3-1-1-68-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-68-13

Otsuse kuupäev

20. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi Riho Niine karistamises teeseaduse § 401 lg 1 ja

liiklusseaduse § 238 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. veebruari 2013. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-13-151

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riho Niine kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubin,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Ida Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

29. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. veebruari 2013. a kohtuotsus Riho Niine karistamises

teeseaduse § 401 lg 1 ja liiklusseaduse § 238 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks

arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Riho

Niine

kaitsja

vandeadvokaadi

abi

Andi

Tubina

taotlus

Riho

Niinele

kassatsioonimenetluses õigusabikulude hüvitamiseks jätta läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Prefektuuri 18. detsembri 2012. a otsusega karistati Riho Niinet (Niine) teeseaduse (TeeS)

§ 401 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut (280 eurot). Otsuse kohaselt pani R. Niine väärteo toime

26. novembril 2012 Tallinn-Narva maantee 157. kilomeetril, juhtides veokit Scania, millega oli

ühendatud järelhaagis. Lubatud 8 500 kg asemel oli veoki esimene teljekoormus 8 611 kg, veoki

mass oli lubatud 26 000 kg asemel 26 823 kg ja autorongi tegelik mass 49 257 kg, ehkki lubatud oli

vaid 44 000 kg. Lubatust raskema veokiga võib sõita TeeS § 35 lg-s 2 sätestatud eriloaga, ent sellist

luba R. Niinel polnud. Seega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 80 lg-s 2 ja teede- ja

sideministri 21. mai 2001. a määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“

§ 7 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Peale selle rikkus R. Niine kohtuvälise menetleja hinnangul

eelkirjeldatud teoga ka LS § 80 lg 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a

määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodide

1109 (autorongi lubatud suurim tegelik mass), 1111 (mootorsõiduki lubatud suurim registrimass) ja

1115 (mittevedava telje lubatud suurim registrikoormus) nõudeid ning realiseeris seeläbi LS §-s 238

sätestatud väärteokoosseisu. LS § 238 järgi menetlusalusele isikule tulenevalt KarS § 63 lg-st 1

karistust ei määratud.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat

Kaspar Lind, kes taotles karistusotsuse tühistamist autorongi kogumassi puutuvas osas. Autorongi

massi mõõdeti valesti, mistõttu ei ole tõendatud, et R. Niine juhitud autorong oli lubatust raskem.

Mõõtmisel kasutatud Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi kohaselt tuleb neljateljelist sõidukit

kaaluda kaheksa kaaluga, st et kaal peab olema samaaegselt iga ratta all. R. Niine veoki neljateljelist

haagist kaaluti aga üksnes kuue kaaluga, mistõttu ei pruugi mõõtmistulemus olla õige.

3. Viru Maakohtu 11. veebruari 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et autorongi

massi mõõtmisel järgiti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 1. jaanuari 2010. a käskkirja nr 40

lisas 2 sätestatud sõiduki koormuse mõõtmise metoodikat (Metoodika käskkiri). Ka märkis kohus, et

Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi kohaselt on kaalude paigutamine iga ratta alla üksnes

soovituslik. Juhendist tuleneb, et neljateljelist veokit võib kaaluda ka kuue kaaluga, järgides teatud

nõudeid. Selline järeldus tuleneb kohtu hinnangul kaalude kasutusjuhendis sisalduvast lausest

„Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal sama aegselt“. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et

R. Niine karistamine 70 trahviühiku suuruse trahviga vastab menetlusaluse isiku süüle, sest R. Niine

ületas autorongi lubatud kogumassi 9 257 kg ehk umbes 20 protsendi võrra.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. Niine kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubin,

kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist autorongi lubatud massi ületamise osas ja selles osas uue

otsuse tegemist. Autorongi massi oleks pidanud mõõtma kaheksa kaaluga. Kuivõrd Metoodika

käskkirja ja Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi vahel on vastuolu, tulnuks selle selgitamiseks

küsida arvamust asjatundjalt. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kohtuvälise menetleja otsuse

kohaselt ületas R. Niine autorongi lubatavat massi 9 257 kg võrra - tegelikult heidetakse

menetlusalusele isikule ette massi ületamist 5 257 kg võrra.

5. Kassatsioonivastuses palub Ida Prefektuuri vanemkomissar Annika Elm jätta kassatsiooni

rahuldamata. Metoodika käskkirja ja Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi vahel ei ole vastuolu, sest

kasutusjuhend ei nõua kaalu asetamist iga ratta alla. Seetõttu võis teostada kaalumist telgede kaupa

vastavalt Metoodika käskkirja p-le 11, ilma et ülejäänud rataste alla oleks asetatud tasandusmatid.

Maakohus on küll eksinud kogumassi ületava kilogrammide arvu osas - 5 257 kg asemel on märgitud

9 257 kg, ent see eksimus ei ole toonud kaasa ebaõiget kohtuotsust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Tulenevalt mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema

mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste

jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille

taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid,

järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada

nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on

sätestatud mõõteseaduse §-des 21-23. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 4 tuleb

trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud

tootjapoolseid juhendeid. Läbivalt kõneldakse kaalu kasutusjuhendist ka MõõteS § 21 lg 2 alusel

välja antud 19. mai 2008. a majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Mitteautomaatkaalude

metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded projekteerimisele, konstruktsioonile, märgistusele,

vastavushindamisele ja tõendamisele“. Eeltoodu tähendab, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika

asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul välistatud, et autorongi kogumassi kaalumine

viidi läbi Evocar-2000 tootja juhiseid eirates, mistõttu ei saa selles osas rääkida ka mõõtmistulemuste

jälgitavuse tõendatusest.

7. Asjas on tuvastatud, et R. Niine juhitud autorongi, mis koosnes kolmeteljelisest vedukist ja

neljateljelisest täishaagisest, kaaluti kuue Evocar-2000 kaaluga. Mõõtmise tulemusena fikseeriti

protokollis autorongi tegelikuks massiks 49 257 kg, mis ületas lubatut 5 257 kg võrra.

Väärteomaterjalide juurde on lisatud dokument „Evocar-2000 radiokaalude kasutusjuhend ja

tehniline andmed“ (tl 12-25 ja 42-51). See dokument kujutabki endast nähtuvalt nii menetlusaluse

isiku kui ka kohtuvälise menetleja poolt Viru Maakohtule esitatud seisukohtadest R. Niine

karistamisel kasutatud kaalude kasutusjuhendit (tl 4 ja 32). Kolleegium nõustub kassaatoriga, et

nimetatud dokumendi pinnalt ei saa teha järeldust, et neljateljelise haagise massi ja sellest tulenevalt

taolise haagisega autorongi kogumassi saab mõõta pelgalt kuue Evocar-2000 kaaluga.

8. Asudes seisukohale, et kohtuväline menetleja järgis kaalude kasutusjuhendit, tugines maakohus

juhendi p-s 1.2 sisalduvale lausele: "Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal sama

aegselt.". Sellest tegi maakohus järelduse, et kasutusjuhend ei välista neljateljelise haagise kaalumist

ka kuue kaaluga. Kriminaalkolleegiumi hinnangul võib aga selline järeldus olla ekslik. Seda põhjusel,

et vajaliku tähelepanuta on jäänud juhendi samas punktis märgitu, et kaalumisel tarvitatavate kaalude

koguse määrab sõiduki mudel - kahe teljega sõiduki kaalumiseks vajatakse nelja, kolme teljega

sõiduki kaalumiseks kuut ja nelja teljega sõiduki kaalumiseks kaheksat kaalu. Juhendis on toodud ka

joonised, kus neljateljelise sõiduki iga ratta all on tumedad ristkülikud, mis kujutavad endast ilmselt

kaale. Samuti märgib juhendi p 3.1 veana, mis võib mõjutada kaalumistulemust, neljateljelise sõiduki

kaalumist kuue kaaluga. Kolleegium märgib, et kohtule esitatud eestikeelse juhendi läbivalt vigane

grammatika ja sõnakasutus ning nendest tingitud raskesti mõistetavad või suisa mõistetamatud laused

viitavad ebaõnnestunud tõlkele võõrkeelest. Seetõttu ei ole välistatud, et ka maakohtu poolt otsuse

tegemisel aluseks võetud lause juhendi p-s 1.2 "Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on

kaal sama aegselt." sisaldab tõlkeviga. See võib aga olla käesoleva väärteoasja lahendamise aspektist

otsustava tähendusega. Et eeltoodud kahtlused ei ole kummutatavad kohtule esitatud juhendi pinnalt,

oleks maakohus, arutades VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), pidanud

välja nõudma Evocar-2000 kaalude võõrkeelse originaali, selle tõlkima ja lahendama tekkinud

vaidluse saadud teabe alusel. Kuivõrd kohus jättis selle tegemata, pole mõõtetulemuste jälgitavus

autorongi massi kaalumisel tõendatud. Selline kohtu minetus kujutab endast väärteomenetlusõiguse

olulist rikkumist 150 lg 2 tähenduses, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 11. veebruari 2013. a otsuse ja rahuldades kassatsiooni osaliselt,

saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

10. Kaitsja taotles kassatsioonis menetlusaluse isiku poolt õigusteenuse eest tasutud summade

hüvitamist, lubades esitada kohtukulude nimekirja menetluse käigus. Menetluse käigus kaitsja aga

andmeid nende kulude kohta ei esitanud. Seetõttu jääb kaitsja taotlus läbi vaatamata.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Hannes Kiris