3-3-1-21-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPärnu Linnavalitsuse 30. mai 2006. a korraldusega nr 448 otsustati omandada OÜ-lt Parem Kallas Rääma 19c kinnistu hinnaga 105 000 krooni (6710,72 eurot). OÜ Parem Kallas esitas halduskohtule
Legislator headnote
AI generated3-3-1-21-13 · Riigikohus: Pärnu Linnavalitsuse 30. mai 2006. a korraldusega nr 448 otsustati omandada OÜ-lt Parem Kallas Rääma 19c kinnistu hinnaga 105 000 krooni (6710,72 eurot). OÜ Parem Kallas esitas halduskohtule
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-21-13
Määruse kuupäev
8. august 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Jüri Põld,
Ivo Pilving ja Harri Salmann
Kohtuasi
OÜ Parem Kallas taotlus Pärnu Linnavalitsuse trahvimiseks
Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2011. a otsuse haldus-
asjas nr 3-06-1296 täitmata jätmise eest
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2013. a määrus haldus-
asjas nr 3-06-1296
Menetluse alus Riigikohtus
OÜ Parem Kallas määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ Parem Kallas määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
21. jaanuari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-06-1296 muutmata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Arvata kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Pärnu Linnavalitsuse 30. mai 2006. a korraldusega nr 448 otsustati omandada OÜ-lt Parem Kallas
Rääma 19c kinnistu hinnaga 105 000 krooni (6710,72 eurot). OÜ Parem Kallas esitas halduskohtule
kaebuse korralduse nr 448 p 1 (kinnistu omandamise hind) tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus
tühistas 1. detsembri 2011. a otsusega vaidlustatud korralduse kinnistu omandamise tasu osas ja tegi
Pärnu Linnavalitsusele ettekirjutusele teha otsus Rääma 19c omandamise õiglase tasu kohta kahe kuu
jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Riigikohtu halduskolleegiumi 29. mai 2012. a otsusega haldusasjas
nr 3-3-1-19-12 jäeti ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata.
2. Pärnu Linnavalitsus (vastustaja) teavitas 11. juulil 2012 OÜ-d Parem Kallas (kaebaja), et peab
mõistlikuks lähtuda kinnistu omandamise tasu määramisel Arco Vara AS 2004. aasta eksperdi-
hinnangust, mille järgi on kinnistu turuväärtuseks 37 068,77 eurot. Samas kirjas märgiti, et kui
kaebaja seda eksperdihinnangut ei aktsepteeri, tellib linnavalitsus uue hinnangu Arco Vara AS-lt või
Pindi Kinnisvara AS-lt. Kaebaja ei nõustunud 23. juuli 2012. a kirjas juba koostatud eksperdi-
hinnanguga ega uue eksperdihinnangu tellimisega Arco Vara AS-lt. Pärnu Linnavalitsuse majandus-
osakond teavitas 31. juulil 2012 kaebajat, et tellis Pindi Kinnisvara AS-lt uue eksperdihinnangu, mille
kohaselt on kinnistu turuväärtuseks 92 427,49 eurot.
3. OÜ Parem Kallas esitas 22. augustil 2012 halduskohtule taotluse määrata Pärnu Linnavalitsusele
jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest rahatrahv. Taotluse kohaselt tuli vastustajal
ringkonnakohtu otsus täita hiljemalt 29. juuliks 2012. Vastustaja asus ettekirjutust täitma alles kuu
aega pärast kohtuotsuse jõustumist. Selgitused ja tõendid toimingute kohta, mis tehti pärast kahe-
kuulise tähtaja möödumist, ei ole asjakohased. Seetõttu puudus kohtulahendi täitmisega viivitamiseks
mõistlik põhjus.
4. Pärnu Linnavalitsus vaidles taotlusele vastu, sest kohtulahendi täitmine ei viibinud temast
olenevatel asjaoludel. Vastustaja asus ettekirjutust tähtaegselt täitma, kuid ettekirjutuse täitmine viibis
vastuoluliste eksperdihinnangute tõttu. Arco Vara AS ja Pindi Kinnisvara AS eksperdihinnangud
erinesid oluliselt. Seetõttu tellis vastustaja veel ühe eksperdihinnangu, seekord Arco Real Estate AS-
lt, kelle hinnangul oli kinnistu väärtuseks 12 900 eurot. Linnavalitsus täitis selle eksperdihinnangu
alusel kohtuotsuse ja andis 27. augustil 2012 korralduse nr 386, milles määras kinnistu ostuhinnaks
12 900 eurot. Kuna OÜ Parem Kallas keeldus selle ostuhinnaga müügilepingut sõlmimast ning kolm
eksperdihinnangut olid vastuolulised, siis pöördus Pärnu Linnavalitsus Eesti Kinnisvara Hindajate
Ühingu poole neljanda seisukoha saamiseks.
5. Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2012. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1296 jäeti OÜ Parem
Kallas taotlus rahuldamata. Kohtu hinnangul ei asunud vastustaja küll kohe jõustunud kohtuotsust
täitma, kuid puuduvad piisavad alused rahatrahvi kohaldamiseks. Vastustaja ei saanud jätta tähele-
panuta erinevates eksperdihinnangutes arvestatud kinnisvara väärtuse olulist erinevust. Kinnisasja
hindamisega seotud viivitused ei tulenenud linnavalitsuse tegevusest ega toonud kaasa olulist
viivitust kohtulahendi täitmisel.
6. OÜ Parem Kallas esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus halduskohtu
määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata vastustajale jõustunud kohtuotsuse täitmata
jätmise eest rahatrahv.
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. jaanuari 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja
halduskohtu määruse muutmata. Vastustaja pole põhjendanud, miks ei olnud võimalik asuda kohtu-
otsust kohe täitma. Menetlusdokumendist nähtub üksnes, et vastustaja ei osanud ette näha ekspertiisi-
tulemuste erinevust ega ka asjaolu, et ekspertiiside tellimine võib olla puhkusteperioodi tõttu
takistatud. Kohtu hinnangul ei saanud ega pidanudki vastustaja ette nägema eksperdihinnangute
olulist erinevust. Vastustajal oli võimalik täita kohtuotsus pärast Pindi Kinnisvara AS-lt
eksperdihinnangu saamist. Samas ei saa mõistlikuks pidada kohtuotsuse täitmist iga hinna eest, tehes
vastustajale põhjendamatult suuri kulutusi. Uue eksperdihinnangu tellimine oli nendes tingimustes
põhjendatud ja linnavalitsus ei viivitanud otsuse täitmisega põhjendamatult.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. OÜ Parem Kallas esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ja
määrata vastustajale rahatrahv. Vastustaja pidi arvestama, et vajalike toimingute sooritamiseks on
aega kaks kuud otsuse jõustumisest alates, mistõttu haldusmenetluse alustamisega viivitamisest
tulenevat kohtuotsuse täitmisega viivituse riisikot peab kanda vastustaja. Ebaõiged on kohtute
järeldused, et kohtuotsuse täitmisega viivitamise põhjustas eksperdihinnangute erinevus. See
põhjendus oleks asjakohane üksnes juhul, kui vastustaja oleks haldusmenetluse läbiviimisega õige-
aegselt alustanud. Kohtute seisukoht, et ekspertiiside tegemine võis viibida puhkuseperioodi tõttu, on
paljasõnaline, sest vastustaja oli teadlik kinnisvarafirmade töökorraldusest. Trahvi määramiseks on
alus ka juhul, kui kohtuotsus hiljem täideti. Kohtuotsus täideti neli nädalat pärast selle täitmise tähtaja
möödumist ning viimane eksperdihinnang telliti päeval, mil kaebaja esitas kohtule trahvi määramise
taotluse. Kui kohus tuvastas ettekirjutuse õigeaegselt täitmata jätmise, tulnuks kohtul määrata trahv.
Kohtul lasub sellisel juhul kaalutlusõigus üksnes rahatrahvi suuruse määramisel.
9. Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et ükski kaebuses nimetatud asjaoludest ei ole
ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks.
10. Riigikohtu halduskolleegium andis 20. mai 2013. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-21-13 OÜ
Parem Kallas määruskaebuse HKMS § 234 ja § 226 lg 1 alusel läbivaatamiseks Riigikohtu haldus-
kolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Kolleegium peab esmalt kontrollima, kas OÜ-l Parem Kallas on trahvi määramata jätmise
määruse peale määruskaebuse esitamise õigus. Alles määruskaebeõiguse olemasolu korral saab kohus
võtta sisulise seisukoha ringkonnakohtu määruse õiguspärasuse kohta.
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse
peale esitada määrusega puudutatud menetlusosaline määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine
on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib
esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 235 lg 1 annab
õiguse Riigikohtule määruskaebuse esitamiseks poolele ja kolmandale isikule.
13. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et 1. jaanuaril 2012 jõustunud halduskohtu-
menetluse seadustiku normide alusel ei ole edasi kaevatav kohtumäärus, millega jäetakse trahvi
määramise taotlus rahuldamata. Kolleegium leidis, et rahatrahvi määramise taotluse rahuldamata
jätmine ei takista haldusasja edasist menetlust ning määruskaebuse esitamise õigust ei näe ette
HKMS § 248 ega § 77 lg 3 (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-7-1-
3-402-12). Kolleegium peab vajalikuks seda seisukohta muuta.
14. HKMS §-s 248 sätestatud trahvi määramise taotluse korral tuleb määruskaebeõiguse küsimuses
lähtuda HKMS § 77 lg 3 regulatsioonist. HKMS § 248 ei reguleeri määruskaebeõigust. HKMS § 77
lg 3 kohaselt võib halduskohtumenetluse tagamiseks tehtud trahvimääruse peale esitada
määruskaebuse isik, keda trahviti, ning määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus on
Riigikohtule edasi kaevatav. Nimetatud norm reguleerib üksnes nende menetlusosaliste määruskaebe-
õigust, kellele kohus on trahvi määranud või aresti kohaldanud. Trahvi taotleja määruskaebeõigust
nimetatud norm ei reguleeri. Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et
seadusandja oleks soovinud välistada või piirata menetlusosaliste määruskaebeõigust määruse peale,
millega jäetakse kohtulahendi täitmiseks trahvi määramise taotlus rahuldamata.
15. Kuivõrd muud sätted ei näe trahvi taotlejale määruskaebuse esitamise õigust ette, on trahvi
taotlejal õigus ringkonnakohtu määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebus üksnes juhul, kui
määrus takistab kohtu hinnangul asja edasist menetlust (HKMS § 235 lg 1).
16. Kuna jõustunud kohtulahendi täitmise küsimuse lahendamisel ei ole isikul võimalik esitada
kohtu tegevusele vastuväiteid apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, eristab see kohtulahendi
täitmise menetlust põhiasja menetlusest. Samuti võib poolte vahel tekkida vaidlus, kas kohtulahend
on täidetud resolutsioonis näidatud mahus ja tingimustel. Sellele, et tegemist on eraldiseisva
menetlusega, viitab ka halduskohtumenetluse seadustiku struktuur, mille järgi reguleeritakse
kohtulahendi täitmist seadustiku VI osas "Erimenetlused". Kolleegium on seisukohal, et isikul, kelle
taotlus jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määramiseks jäeti rahuldamata, on õigus
esitada määruskaebus Riigikohtule, sest määrus takistab sama küsimuse edasist erimenetlust.
17. HKMS § 77 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel puudub rahatrahvi taotlejal määruskaebuse esitamise
õigus määruste peale, millega jäetakse trahv määramata või tehakse seda taotletust väiksemas määras,
sest selline määrus ei takista selle kohtuasja edasist menetlust ning menetlusosalisel on õigus esitada
vastuväited määruse kohta apellatsioon- või kassatsioonkaebuses.
18. Kolleegium on varem selgitanud, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav
rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku
funktsiooni (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. märtsi 2006. a. määrus asjas nr 3-3-1-27-06, p 13).
Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab menetlusosalisel mõjutada teist, kohustatud menetlus-
osalist, kohtuotsust täitma.
19. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vastustaja ei saanud ega pidanud ette nägema
eksperdihinnangute olulist erinevust. Uue eksperdihinnangu tellimine oli nendes tingimustes
põhjendatud. Seetõttu ei viivitanud vastustaja otsuse täitmisega põhjendamatult. Vastustaja täitis
jõustunud kohtulahendi viis päeva pärast trahvi määramise taotluse esitamist. Pooled ei vaidle selle
üle, kas kohtuotsus on nõuetekohaselt ehk lahendis näidatud ulatuses ja kvaliteediga täidetud. Seega
puudus halduskohtu määruse tegemise ajaks vajadus mõjutada vastustajat kohtulahendit täitma.
20. Eelnevast tulenevalt võiks selles asjas trahvi määramise vajaduse tingida üksnes karistuslik
eesmärk. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on kohtulahendi täitmisest sõltumata vajalik vastustaja
trahvimine ning kuidas see aitab kaebaja õiguste kaitsele kaasa edaspidi. Kui kohtulahendi õigeaegse
täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist
selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust.
21. OÜ Parem Kallas määruskaebus jääb eeltoodut arvestades rahuldamata ning ringkonnakohtu
määrus muutmata. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause kohaselt kanda riigituludesse.
Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann