3-4-1-25-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-25-13

Määruse kuupäev

2. juuli 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja

Märt

Rask,

liikmed

Tõnu

Anton,

Eerik

Kergandberg, Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

RLS Finance SA 31. mai 2013. aasta kaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta RLS Finance SA kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RLS Finance SA lepingulised esindajad advokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaat Indrek Leppik

esitasid 31. mail 2013 Riigikohtule kaebuse. Kaebuses paluti tunnistada põhiseaduse vastaseks

finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 54 lg 4 osas, milles säte võimaldab kohtule koguda tõendeid

üksnes pankroti- ja likvideerimismenetluses.

2. Kaebuse kohaselt on RLS Finance SA pöördunud hagiga Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

Arbitraažikohtu poole. Hageja soovis vahekohtu menetluses oma väiteid kostja hea usu vastase

käitumise kohta tõendada Finantsinspektsioonis toimunud haldusmenetluse nr 3-12-2575 toimiku

materjalidega. Hageja palus selleks vahekohtul taotleda tõendite kogumiseks kohtu abi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 740 lg-s 1 sätestatud korras. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

Arbitraažikohus jättis hageja taotluse 21. mail 2013 rahuldamata. Vahekohus leidis, et FIS § 54 lg 4

p 4 välistab praeguses asjas tsiviilkohtu õiguse koguda hageja soovitud tõendeid.

3. Kaebaja esindajate hinnangul ei loobu pooled vahekohtusse pöördumisega põhiseaduslikest

õigustest, eriti õigusest ausale kohtumenetlusele ja õigusest taotleda üldakti põhiseadusega vastuolus

olevaks ja kehtetuks tunnistamist. Kaebaja esindajad märkisid, et vahekohtu otsus on lõplik ja

kaebajal puudub muu tõhus võimalus kohtulikule kaitsele põhiõiguste rikkumise eest. TsMS §-s 751

sätestatud õigus pöörduda vahekohtu otsuse tühistamiseks ringkonnakohtu poole ei ole kaebaja

esindajate arvates tõhus õiguskaitsevõimalus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kaebaja esindajad on esitanud Riigikohtule kaebuse, milles väidavad kaebaja põhiõiguste

rikkumist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada

Riigikohtule individuaalne põhiseaduslikkuse järelevalve kaebus. Siiski on Riigikohus leidnud, et

erandjuhul saab isik pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev

individuaalkaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi

tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29. mai 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-10-13,

punkt 31).

5. Eeltoodust lähtudes hindab kolleegium kaebuse lubatavust.

6. Kaebaja esindajad paluvad Riigikohtul tunnistada põhiseaduse vastaseks tsiviilkohtu pädevust

piirav säte. Kaebaja on sõlminud kokkuleppe lahendada eraõiguslikust lepingust tulenev vaidlus

vahekohtus. Vahekohtul ei ole õigust algatada konkreetse normikontrolli menetlust Riigikohtus ja

seetõttu on vahekohtumenetluse poolte õigus taotleda õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamist

oluliselt piiratud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 5. veebruari 2008. a

määruses kohtuasjas nr 3-4-1-1-08, et selline erisus PS § 15 lg 1 teises lauses sätestatud õigusest

nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamist on

vahekohtumenetluses põhjendatud vabatahtliku loobumisega õigusest pöörduda oma õiguste ja

vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15 lg 1 esimene lause). Vahekohtu kokkuleppe sõlmimisel

peavad pooled paratamatult arvestama, et sellega välistatakse vähemalt olulises osas ka kohaldatavate

normide põhiseaduspärasuse kontroll kohtus (määruse p 6). Kolleegium oli seisukohal, et kuna

vahekohtu kokkulepet sõlmides loobub isik vabatahtlikult olulises osas kohtumenetluses asja

lahendamisel kehtivatest garantiidest, tagab kehtiv menetluskord isikule piisavalt tõhusad võimalused

oma põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks (määruse p 9). Kuigi vahekohtus ei

saa algatada õigusnormi põhiseadusvastaseks tunnistamist, ei ole ka vahekohus vaidluse lahendamisel

alati jäigalt seotud kohaldatava normiga. Välistatud ei ole ka see, et väiteid vaidlusaluste aktide

põhiseadusvastasuse kohta saab isik esitada vahekohtu otsuse tühistamise avalduses, mille vaatab

TsMS § 755 lg 4 kohaselt esimese astme kohtuna läbi ringkonnakohus. TsMS § 751 lg 2 p 2 kohaselt

tühistab kohus vahekohtu otsuse poole avalduse alusel või omal algatusel muu hulgas juhul, kui

kohus teeb kindlaks, et vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korra või heade kommetega

(määruse p-d 7–8).

7. Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et Riigikohus ei ole pädev RLS Finance SA

kaebust läbi vaatama. Lähtudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lg-st 2,

jätab kolleegium RLS Finance SA kaebuse läbi vaatamata ja tagastab esitajatele.

Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Laarmaa, Jaak Luik