3-3-1-34-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-34-13

Määruse kuupäev

20. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 5000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. veebruari 2013. a määrus haldus-

asjas nr 3-12-536

Menetluse alus Riigikohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nikolai Lilitškini määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2012. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu

21. veebruari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-12-536.

3. Edastada haldusasi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 4. mail 2011 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 5000 eurot seoses valu ja tervisekahjustustega, mis tekitati käeraudade paigaldamise ja

ähvardamisega vanglaametnike poolt 25. märtsil 2010. Vangla andis 7. juulil 2011 kaebajale tähtaja

taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Tartu Vangla 2. augusti 2011. a kirjas nr 3-30/121-2 teatati

N. Lilitškinile taotluse läbi vaatamata jätmisest.

2. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt kasutati kaebaja suhtes Tartu Vanglas teise kambrisse üle-

viimisel füüsilist vägivalda. Vanglaametnik pani kaebaja üleviimisel käerauad tugevalt kinni.

Kaebajal tekkis piinav valu kätes, käelabades, õlgades, samuti peapööritus.

3. Tartu Halduskohus tagastas 24. aprilli 2012. a määrusega haldusasjas nr 3-12-536 kaebuse.

Määruse kohaselt on vangla jätnud kaebaja kahjunõude õiguspäraselt läbi vaatamata. Taotlusest ei

selgu, milline ametnike tegevus on nõude aluseks ning milles seisnes selle õigusvastasus. Lisaks ei

selgu, milline kahjulik tagajärg on kaebajale saabunud. Vastustaja on andnud täpsed juhised, mida

kaebajal oma kahjunõudes tuleks täpsustada. Kaebaja ei ole vastustaja 7. juuli 2011. a kirjale üldse

reageerinud. Seega pole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast (vangistusseaduse – VangS – § 11 lg 8).

4. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 21. veebruari 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Määruse põhjendused:

a) Tartu Vangla andis 7. juuli 2011. a kirjaga kaebajale võimaluse kahju hüvitamise taotluses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtajaga kuni 25. juuli 2011. Kuna kaebaja puudusi ei kõrval-

danud, jättis vangla 2. augusti 2011. a kirjaga taotluse läbi vaatamata. Kaebaja ei ole esitanud

vanglale nõuetekohast kahju hüvitamise taotlust. Seega on tal läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus ja kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

b) Kohtul ja vastustajal ei ole kohustust tõlkida kaebajale adresseeritud vastuseid vene keelde. Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 6 ja § 52 lg 1, keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg 1 ja 10 lg 1 ls 1 ning haldus-

menetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 järgi on riigikeeleks eesti keel ning asjaajamine riigiasutustes

toimub eesti keeles. Seega ei saa vanglas kinnipeetaval ning vähemusrahvusesse kuuluval isikul

olla õigust nõuda vanglalt vastuse saamist vähemusrahvuse keeles.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. N. Lilitškin palub määruskaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata

asi halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus võtnud tarvitusele meetmeid, et kõrvaldada

takistused õiguste teostamisel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Määruskaebus tuleb rahuldada. Kohtud on eksinud HKMS § 121 lg 1 p 4 ja VangS § 11 lg 81

kohaldamisel. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb seetõttu tühistada. Asi saadetakse

halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

8. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kohtute hinnangul ei ole kaebaja esitanud vanglale nõuetekohast kahju hüvitamise taotlust ja seetõttu

on tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kolleegium kohtutega ei nõustu. Kohtud on kohtu-

eelse menetluse läbimist kontrollinud vaid formaalselt.

On tõsi, et kaebaja ei vastanud vangla 7. juuli 2011. a kirjale, milles kahju hüvitamise taotlus jäeti

käiguta ja kaebajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kolleegium rõhutab, et haldusmenetluses

esitatud taotluse, sh kahju hüvitamise taotluse läbivaatamata jätmiseks ei anna alust taotluse käiguta

jätmisele reageerimata jätmine, vaid selleks peavad taotluses ka tegelikult olema taotluse lahendamist

takistavad puudused. Kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda

formaalse kontrolliga (vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 29. mai 2012. a otsus asjades nr 16563/08 jt:

Julin/Eesti, p 177).

9. HMS § 15 lg 2 sätestab: "Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid

või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib

haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata." HMS § 15 lg 3 teine lause sätestab, et kui puudust ei

kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid

puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist. Ühtlasi peab puuduse näol olema tegemist

taotluses esitamata andmete või sellele lisamata dokumentidega, mille esitamine või lisamine on

haldusmenetlust reguleerivate normide kohaselt nõutav. Taotlust ei saa tagastada, kui haldusorgan

leidis taotluse käiguta jätmisel ekslikult, et taotlus on puudusega (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi

30. mai 2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-22-11, p 12). Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4

kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid puudused, millele viidates tagastati isiku taotlus

kohustuslikus kohtueelses menetluses.

10. Kahjunõude lahendamisel ei ole haldusorgan seotud taotleja hinnanguga haldusorgani tegevuse

õiguspärasuse ja riivatud õiguste suhtes.

Kui haldusorgani hinnangul on väidetava kahju põhjustanud tegevus õiguspärane või kui nõuet

põhjendavad faktiväited jäävad tõendamata, jääb taotlus rahuldamata. Faktiväidete kontrollimisel

tuleb rakendada uurimispõhimõtet. Vajadusel peab haldusorgan koguma asjas tõendeid omal algatusel

(HMS § 6).

Haldusorgan võib uurimispõhimõtte rakendamiseks nõuda tõendeid ka taotlejalt. Mõjuva põhjuseta

tõendi esitamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3). Seejuures

peab haldusorgan arvestama nii taotleja kui enda võimalustega tõendite esitamisel ja kogumisel. Kui

tõendi esitamise võimalust ei saa taotlejalt eeldada, kuid haldusorganil on võimalik tema väiteid

kontrollida muul mõistlikul viisil, ei ole alust taotluse läbi vaatamata jätmiseks.

11. Vangla heitis kaebajale 7. juuli 2011. a kirjas ja 2. augusti 2011. a otsuses ette järgmise andmete

puudumist:

- milline on kahju hüvitamise taotluse aluseks olev ametnike tegevus, milles seisnes selle õigus-

vastasus ja ametnike süü;

- millised RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgedest on kaebaja kahjunõude aluseks;

- millel põhineb kaebaja väide, et ametnikud on teda jõu kasutamisega ähvardanud;

- milline on kaebajal tekkinud kahju ja kuidas ta seda tõendab.

Kohtud ei ole tähelepanu pööranud sellele, millisest normist tulenevalt oleks kaebaja pidanud need

andmed esitama, kas need olid ka tegelikult esitamata, kas kaebaja sai selliseid puuduolevaid

andmeid esitada ning kas andmete puudumine takistas taotluse sisulist lahendamist.

12. Vangla 7. juuli 2011. a kirja ja 2. augusti 2011. a otsuse kohaselt on kaebaja oma taotluses muu

hulgas märkinud järgmist:

- kaebajale paigaldati käerauad liiga tugevalt ja kaebaja sellekohastele märkustele ei reageeritud,

kaebajat ähvardati füüsilise arveteõiendamisega;

- käeraudade paigaldamise ja ähvardamisega tekitati valu, alandati inimväärikust ja kahjustati tervist.

13. Kolleegiumi hinnangul nähtub eeltoodust selgelt kahju hüvitamise taotluse alus ehk vangla

tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas (käeraudade liiga tugev paigaldamine ja ähvardused) ning

kahjunõude ese (mittevaraline kahju, mis kaasnes valu ja tervisekahjustustega), samuti see, milliseid

õigushüvesid kaebaja hinnangul kahjustati (inimväärikus ja tervis). Haldusorgani tegevuse õigus-

vastasuse ja süü põhjendamata jätmine, ametnike tegevusega riivatud õiguse kvalifitseerimata jätmine

ning kahjunõuet põhjendavate tõendite esitamata jätmine ei anna alust jätta kahju hüvitamise taotlus

läbi vaatamata.

Esiteks ei pane haldusmenetlust reguleerivad normid taotlejale kohustust selliseid põhjendusi ja

tõendeid kahju hüvitamise taotlemisel esitada. Teiseks ei takista nende esitamata jätmine taotluse

sisulist lahendamist, st rahuldamist või rahuldamata jätmist.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann