3-3-1-30-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-30-13

Määruse kuupäev

21. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Jevgeni Meškovi kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 30. aprilli 2012. a vastutusotsuse nr 13-7/5-20

osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2013. a määrus haldusasjas

nr 3-12-2115

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti määruskaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli

2013. a määrused haldusasjas nr 3-12-2115.

3. Lugeda Jevgeni Meškovi halduskohtule esitatud kaebus tähtaegseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi Jevgeni Meškovile ja Igor Tarakanovile

30. aprillil 2012 vastutusotsuse nr 13-7/5-20 OÜ Libra Üks maksuvõla sissenõudmiseks. Vastutus-

otsusega kohustatakse J. Meškovi tasuma maksuvõlg summas 67 915,85 eurot, millest 41 630,64

eurot kuulub tasumisele solidaarselt I. Tarakanoviga.

2. J. Meškov esitas 5. oktoobril Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse osaliseks tühista-

miseks. Koos kaebusega esitas J. Meškov taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse kohaselt

tingis kaebuse mittetähtaegse esitamise puudulik vaidlustamisviide vaideotsuses, kaebaja ebapiisav

keeleoskus, samuti õigusteadmiste puudumine ning rahaliste vahendite puudumine endale esindaja

võtmiseks. Samas rõhutas kaebaja, et 30-päevase tähtaja jooksul esitas ta kohtule taotluse riigi õigus-

abi saamiseks.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 21. jaanuari 2013. a määrusega haldusasjas nr 3-12-2115 kaebe-

tähtaja ennistamise taotluse järgmistel põhjendustega:

a) Kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 17. augustil 2012. Kaebus esitati ligi poolteisekuulise

hilinemisega. Samas esitas kaebaja 30-päevase kaebetähtaja jooksul kohtule riigi õigusabi taotluse.

Sellest nähtub isiku selge soov vaidlustada tema suhtes tehtud vastutusotsust.

b) Kaebetähtaja ennistamine on õigustatud ka juhul, kui isik astus kaebetähtaja jooksul mõistlikke

samme oma õiguste kaitseks ning nende sammude tõttu ei saa eeldada, et isik sai aru kaebuse kohese

esitamise vajalikkusest, ent ei viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult. Käesoleval juhul saab

selliseks mõistlikuks oma õiguste kaitsele asumiseks lugeda kohtule riigi õigusabi taotluse esitamist.

Kaebuse asemel riigi õigusabi taotluse esitamine kaebetähtaja jooksul ei muuda hiljem esitatud

kaebust tähtaegseks, ent see võib olla aluseks kaebetähtaja ennistamisel.

c) Kaebajal ei ole õigusalaseid eriteadmisi, ta ei pidanud tingimata aru saama, et kohtu poole

pöördumisena ei tule kõnealusel juhul arvesse üksnes riigi õigusabi taotluse esitamine (haldusasi

nr 3-3-1-75-08). Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt

hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Antud juhul on kaebaja

astunud mõistliku aja jooksul samme tema suhtes tehtud vastutusotsuse vaidlustamiseks. Kaebuse

esitamisega ei ole viivitatud pärast riigi õigusabi määramist.

d) Asjaolu, et kaebaja avaldas 30-päevase kaebetähtaja jooksul kohtule adresseeritud riigi õigusabi

taotluses selget tahet vaidlustada tema suhtes tehtud haldusakt, on sisuliselt võimalik võrdsustada

olukorraga, kus isik oleks kaebetähtaja jooksul esitanud kohtule puudustega kaebuse. Viimasel juhul

oleks kaebus tulnud jätta käiguta, selgitada kaebajale puuduste kõrvaldamise võimalusi ja anda

selleks tähtaeg. Puudub mõistlik põhjus, miks eelkirjeldatud olukord peaks kaebaja jaoks olema

soodsam kui olukord, kus kaebaja on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse ja väljendanud selles

selgelt soovi konkreetne haldusakt vaidlustada.

4. Maksu- ja Tolliamet esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2013. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja haldus-

kohtu määrus muutmata. Määruse kohaselt on halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 71 lg-t 1 ja § 124 lg-t 2 õigesti kohaldanud. Ta ei ole võrdsustanud riigi õigusabi taotluse

esitamist puudustega kaebuse esitamisega. Võrdsustamise korral oleks halduskohus lugenud kaebuse

esitatuks tähtaegselt ning poleks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust lahendanud. Kohus

lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse kaalutlusõiguse teel, hinnates, kas kaebajal oli tähtaja

rikkumisel mõjuv põhjus. Antud juhul on halduskohus arvestanud kaebaja eksimusega protsessi-

toimingu tegemisel, st õigusteadmiste puudumisega, ning leidnud, et kuna menetlusabi taotlus esitati

kaebetähtaja jooksul, on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine põhjendatud. Tegemist on lubatava ja

põhjendatud kaalutlusega. Leides, et eeltoodud põhjusel tuleb tähtaeg ennistada, ei pidanud

halduskohus hakkama analüüsima teisi kaebaja väiteid, millega viimane õigustas kaebetähtaja

rikkumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Maksu- ja Tolliameti määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu

määrused ning lõpetada haldusasja menetlus. Määruskaebuse põhjendused:

a) Kohtud on läinud vastuollu Riigikohtu seniste juhistega. Õigusteadmise puudumist ei saa pidada

iseenesest "mõjuvaks põhjuseks". Olukorras, kus kaebetähtaja ennistamisel tuginetakse subjektiivsele

isikust tulenevale asjaolule, on põhjendamise vajadus eriti suur.

b) Riigi õigusabi taotluse esitamine ei välista kaebuse õigeaegse esitamise kohustust (HKMS § 116

lg 6). Koos menetlusabi taotlusega tuleb esitada puudustega kaebus. Mõjuva põhjuse tuvastamine

kohtute poolt on arusaamatu. Algses ennistamise taotluses ei ole protsessitoimingus eksimist isegi

otsesõnu välja toodud. Selles selgitati vaid napisõnaliselt, et kaebajal puuduvad õigusalased

teadmised.

c) Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud protsessiõigusi, sh kohustust esitada kaebus 30 päeva

jooksul. Kaebaja on aktiivselt tegelenud majandustegevusega, suhelnud maksuhalduriga ja esitanud

arvamusi vastutusmenetluses. Kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada õigeaegselt välja

võimalused oma õiguste kaitseks. Kaebaja on asunud oma õiguste kaitseks tegutsema kaebetähtaja

eelviimasel päeval.

d) Kohtud ei ole sisuliselt kaalunud protsessitoimingus eksimist ja sellise eksimuse võimalikkust,

vaid on lähtunud üksnes paljasõnalisest väitest, et kaebaja pidas riigi õigusabi taotluse esitamist

piisavaks pöördumiseks kohtu poole.

7. J. Meškovi vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ning kohtumäärused muutmata

järgmistel põhjustel:

a) Õigusalaste teadmiste puudumise ning riigi õigusabi taotluse tõttu ei pidanud kaebaja aru saama,

et tema poolt 16. augustil 2012 sooritatu on ebapiisav, et lugeda kaebus esitatuks tähtajaliselt. Lisaks

riigi õigusabi taotluse esitamisele pidi kaebaja kaebetähtaja jooksul tegema endale kohtusse

pöördumise otsustamiseks selgeks vaideotsuse – mahuka võõrkeelse haldusakti. Samuti pidi kaebaja

otsima õigusabi, enne kui veendus, et tal puuduvad varalised võimalused lepingulise õigusabistaja

palkamiseks. Arvestades, et soov vaidlustada vastutusotsus sisaldus selgelt tema poolt kohtule

esitatud menetlusdokumendis ja et tähtajaks ei esitatud kas või puudustega kaebust, tõendab, et ta ei

pidanudki seda kaebuse tähtaegseks esitamiseks täiendavalt vajalikuks. Kuna isik seejuures selgitas,

et ta vajab kohtusse pöördumiseks õigusabi, siis oleks nõue, et isik tõestaks puudustele mittevastava

kaebusega enda asjatundmatust, kunstlik, liiga formaalne ning ebavajalik.

b) Riigi õigusabi kaebuse esitamiseks on oma olemuselt menetlusabi eriliik. Selle suhtes on võimatu

nõuda HKMS § 116 lg 6 esimese lause täitmist. Riigi õigusabi taotlemise ja andmise aluseks on

majanduslike põhjuste kõrval isikul enesel õigusteadmiste puudumine. Kui isik on suuteline juba

enne riigi õigusabi andmist koostama tähtaegselt HKMS nõuetele vastava kaebuse, siis see isik riigi

õigusabi ei vaja.

c) Kaebaja esitatud riigi menetlusabi taotluses sisalduvad vähemalt HKMS § 38 lg 1 p-des 1, 3 ja 6

sätestatud andmed. Kohtu määrusest ei nähtu selgeid põhjendusi, millistele HKMS § 38

minimaalsetele nõuetele peab kaebus vastama, et seda saaks lugeda kas või puudustega kaebuseks.

Dokumendi tegelikku sisu ei saa otsustada ainuüksi selle pealkirja järgi. Puudustega kaebuseks saab

lugeda ka riigi õigusabi taotluse.

d) Asjaolud, et kaebaja on aktiivselt osalenud majandustegevuses, suhelnud maksuhalduriga ja

esitanud arvamusi vastutusmenetluses, samuti esitanud vastutusotsusele vaide, ei tõenda tema

pädevust koostada ja esitada nõuetekohast kaebust, samuti tema pädevust hinnata, millal tema poolt

kohtule esitatud dokument on käsitatav puudustega kaebusena. Kaebajal puudub õigusalane ette-

valmistus ja ta ei valda eesti kirjakeelt. Õigusdokumendid ja vaie on koostatud kaebaja ülesandel ja

juhistel kolmandate pädevate eesti keelt valdavate isiku poolt ja üksnes allkirjastatud kaebaja poolt.

Samuti on nõuded ulatuslikumad kui vaide puhul. Vaides puudub täielikult õiguslik argumentatsioon

ja ka tõendite analüüs.

e) Kaebuse esitamise tähtaeg ja kord peab nähtuma selgelt haldusaktist enesest ja haldusakti

adressaadilt ei saa nõuda või eeldada oma õiguste kaitse võimaluste täiendavat iseseisvat välja-

selgitamist osas, mis ei nähtu haldusaktist. Vaideotsuse vaidlustamisviide oli ebaselge. See ei sisalda

selget viidet 30-päevasele tähtajale ega vaidlustamise viisile. Viide õigusnormile ei asenda kaebe-

korra ja -tähtaja selgitamist.

f) Kaebaja esindaja esitas kiireima võimaliku aja jooksul pärast riigiõigusabi määramist, kliendilt

dokumentide saamist ja kliendiga kohtumist HKMS nõuete kohase tühistamiskaebuse. Samuti ei

kahjusta tähtaja ennistamine eraisiku poolt tähtaegselt esitatud menetlusabi taotluse järel õigus-

kindlust rohkem kui olukord, kus kaebaja oleks koos menetlusabi taotlusega esitanud puudustega

kaebuse. HKMS § 116 lg 6 kolmas lause näeb selgesõnaliselt ette võimaluse tähtaja ennistamiseks

juhul, kui koos menetlusabi taotlemisega ei olnud tehtud menetlustoimingut, mille tegemiseks

kaebaja menetlusabi taotles.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kohtute seisu-

kohaga kaebuse tähtaegsuse küsimuses. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb seetõttu

tühistada. Kaebus tuleb lugeda tähtaegseks (HKMS § 124 lg 1, § 230 lg 5 p 5, § 234).

9. Kolleegium nõustub kaebajaga, et kaebus sisaldub käesoleval juhul kaebetähtaja jooksul esitatud

riigi õigusabi taotluses (haldusasi nr 3-12-1741, tl 3). HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt peab

kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Taotluse p-s 6 on selgelt väljendatud kaebaja tahe kaebus esitada ning haldusaktid, mida soovitakse

vaidlustada. On ilmne, et kaebaja soovib vähemalt vastutusotsuse tühistamist. Taotlusest nähtub ka

tühistamisnõude üldsõnaline põhjendus. Kui sääraseid andmeid sisaldav dokument oleks peal-

kirjastatud kaebusena, peaks kohus lugema selle tähtaegseks ja andma vajadusel võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa praeguses olukorras olla määravat tähtsust avalduse

pealkirjal.

Eeltoodu ei tähenda, et kohtud peavad riigi õigusabi taotlust kaebuse koostamiseks alati kaebusena

käsitama.

10. Kuna puudub vaidlus selle üle, et kaebust sisaldanud riigi õigusabi taotlus esitati kaebetähtaja

jooksul, langeb ära vajadus käsitleda kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjendusi. Siiski peab

kolleegium vajalikuks märkida kaebetähtaja ennistamise põhimõtete kohta järgmist.

11. HKMS § 71 lg 1 sätestab: "Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel."

12. Halduskohtu hinnangul on ennistamine õigustatud ka juhul, kui isik astus kaebetähtaja jooksul

mõistlikke samme oma õiguste kaitseks ning isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajalikkusest.

Kolleegium märgib esmalt, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja

ennistamise põhjuseks, sest see ei takista samal ajal kaebuse esitamist. Mõjuva põhjusena HKMS

§ 71 lg 1 tähenduses võib aga olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei

saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt ka Riigikohtu haldus-

kolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17).

Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral

tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks (sh vaidlus-

aluse maksusumma suurusega), samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada.

13. Kaebaja esindaja avaldus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas 129 eurot 60 senti

jääb asja materjalide juurde ja lahendatakse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (riigi

õigusabi seaduse § 23 lg 1).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann