et rahatrahvi määramise taotluse rahuldamata

jätmine ei takista haldusasja edasist menetlust ning määruskaebuse esitamise õigust ei näe ette

HKMS § 248 ega § 77 lg 3 (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-7-1-

3-402-12). Kolleegium peab vajalikuks seda seisukohta muuta.

14. HKMS §-s 248 sätestatud trahvi määramise taotluse korral tuleb määruskaebeõiguse küsimuses

lähtuda HKMS § 77 lg 3 regulatsioonist. HKMS § 248 ei reguleeri määruskaebeõigust. HKMS § 77

lg 3 kohaselt võib halduskohtumenetluse tagamiseks tehtud trahvimääruse peale esitada

määruskaebuse isik, keda trahviti, ning määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus on

Riigikohtule edasi kaevatav. Nimetatud norm reguleerib üksnes nende menetlusosaliste määruskaebe-

õigust, kellele kohus on trahvi määranud või aresti kohaldanud. Trahvi taotleja määruskaebeõigust

nimetatud norm ei reguleeri. Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et

seadusandja oleks soovinud välistada või piirata menetlusosaliste määruskaebeõigust määruse peale,

millega jäetakse kohtulahendi täitmiseks trahvi määramise taotlus rahuldamata.

15. Kuivõrd muud sätted ei näe trahvi taotlejale määruskaebuse esitamise õigust ette, on trahvi

taotlejal õigus ringkonnakohtu määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebus üksnes juhul, kui

määrus takistab kohtu hinnangul asja edasist menetlust (HKMS § 235 lg 1).

16. Kuna jõustunud kohtulahendi täitmise küsimuse lahendamisel ei ole isikul võimalik esitada

kohtu tegevusele vastuväiteid apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, eristab see kohtulahendi

täitmise menetlust põhiasja menetlusest. Samuti võib poolte vahel tekkida vaidlus, kas kohtulahend

on täidetud resolutsioonis näidatud mahus ja tingimustel. Sellele, et tegemist on eraldiseisva

menetlusega, viitab ka halduskohtumenetluse seadustiku struktuur, mille järgi reguleeritakse

kohtulahendi täitmist seadustiku VI osas "Erimenetlused". Kolleegium on seisukohal, et isikul, kelle

taotlus jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määramiseks jäeti rahuldamata, on õigus

esitada määruskaebus Riigikohtule, sest määrus takistab sama küsimuse edasist erimenetlust.

17. HKMS § 77 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel puudub rahatrahvi taotlejal määruskaebuse esitamise

õigus määruste peale, millega jäetakse trahv määramata või tehakse seda taotletust väiksemas määras,

sest selline määrus ei takista selle kohtuasja edasist menetlust ning menetlusosalisel on õigus esitada

vastuväited määruse kohta apellatsioon- või kassatsioonkaebuses.

18. Kolleegium on varem selgitanud, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav

rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku

funktsiooni (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. märtsi 2006. a. määrus asjas nr 3-3-1-27-06, p 13).

Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab menetlusosalisel mõjutada teist, kohustatud menetlus-

osalist, kohtuotsust täitma.

19. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vastustaja ei saanud ega pidanud ette nägema

eksperdihinnangute olulist erinevust. Uue eksperdihinnangu tellimine oli nendes tingimustes

põhjendatud. Seetõttu ei viivitanud vastustaja otsuse täitmisega põhjendamatult. Vastustaja täitis

jõustunud kohtulahendi viis päeva pärast trahvi määramise taotluse esitamist. Pooled ei vaidle selle

üle, kas kohtuotsus on nõuetekohaselt ehk lahendis näidatud ulatuses ja kvaliteediga täidetud. Seega

puudus halduskohtu määruse tegemise ajaks vajadus mõjutada vastustajat kohtulahendit täitma.

20. Eelnevast tulenevalt võiks selles asjas trahvi määramise vajaduse tingida üksnes karistuslik

eesmärk. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on kohtulahendi täitmisest sõltumata vajalik vastustaja

trahvimine ning kuidas see aitab kaebaja õiguste kaitsele kaasa edaspidi. Kui kohtulahendi õigeaegse

täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist

selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust.

21. OÜ Parem Kallas määruskaebus jääb eeltoodut arvestades rahuldamata ning ringkonnakohtu

määrus muutmata. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause kohaselt kanda riigituludesse.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann