3-4-1-25-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRLS Finance SA lepingulised esindajad advokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaat Indrek Leppik esitasid 31. mail 2013 Riigikohtule kaebuse. Kaebuses paluti tunnistada põhiseaduse vastaseks
Legislator headnote
AI generated3-4-1-25-13 · Riigikohus: mail 2013 Riigikohtule kaebuse. Kaebuses paluti tunnistada põhiseaduse vastaseks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
MÄÄRUS
Kohtuasja number
3-4-1-25-13
Määruse kuupäev
2. juuli 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja
Märt
Rask,
liikmed
Tõnu
Anton,
Eerik
Kergandberg, Lea Laarmaa ja Jaak Luik
Kohtuasi
RLS Finance SA 31. mai 2013. aasta kaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta RLS Finance SA kaebus läbi vaatamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. RLS Finance SA lepingulised esindajad advokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaat Indrek Leppik
esitasid 31. mail 2013 Riigikohtule kaebuse. Kaebuses paluti tunnistada põhiseaduse vastaseks
finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 54 lg 4 osas, milles säte võimaldab kohtule koguda tõendeid
üksnes pankroti- ja likvideerimismenetluses.
2. Kaebuse kohaselt on RLS Finance SA pöördunud hagiga Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
Arbitraažikohtu poole. Hageja soovis vahekohtu menetluses oma väiteid kostja hea usu vastase
käitumise kohta tõendada Finantsinspektsioonis toimunud haldusmenetluse nr 3-12-2575 toimiku
materjalidega. Hageja palus selleks vahekohtul taotleda tõendite kogumiseks kohtu abi
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 740 lg-s 1 sätestatud korras. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
Arbitraažikohus jättis hageja taotluse 21. mail 2013 rahuldamata. Vahekohus leidis, et FIS § 54 lg 4
p 4 välistab praeguses asjas tsiviilkohtu õiguse koguda hageja soovitud tõendeid.
3. Kaebaja esindajate hinnangul ei loobu pooled vahekohtusse pöördumisega põhiseaduslikest
õigustest, eriti õigusest ausale kohtumenetlusele ja õigusest taotleda üldakti põhiseadusega vastuolus
olevaks ja kehtetuks tunnistamist. Kaebaja esindajad märkisid, et vahekohtu otsus on lõplik ja
kaebajal puudub muu tõhus võimalus kohtulikule kaitsele põhiõiguste rikkumise eest. TsMS §-s 751
sätestatud õigus pöörduda vahekohtu otsuse tühistamiseks ringkonnakohtu poole ei ole kaebaja
esindajate arvates tõhus õiguskaitsevõimalus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kaebaja esindajad on esitanud Riigikohtule kaebuse, milles väidavad kaebaja põhiõiguste
rikkumist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada
Riigikohtule individuaalne põhiseaduslikkuse järelevalve kaebus. Siiski on Riigikohus leidnud, et
erandjuhul saab isik pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev
individuaalkaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi
tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29. mai 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-10-13,
punkt 31).
5. Eeltoodust lähtudes hindab kolleegium kaebuse lubatavust.
6. Kaebaja esindajad paluvad Riigikohtul tunnistada põhiseaduse vastaseks tsiviilkohtu pädevust
piirav säte. Kaebaja on sõlminud kokkuleppe lahendada eraõiguslikust lepingust tulenev vaidlus
vahekohtus. Vahekohtul ei ole õigust algatada konkreetse normikontrolli menetlust Riigikohtus ja
seetõttu on vahekohtumenetluse poolte õigus taotleda õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamist
oluliselt piiratud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 5. veebruari 2008. a
määruses kohtuasjas nr 3-4-1-1-08, et selline erisus PS § 15 lg 1 teises lauses sätestatud õigusest
nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamist on
vahekohtumenetluses põhjendatud vabatahtliku loobumisega õigusest pöörduda oma õiguste ja
vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15 lg 1 esimene lause). Vahekohtu kokkuleppe sõlmimisel
peavad pooled paratamatult arvestama, et sellega välistatakse vähemalt olulises osas ka kohaldatavate
normide põhiseaduspärasuse kontroll kohtus (määruse p 6). Kolleegium oli seisukohal, et kuna
vahekohtu kokkulepet sõlmides loobub isik vabatahtlikult olulises osas kohtumenetluses asja
lahendamisel kehtivatest garantiidest, tagab kehtiv menetluskord isikule piisavalt tõhusad võimalused
oma põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks (määruse p 9). Kuigi vahekohtus ei
saa algatada õigusnormi põhiseadusvastaseks tunnistamist, ei ole ka vahekohus vaidluse lahendamisel
alati jäigalt seotud kohaldatava normiga. Välistatud ei ole ka see, et väiteid vaidlusaluste aktide
põhiseadusvastasuse kohta saab isik esitada vahekohtu otsuse tühistamise avalduses, mille vaatab
TsMS § 755 lg 4 kohaselt esimese astme kohtuna läbi ringkonnakohus. TsMS § 751 lg 2 p 2 kohaselt
tühistab kohus vahekohtu otsuse poole avalduse alusel või omal algatusel muu hulgas juhul, kui
kohus teeb kindlaks, et vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korra või heade kommetega
(määruse p-d 7–8).
7. Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et Riigikohus ei ole pädev RLS Finance SA
kaebust läbi vaatama. Lähtudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lg-st 2,
jätab kolleegium RLS Finance SA kaebuse läbi vaatamata ja tagastab esitajatele.
Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Laarmaa, Jaak Luik