3-4-1-17-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPärnu Maakohus tunnistas 24. aprilli 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-39828 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1
Legislator headnote
AI generated3-4-1-17-13 · Riigikohus: Pärnu Maakohus tunnistas 24. aprilli 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-39828 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1
Full text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
MÄÄRUS
Kohtuasja number
3-4-1-17-13
Määruse kuupäev
21. juuni 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Märt Rask, liikmed Ott Järvesaar, Lea Laarmaa,
Jaak Luik ja Ivo Pilving
Kohtuasi
1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud
redaktsioonis riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga
1 põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga
üle 300 000 krooni kuni 350 000 krooni tuli hagiavalduselt
tasuda riigilõivu 35 000 krooni
Menetluse alus
Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2013. aasta määrus tsiviilasjas
nr 2-10-39828
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Anda Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-39828 algatatud
põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 3-4-1-17-13 lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.
1. Pärnu Maakohus tunnistas 24. aprilli 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-39828 1. jaanuarist
2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1
koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 300 000 krooni kuni 350 000 krooni tuli
hagiavalduselt tasuda riigilõivu 35 000 krooni (2236 eurot 90 senti), põhiseadusega vastuolus
olevaks.
2. Riigilõivud kehtisid 1. jaanuarist 2009 kuni 30. juunini 2012 põhimõtteliselt samas määras,
sõltumata vääringust, milles need esitati. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
tunnistas 11. aprilli 2013. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-31-12 põhiseadusega vastuolus olevaks
praegu vaidlustatud riigilõivumäärast oluliselt suurema määra 3195 eurot 58 senti (50 000 krooni),
mida tuli 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõike 1
koostoimes lisaga 1 alusel hagiavalduselt tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31
955 eurot 82 senti (450 000 kuni 500 000 krooni). See on väikseim seni Riigikohtus põhiseaduse
vastaseks tunnistatud riigilõivumäär.
3. Riigikohtu tsiviilkolleegium ei võtnud samas 26. novembri 2012. aasta määrusega asjas nr 3-7-1-2-
721 menetlusse A. Järvela määruskaebust tsiviilasjas nr 2-09-56725 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
27. septembri 2012. aasta määruse peale, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata enammakstud
riigilõivu tagastamise taotluse. Määruskaebust põhjendas A. Järvela tsiviilasjas hinnaga
300 000 krooni apellatsioonkaebuselt enammakstud riigilõivu 30 000 krooni (1917 eurot 35 senti)
põhiseadusvastasusega. Samuti leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium 19. detsembril 2012 asjas nr 3-2-1-
163-12 tehtud määruse punktis 13, et põhiseadusega pole vastuolus apellatsioonkaebuse esitamise
ajal (enne 1. juulit 2012) kehtinud RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, millest
tulenevalt tuli apellatsioonkaebuselt hinnaga 22 369 eurot 8 senti kuni 25 564 eurot 65 senti (350 000
kuni 400 000 krooni) tasuda riigilõivu 2556 eurot 46 senti (40 000 krooni).
4. Kuna praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas vaidlustatud riigilõivumäär on väiksem kui
varem tsiviilkolleegiumi poolt põhiseaduspäraseks peetud riigilõivumäär, peab Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vajalikuks praeguse asja lahendamist Riigikohtu üldkogus.
Seetõttu tuleb asi anda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lõike 3 alusel üle
Riigikohtu üldkogule.
Märt Rask, Ott Järvesaar, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving