3-2-1-72-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-72-13

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. juuni 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Peeter Rebase (Rebane) hagi Cinamon Group OÜ vastu

võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-10-60957

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Cinamon Group OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

23 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Peeter Rebane (isikukood 37304240375), esindaja

vandeadvokaat Teele Viilup

Kostja Cinamon Group OÜ (registrikood 11070506), esindaja

vandeadvokaat Anu Sander

Asja läbivaatamise kuupäev

27. mai 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-60957 ja

jätta jõusse Harju Maakohtu 9. aprilli 2012. a otsus samas tsiviilasjas.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud Peeter Rebase kanda.

4. Tagastada Cinamon Group OÜ kassatsioonkaebuselt 7. märtsil 2013 tasutud kautsjon

230 (kakssada kolmkümmend) eurot AS-i Advokaadibüroo VARUL kontole nr 221025347530

(Swedbank).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Peeter Rebane (hageja) esitas 7. detsembril 2010 hagiavalduse Cinamon Group OÜ (kostja) vastu

ja palus mõista kostjalt välja 396 044 krooni 8 sendi (25 311 euro 83 sendi) suuruse võla ning viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21. mail 2008 konsultatsioonilepingu (leping), mille

järgi pidi hageja osutama kostjale konsultatsiooniteenuseid. Leping oli sõlmitud tähtajaga 31. mai

2010. Hageja osutas kostja juhtkonnale konsultatsiooniteenuseid nii kostja nõukogu liikmena kui ka

konsultandina. Lepingu p 3.3 järgi kohustus kostja maksma hagejale hiljemalt iga kuu 5. kuupäeval

tasu 2000 eurot (31 293 krooni 20 senti) netosummana. Lepingule kirjutas kostja nimel alla nõukogu

liige Kimmo Irpola, kellel oli osanikelt ja juhatuselt suuline volitus hagejaga lepingu sõlmimiseks.

10. juunil 2009 kutsuti hageja kostja nõukogu liikme kohalt tagasi ja samal kuupäeval lõpetas hageja

kostjale konsultatsiooniteenuste osutamise. Seega oli kostjal kohustus maksta hagejale tasu

ajavahemiku 21. mai 2008 kuni 10. juuni 2009 eest ehk kokku 12 kuu ja 20 päeva eest. Kokku on

kostja jätnud hagejale maksmata 25 311 eurot 83 senti (396 044 krooni 8 senti). Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist ehk tasu

maksmist.

Lisaks palus hageja mõista kostjalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel välja seadusjärgse viivise

hagiavalduse esitamise seisuga 4075 eurot 13 senti (63 761 krooni 93 senti) ja edasi seaduses

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Leping ei ole tühine, pealegi oleks selle tühisuse tuvastamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja

ja kostja vahel sõlmitud lepingule kirjutas kostja nimel alla K. Irpola, kes on osaühingu

enamusosaniku valitud nõukogu liige. Ta kinnitas, et kõik lepingu sõlmimiseks vajalikud

ühingusisesed otsused on vastu võetud. Seega võis hageja mõistlikult eeldada, et K. Irpola tegutseb

kostja huvides ja tal on kehtiv volitus sõlmida kostja nimel leping. Leping vastas osanike tahtele ja

selle oli sõlminud suurosaniku nimetatud nõukogu liige, seetõttu oleks hea usu põhimõttega vastuolus

lugeda tehing tühiseks üksnes võimalike formaalsete minetuste tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist

isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning

esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist

tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Isegi kui K. Irpolal ei olnud volitusi lepingu

sõlmimiseks, välistab lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1, sest kostja osanikud on lepingu 31. märtsil

2009 toimunud osanike koosolekul ja 8. aprillil 2009 notariaalselt tõestatud protokolli kohaselt heaks

kiitnud. Koosolekul arutati muu hulgas nõukogu esimehe tasustamist. Lepingus sätestatud

tasustamispõhimõtted on identsed kostja osanike 31. märtsi 2010. a otsuses märgituga.

Leping kehtiks vähemalt osaliselt ka ilma kostja osanike nõusoleku ja heakskiiduta. Igakuises tasus

kokkuleppe sõlmimine isikuga, kes osutab äriühingule igapäevaseks majandustegevuseks vajalikke

konsultatsiooniteenuseid, ei ole käsitatav tehinguna, mis väljuks igapäevase majandustegevuse

raamidest, mistõttu ei ole hageja tasunõude eelduseks lepingu heakskiitmine osanike poolt. Isegi

juhul, kui lepingut ei saa tervikuna käsitada igapäevases majandustegevuses tehtud tehinguna, on

leping erinevate tasunõuete kaupa selgelt osadeks jaotatav ja hageja nõuab üksnes tasu, mida kostja

pidi maksma iga kuu igapäevaste ülesannete täitmise eest.

Lisaks on kostja tunnistanud oma kohustust hageja ees. 25. veebruaril 2010 toimus koosolek, kus

osalesid nii kostja esindajad kui ka hageja. Koosoleku protokollist nähtub, et koosolekul kinnitas

kostja oma kohustust maksta hagejale „saamata jäänud nõukogu liikme netotöötasu 23 000 eurot".

Protokollis sisalduva info õigsust ja oma nõustumust sellega kinnitas 3. märtsi 2010. a e-kirjas ka

kostja nõukogu tolleaegne esimees Henrik Karmo. Samuti kinnitas kostja võlgnevust hageja ees

15. jaanuari 2010. a e-kirjas kostja juhatuse liige Kristjan Kilp. Eelnimetatud dokumendid on

võlatunnistused ja kostjal on seega hageja ees kohustus ka VÕS § 30 järgi.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata.

Osaühingu nimel on lepingu sõlminud esindusõiguseta isik. Ilma osanike otsuseta ja esindusõiguseta

tehtud tehing on tühine. Lisaks on leping allkirjastatud tagantjärele.

Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 järgi kuulub nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine,

tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses

osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse. Samuti sätestab ÄS § 326 lg 1 (mis on ÄS § 189

lg 2 järgi kohaldatav ka sellise osaühingu suhtes, millel on nõukogu), et nõukogu liikme tasustamise

korra ja tasu suuruse määrab üldkoosolek. Seega saab juhatuse liige teha nõukogu liikmega tehingu

ainult üldkoosoleku (osanike) sellekohase otsuse alusel.

Lepingu tühisuse tuvastamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale kui kostja ühele

osanikule ja nõukogu liikmele oli teada, et kostja osanikud ei ole otsustanud sõlmida hagejaga

konsultatsioonilepingut, samuti ei ole osanikud otsustanud maksta hagejale alates 21. maist 2008

nõukogu liikme tasu 2000 eurot kuus. Hageja ei saa oma nõudes tugineda lepingu sõnastusele, milles

volituseta isik kinnitab, et kõik tehingu eelduseks olevad otsused on vastu võetud.

25. veebruari 2010. a protokoll ei vasta deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele. Protokollis on kostja

nõukogu esimees väljendanud seisukohta, et hagejale tasu maksmise kohustuse väljaselgitamiseks

tuleb analüüsida nõude aluseks olevaid dokumente. Ka endise juhatuse liikme e-kirja tõlgendab

hageja valesti – see sisaldab vaid hageja ettekujutust tasunõudest.

Tegemist ei ole TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus esindajana tegutseva isiku avaldused või

käitumine võiksid mõjutada teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud

volitus tehingu tegemiseks. Lepingu sõlmimisel ei ole järgitud seaduse nõudeid ja esindatav ei ole

tehingut aktsepteerinud ega nõustunud tasu maksmisega. Hagejal ei saanud tekkida mõistlikku ootust,

et leping on kehtiv, sest ta oli ise samuti nõukogu liige ja pidi seega aru saama, et tal ei teki kostjaga

õigussuhet, kui osanikud ei ole temaga lepingu sõlmimist otsustanud.

Kostja osanikud ei ole lepingut ka heaks kiitnud. 8. aprilli 2009. a protokollist nähtuvalt on 31. märtsi

2009. a osanike koosolekul tutvustatud nõukogu esimehe kavandatavat tasustamispaketti ja koosolek

on selle põhimõtteliselt heaks kiitnud. Protokollist ei nähtu, et osanikud oleksid otsustanud tehingu

tegemise hagejaga või hagejaga sõlmitud lepingu TsÜS § 129 lg 1 järgi tagasiulatuvalt heaks kiitnud.

3. Harju Maakohus jättis 9. aprilli 2012. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas kostja on andnud

deklaratiivse võlatunnistuse ja tunnistanud sellega konsultatsioonilepingust tulenevat võlga.

Maakohus tuvastas, et hageja esitatud tõenditest (25. veebruari 2010. a koosoleku protokoll ning

15. jaanuari ja 3. märtsi 2010. a e-kirjad) ei nähtu, et kostja oleks andnud võlatunnistuse.

Samuti vaidlevad pooled lepingu kehtivuse üle. Lepingu sõlmimisele hageja kui kostja nõukogu

liikmega kohaldub ÄS § 298 lg 1 p 9 ja tehingu tegemise peab üldkoosolek otsustama sõltumata

tehingu sisust. Seega on lepingu kehtivuse eelduseks selle heakskiitmine kostja üldkoosoleku poolt.

Nõukogu liikmega sõlmitud töö- või käsundusleping ei ole käsitatav igapäevases majandustegevuses

sõlmitud lepinguna, sest see ei ole reeglina seotud äriühingu põhitegevusega ja seega ei ole

kohaldatav ÄS § 318 lg 6 teine lause.

Hageja väitel on kostja osanike koosolek lepingu 31. märtsil 2009 heaks kiitnud ja pooled vaidlevad

otsuse tõlgendamise üle. Osanike õigus osaleda osanike koosoleku kaudu osaühingu juhtimises on

kõige paremini tagatud osanike otsuste konservatiivsel tõlgendamisel, st osanike otsuse saab lugeda

vastuvõetuks üksnes nendes küsimustes, mis on märgitud koosoleku protokolli. Koosoleku protokolli

vigade korral peab puudutatud isik esitama TsÜS § 38 lg 1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamise hagi.

Protokolli ulatuslikku ebatäpsust ei saa kõrvaldada selle laiendava tõlgendamisega.

Osanike koosoleku protokollis ei ole viidet sellele, et koosolekul oleks otsustatud tehingu tegemine

hagejaga või volitatud juhatust hagejaga tehingut tegema, samuti puudub viide vaidlusalusele

lepingule. Seega tuleb protokolli ja otsust mõistliku isiku seisukohast tõlgendades asuda seisukohale,

et osanikud ei ole otsustanud hagejaga lepingu sõlmimist ÄS § 298 lg 1 p 9 mõttes. Osanike

koosolekul on üksnes võetud seisukoht nõukogu esimehe tulevaste tasustamistingimuste kohta.

Asjas ei kohaldu TsÜS § 118 lg 2. Hageja ei võinud mõistlikult uskuda, et K. Irpolal on volitus

lepingu sõlmimiseks. Kuna hageja oli ise nõukogu liige, oli tal võimalik kontrollida ja ta olekski

pidanud kontrollima, kas nõuetekohane osanike otsus on vastu võetud.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. veebruari 2013. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 23 000 eurot ja viivise 5. veebruari

2013. a seisuga 6658 eurot ja 43 senti. Samuti mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhinõudelt alates 6. veebruarist 2013 kuni otsuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on andnud

deklaratiivse võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses, kas leping on vaatamata esindusõiguse

puudumisele kehtiv ja kas kostja on 31. märtsi 2009. a osanike koosolekul vastu võetud otsusega

lepingu heaks kiitnud.

Maakohus ei ole välja selgitanud poolte tahet 31. märtsi 2009. a otsuse vastuvõtmisel. Äriühingu

otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1 tähenduses. Otsuse hindamisel pidi maakohus välja selgitama, mida

sellel koosolekul otsustati ja milline oli osanike tahe tehingu tegemisel ehk otsuse vastuvõtmisel.

Maakohus jättis põhjendamatult üle kuulamata hageja taotletud tunnistajad K. Irpola ja Raino Paroni.

Ringkonnakohus kõrvaldas eelnimetatud menetlusõigusliku puuduse ja kuulas tunnistajad üle.

Koosolekul osalenud osanike nimekirjast ilmneb, et K. Irpola esindas osanikke, kellele kuulus kokku

78% häältest. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole

osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema

hääleenamuse nõuet. Seega on oluline, millise otsuse võttis vastu enamusosanik, milline oli tema tahe

ja kuidas tema osanike otsusest aru sai. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et otsuse eesmärk oli

kiita heaks nõukogu esimehe tasu ja kuigi protokollis hagejat otseselt ei nimetatud, peeti koosolekul

silmas just teda. Hageja pidi tasu saama alates 2008. aastast.

Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid ei ole küll võlatunnistused VÕS § 30 mõttes, sest ei sisalda

kohustatud isiku konkreetset lubadust võlausaldaja ees kohustus täita, kuid nendest tõenditest ilmneb,

et kostja on faktiliselt oma tegudega tunnistanud rahalise kohustuse olemasolu. Seega tuleb hageja

nõue ÄS § 189 lg 2 ja § 326 lg 1 ning VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel rahuldada 23 000 euro ulatuses. See

summa on õiglane, arvestades hageja väiteid, et läbirääkimised käisid just 23 000 euro tasumise üle,

ja kostja vastuväidet, et hageja taandus nõukogu tööst 2009. a mais.

Hageja põhinõue on 23 000 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi on hagejal

õigus nõuda viivist kuni otsuse tegemiseni, s.o 5. veebruarini 2013, 6658 eurot ja 43 senti ja sealt

edasi protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta

hagi rahuldamata.

Hageja nõude aluseks olev leping on tühine ja seda ei ole osanike otsusega heaks kiidetud.

Osanike 31. märtsi 2009. a koosolekul, mille otsusega nr 2 valiti hageja järgmiseks kolmeks aastaks

nõukogu liikmeks, võeti vastu ka otsus nr 3, millega otsustati kehtestada nõukogu esimehe

tasustamise põhimõtted. Otsus nr 3 oli sõnastatud järgmiselt: „Kiita heaks nõukogu esimehe

tasustamine vastavalt ülalkirjeldatud põhimõtetele." Protokollis on kirjas, et koosolekul tutvustati

nõukogu esimehe kavandatavat tasustamispaketti, mis pidi koosnema nõukogu esimehe igakuisest

tasust 2000 eurot, ühekordsest väljumistasust ja aastaboonusest.

Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata. ÄS § 318 lg 6 järgi on äriühingu ja nõukogu liikme vahel

tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud ühingu üldkoosolek. Nõukogu liikmega töö- või

käsunduslepingu sõlmimine ei ole lepingu sõlmimine ühingu igapäevases majandustegevuses,

mistõttu on sellise lepingu kehtivuseks vajalik üldkoosoleku heakskiit. Osanike koosoleku

protokollist ei nähtu, et osanikud oleksid vaidlusaluse lepingu heaks kiitnud või volitanud kedagi

hagejaga lepingut sõlmima. Osanike koosoleku protokolli mõistlikult tõlgendades ei ole võimalik

jõuda järeldusele, et otsusega nr 3 oleks vaidlusalune leping heaks kiidetud, et sellega oleks kedagi

volitatud hagejaga tehingut tegema või et sellega oleks otsustatud määrata nõukogu esimehele

tagasiulatuvalt tasu.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et alates otsuse nr 3 vastuvõtmisest tekkis hagejal tagasiulatuvalt

õigus saada nõukogu esimehe tasu 2000 eurot kuus. Seejuures tugines ringkonnakohus osanike

koosoleku otsuse sisu hinnates tunnistajate ütlustele, mille kohaselt peeti otsusega nr 3 silmas hagejat.

Sellisele järeldusele jõudes rikkus ringkonnakohus TsMS § 232 lõikest 1 tulenevat kohustust hinnata

tõendeid igakülgselt ja täielikult, sest jättis arvestamata protokolli kui dokumentaalse tõendi sisu.

Hageja valiti esmakordselt kostja nõukogu liikmeks 1. veebruaril 2006 ja tema ametiaeg lõppes

1. veebruaril 2009 kolmeaastase tähtaja möödumise tõttu. Sellel ajavahemikul oli hageja nõukogu

esimees. 31. märtsil 2009 toimunud osanike koosolekul valiti hageja uuesti nõukogu liikmeks, kuid

hageja lahkus kostja nõukogust 6. mail 2009 poolte vahel tekkinud konflikti tõttu ja teda ei jõutud

napilt ühekuulise nõukogu liikme ametiaja jooksul uuesti nõukogu esimeheks valida. Eelnimetatud

koosolekul võidi tõepoolest pidada silmas võimalust, et hageja võidakse edaspidi uuesti valida

nõukogu esimeheks, ning sel juhul oleks tema suhtes hakanud kehtima otsuses nr 3 märgitud

nõukogu esimehe tasustamise kord. Kuid üksnes asjaolust, et hageja oli nõukogu esimees eelmisel

ametiajal, ei saa järeldada, et ta oleks automaatselt nõukogu esimees ka järgmisel perioodil.

Ringkonnakohus asus väärale seisukohale, et kuna kostja 78%-lise häälteenamusega enamusosanikku

esindas osanike koosolekul K. Irpola, tuleb otsuse nr 3 sisu ja osanike tahte väljaselgitamisel lähtuda

sellest, milline oli K. Irpola tahe ja arusaam otsuse sisust.

Ringkonnakohus jättis osanike otsuse tõlgendamisel ekslikult kõrvale osanike koosoleku protokolli ja

otsuse teksti ning rikkus sellega TsÜS §-s 75 sätestatud tahteavalduse tõlgendamise põhimõtteid.

Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, mistõttu osanike koosoleku protokollis sisalduvad otsused

peavad olema selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud. Protokolli ja otsuste hilisem laiendav tõlgendamine

enamusosaniku esindaja arusaama kohaselt muudaks mõttetuks nii protokollinõude kui ka otsuste

vastuvõtmise formaalse korra. Ringkonnakohtu käsitluse järgi võiks enamusosanik otsuseid langetada

ainuisikuliselt ja ilma neid protokollimata või hääletamist korraldamata. 31. märtsi 2009. a osanike

koosoleku protokollist ei ole võimalik mõistlikult aru saada selliselt, et sellega oleks otsustatud

maksta hagejale tasu tagasiulatuvalt alates 21. maist 2008. Lisaks on K. Irpola ütlused

ebausaldusväärsed, sest tema ise kirjutas vaidlusalusele lepingule kostja nimel alla ja seega võib tal

olla juhul, kui hagi jääb rahuldamata, kohustus hüvitada hagejale kahju.

7. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise ja tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu

andmise ning menetlusnormi rikkumise tõttu. TsMS § 691 p 5 alusel tuleb jätta jõusse maakohtu

otsus. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning poolte apellatsiooni- ja kassatsiooniastme

menetluskulud jätta hageja kanda.

9. Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõude õiguslikku alust ja vaidluse eset (I), seejärel nõukogu

liikmele tasu määramist ja temaga lepingu sõlmimise tingimusi ja korda (II). Järgmiseks käsitleb

kolleegium nõukogu liikmega sõlmitud lepingu võimalikku heakskiitu ja osanike otsuse

tõlgendamisega seonduvat (III) ning teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (IV).

I

10. Hageja kui kostja endine nõukogu liige nõuab kostjalt lepingust tuleneva tasu ja selle maksmisega

viivitamisest tuleneva seadusjärgse viivise tasumist. Alternatiivselt on hageja nõudnud kostjalt hagis

märgitud summat kostja võlatunnistusele tuginedes.

11. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

· Hageja oli kostja nõukogu liige 1. veebruarist 2006 kuni 1. veebruarini 2009. Sel ajal oli hageja

ka kostja nõukogu esimees.

· Hageja valiti uuesti kostja nõukogu liikmeks 31. märtsil 2009 toimunud osanike koosolekul

(koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud 8. aprillil 2009).

· Hageja ja K. Irpola kui väidetav kostja esindaja on allkirjastanud 21. mai 2008. a kuupäeva

kandva lepingu, mille kohaselt kohustub hageja osutama kostjale konsultatsiooni- ja nõukogu

esimeheks olemise teenust ning kostja kohustub maksma hagejale selle eest tasu.

· 31. märtsil 2009 toimunud kostja osanike koosolekul, mille otsusega nr 2 valiti hageja järgnevaks

kolmeks aastaks kostja nõukogu liikmeks, võeti vastu ka otsus nr 3, millega kinnitati nõukogu

esimehe tasustamise põhimõtted ja tasu suurus.

· Hageja liikmesus kostja nõukogus lõppes ennetähtaegselt.

· Vaidlusalusel ajavahemikul ei ole kostja hagejale tasu maksnud.

12. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas leping kehtib ehk kas osanikud on otsustanud

selle sõlmimise või on selle sõlmimise tagasiulatuvalt heaks kiitnud.

Kohtud ei nõustunud hageja käsitlusega, et kostja on VÕS § 30 alusel andnud hagejale

võlatunnistuse, ja selle üle pooled Riigikohtus ei vaidle.

II

13. Nõude alusena on hageja tuginenud 21. mail 2008 tema ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud

lepingule. Hageja on seisukohal, et osaühingu nimel lepingu sõlminud K. Irpolal oli selleks volitus ja

isegi kui volitust ei olnud, on leping osanike 31. märtsi 2009. a otsusega heaks kiidetud. Kostja

seevastu leiab, et osaühingu nimel lepingu sõlminud isikul volitust ei olnud ja osanikud ei ole

lepingut ka heaks kiitnud.

14. Sarnaselt juhatuse liikmeks olekuga on äriühingu nõukogu liikmeks olek käsundilaadne

õigussuhe äriühingu ja nõukogu liikme vahel. Äriühingu juhtorgani liikmeks, sh nõukogu liikmeks

olekuga ei kaasne siiski automaatselt õigust saada tasu. ÄS § 326 lg 1 esimese lause järgi otsustab

aktsiaseltsi nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse aktsiaseltsi üldkoosolek (vt ka

Riigikohtu 8. septembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-03, p 17). See norm on ÄS § 189 lg 2

järgi kohaldatav ka osaühingule, millel on nõukogu. Osaühingus on nõukogu liikmete tasustamise

otsustamine seega osanike pädevuses.

15. Nõukogu liikmega tehingu tegemise kohta kehtivad kindlad reeglid, kuna selliste tehingute puhul

on huvide konflikti tekkimise oht. Seetõttu on nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine,

tehingu tingimuste määramine ja selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine

ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi osanike pädevuses. Nõukogu liikme tasu võib muu hulgas tõesti tuleneda ka

nõukogu liikmega sõlmitud lepingust, kuid selle lepingu tingimused peavad omakorda tulenema

osanike otsusest.

Maakohus tuvastas, et osanike koosoleku protokoll, millele hageja tugineb, ei sisalda osanike otsust

hagejaga lepingu sõlmimise kohta. Selle seisukohaga nõustus ka ringkonnakohus, kuid leidis samas,

et tasunõue on põhjendatud tulenevalt osanike otsusest.

16. Hageja väidete kohaselt koosnes tema ja kostja vahel sõlmitud leping kahest osast – tema kui

nõukogu esimehega sõlmitud lepingust ja konsultatsioonilepingust. Hageja on seisukohal, et isegi kui

lugeda nõukogu liikme kohustuste täitmiseks sõlmitud leping tühiseks, kehtib see osa lepingust, mille

alusel ta osutas kostjale teenuseid konsultandina, sest selline leping ei vaja ÄS § 318 lg 6 teise lause

järgi osanike nõusolekut.

ÄS § 318 lg 6 esimese lause järgi on aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing tühine, kui

tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. Sama lõike teise lause kohaselt ei kehti see tehingu suhtes, mis

tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Samamoodi

on tühine ka osaühingu ja tema nõukogu liikme vahel sõlmitud tehing, kui tehinguga ei nõustunud

osanikud.

Kolleegium leiab, et nõukogu esimehe lepingut ega ka konsultatsioonilepingut ei saa ÄS § 318 lg 6

teise lause järgi pidada tehinguks äriühingu igapäevases majandustegevuses teenuse turuhinna alusel.

Osanike nõusolekut mittevajavaks, igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel tehtud tehinguks

võib olla eelkõige tehing, millega äriühing osutab oma nõukogu liikmele sedasama äriühingu jaoks

tavapärast teenust turuhinna alusel, mida ta tavapäraselt osutab ka teistele isikutele. Maakohus leidis

õigesti, et töö- või käsunduslepingu sõlmimine nõukogu liikmega ei ole käsitatav igapäevases

majandustegevuses sõlmitud lepinguna, sest see ei ole reeglina seotud äriühingu põhitegevusega ning

seega ei ole kohaldatav ÄS § 318 lg 6 teine lause. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ka

tõendanud, et osaühingu igapäevane majandustegevus oleks olnud konsultatsiooniteenuste ostmine

oma lepingupartneritelt. Seega nõudis hagejaga lepingu sõlmimine praegusel juhul kostja osanike

nõusolekut.

17. Kolleegium märgib lisaks, et kui nõukogu liige teeb ÄS § 318 lg 6 teises lauses nimetatud tehingu

ehk sõlmib lepingu igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel, siis on selline leping kehtiv

juhul, kui selle sõlmib äriühingu nimel juhatuse liige või tema volitatud isik, sest ÄS § 181 lg 1

esimese lause järgi võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt.

Nõukogu liikmel ei ole seadusest tulenevat esindusõigust (vt ka Riigikohtu 23. detsembri 1997. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-97). Asja materjalidest ei nähtu, et juhatuse liige oleks andnud

K. Irpolale volituse lepingu sõlmimiseks. Seega oleks vaidlusalune konsultatsioonileping hageja

väidetud osas ilma juhatuse liikme heakskiiduta TsÜS § 129 lg 1 järgi esindusõiguse puudumise tõttu

tühine ka juhul, kui see oleks käsitatav igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel sõlmitud

lepinguna ja kui see oleks TsÜS § 85 järgi osadeks jaotatav.

18. Kohtud on õigesti leidnud, et asjas ei saa kohaldada TsÜS § 118 lg-t 2, mille kohaselt, juhul kui

esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab

teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et

esindatav on volituse andnud. Kolleegium märgib, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus

tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle

positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule

oli volitus antud. Kostja nimel kirjutas lepingule alla nõukogu liige, kelle positsioon ja tavapärased

ülesanded ei anna alust eeldada, et ta sõlmiks kostja nimel pidevalt lepinguid.

ÄS § 318 lg 6 esimese lause järgi on aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing tühine, kui

tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. Hageja oli ise nõukogu liige ja tal oli võimalus kontrollida, kas

väidetava esindajana tegutsevale isikule on volitus antud. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei saanud

TsÜS § 118 lg-le 2 tuginedes mõistlikult eeldada, et K. Irpolal oli tehingu tegemiseks volitus.

III

19. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine,

välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

Nõukogu liikmega tehtud tehingu heakskiitmist võimaldab ka ÄS § 318 lg 6 esimene lause.

Praeguses asjas vaidlevad pooled muu hulgas selle üle, kas osanikud on lepingu või hagejale tasu

tagasiulatuva maksmise oma otsusega heaks kiitnud.

20. Hageja väitel on kostja osanikud lepingu 31. märtsil 2009 toimunud osanike koosolekul heaks

kiitnud. Kostja on seisukohal, et sellel koosolekul kinnitati vaid nõukogu esimehe tasustamise

põhimõtted. Kohtud on tuvastanud, et selgesõnalist otsust selle kohta, et hagejaga tuleb sõlmida

vaidlusalune leping ja et K. Irpolale antakse volitus sellise lepingu allakirjutamiseks kostja nimel,

koosoleku protokollis ei sisaldu. Maakohus asus seisukohale, et osanike otsuseid ei saa tõlgendada

laiendavalt ja osanike otsuse saab lugeda vastuvõetuks üksnes neis küsimustes, mis on märgitud

koosoleku protokolli. Ringkonnakohus seevastu leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et

vaatamata sellele, et protokoll seda ei kajasta, oli 31. märtsi 2009. a osanike koosoleku otsuse nr 3

eesmärgiks kiita heaks hagejale tasu maksmine.

Kolleegium ringkonnakohtu käsitlusega ei nõustu ja leiab, et alljärgnevatel põhjustel on õige

maakohtu seisukoht.

21. Osanikud väljendavad oma tahet osanike otsuste kaudu. Osanike otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1

mõttes. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt kujuneb juriidilise isiku

organi otsus organi liikmete (osaühingu puhul osanike) erinevate tahteavalduste kogumist, mis on

suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse

tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse tehingu kohta

sätestatut. Eelnevast tulenevalt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2

kolmanda lause mõttes (vt Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12;

25. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Otsuse kui mitmepoolse tehingu eripäraks

on enamuse põhimõte, st tehing loetakse tehtuks ka nende osanike või aktsionäride suhtes, kes

enamuse otsusega ei nõustunud (vt Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10,

p 12).

22. Eelnev ei tähenda kolleegiumi arvates aga seda, et osanike otsuse võikski kõigi osanike eest vastu

võtta enamusosanik või et osanike otsuse sisu väljaselgitamisel saaks tugineda enamusosaniku

arusaamale ja tõlgendada sellest tulenevalt otsuse sisu laiendavalt. VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi

lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi neljanda

lõike kohaselt tõlgendatakse juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seega

ei võimalda ka võlaõigusseaduse lepingu tõlgendamise sätted võtta osanike otsuse tõlgendamisel

aluseks enamusosaniku tahet.

23. Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamiseks, tehingu

tingimuste määramiseks ja selles tehingus osaühingu esindaja määramiseks on seaduses sätestatud

formaliseeritud kord (eelkõige ÄS §-d 168–177). Osanikud võivad otsuseid vastu võtta osanike

koosolekul (ÄS § 170) või koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173). Mõlemale otsuste vastuvõtmise

korrale laienevad protseduurireeglid, mis tagavad kõigile osanikele (sealhulgas vähemusosanikele)

ühe peamise osanikuõiguse – osalemisõiguse. Osalemisõiguse sisuks on muu hulgas õigus saada

teavet kavandatavatest otsustest, osaleda nende vastuvõtmisel ja anda oma hääl kas otsuse eelnõu

poolt või vastu. Osalemisõiguse tagamiseks näeb seadus imperatiivselt ette näiteks osanike

koosolekust teatamise kohustuse (ÄS § 172), samuti hääletamisel koosolekut kokku kutsumata otsuse

projekti saatmise kohustuse (ÄS § 173 lg 2). Samuti näeb seadus ette eelnimetatud nõudeid rikkudes

vastu võetud otsuste tühisuse (ÄS § 1771 lg 1 esimene lause). Eelnevast nähtub, et osalemisõigus on

piiratud vastutusega äriühingu osaniku või aktsionäri jaoks üks olulisemaid õigusi.

24. Olenemata sellest, kas vähemusosanikud või -aktsionärid saavad oma häältega otsuse

vastuvõtmist mõjutada, peab neile olema tagatud koosolekul osalemise või koosolekut kokku

kutsumata toimuva hääletuse korral vähemalt eelnõuga tutvumise ja kirjalikult taasesitatavas vormis

hääletamise õigus. Seega on kolleegiumi arvates õige kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et juhul

kui seaduse mõttega oleks kooskõlas osanike koosoleku protokolli sisu laiendav tõlgendamine ja

otsuse sisu laiendamine enamusosaniku esindaja ütlustest lähtuvalt, oleks mõttetu nii seaduses

sätestatud otsuste vastuvõtmise formaalne kord kui ka protokollinõue. Ringkonnakohtu käsitluse järgi

võiks enamusosanik teha kehtivaid otsuseid ainuisikuliselt ja ilma koosolekut kokku kutsumata

(hääletamist korraldamata) ning otsuseid protokollimata. Kolleegiumi arvates on niisugune käsitlus

ekslik ja vastuolus piiratud vastutusega äriühingu olemusega.

Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud ja kordab ka siinkohal, et küsimuses, mille

otsustamiseks on vajalik osanike otsus, peab osanike otsus olema selgesõnaline ja kui otsustatakse

mingi tegevuse heakskiitmist, peab ka see heakskiit otsuses selgelt väljenduma. Lisaks peab selline

otsus vastama seadusest ja põhikirjast tulenevatele kvooruminõuetele (vt ka Riigikohtu 8. oktoobri

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 34).

25. ÄS § 171 lg 5 kohaselt osanike koosolek protokollitakse ja osanike koosoleku protokollile

kohaldatakse sama seaduse § 304 lg-tes 1–5 sätestatut. ÄS § 304 lg 1 p 5 järgi kantakse osanike

koosoleku protokolli muu hulgas ka koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega.

31. märtsi 2009. a osanike koosoleku kohta on koostatud koosoleku protokoll (eestikeelne protokoll

I kd, tl 160–164 ja ingliskeelne protokoll I kd, tl 165–169). Protokolli kohaselt võeti koosolekul muu

hulgas vastu otsus nr 3, millega kiideti heaks nõukogu esimehe kavandatav tasustamispakett, mis

koosnes igakuisest tasust 2000 eurot, ühekordsest väljumistasust ja aastaboonusest. Protokollis ei ole

märgitud, et osanikud oleksid otsustanud sõlmida hagejaga ülalnimetatud tingimustel lepingu kas

tulevikus või tagasiulatuvalt. Samuti ei nähtu sellest otsusest hagejaga sõlmitud lepingu heakskiitu.

Asjas ei ole esitatud ka muid osanike otsuseid, millest nähtuks, et osanikud on otsustanud hagejaga

lepingu sõlmida või selle heaks kiita. Otsusest ei nähtu ka seda, et osanikud oleksid otsustanud

maksta eelmisel perioodil ametis olnud nõukogu esimehele tagasiulatuvalt tasu.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal oleks õigus saada tasu vähemalt alates 31. märtsist

2009. Otsuse kohaselt otsustati tasu maksmine nõukogu esimehele. ÄS § 320 esimese lause järgi

valivad nõukogu liikmed nõukogu esimehe endi hulgast. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis

kinnitaksid, et 31. märtsil 2009 valitud nõukogu liikmed oleksid võtnud vastu otsuse hageja nõukogu

esimeheks valimise kohta.

26. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et 31. märtsi 2009. a osanike koosoleku protokoll on

notariaalselt tõestatud. Tõestamisseaduse (TõS) § 18 lg 1 järgi selgitab notar välja osalejate tahte ja

õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu

tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate

tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et

välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve.

TõS § 36 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib notar juriidilise isiku organi otsuse kohta koostatava

protokolli tõestamiseks organi koosoleku otsustusvõimet, koosoleku juhataja ja protokollija

isikusamasust ja teovõimet. Sama paragrahvi teise lõike järgi kajastab notar kontrollimise tulemused,

koosoleku päevakorra, vastuvõetud otsuse sisu, hääletamistulemused ning otsuse suhtes

eriarvamusele jäämise TõS § 35 lõikes 1 nimetatud tähelepanekute aruandes.

Praeguses asjas on osanike koosoleku protokoll notariaalselt kontrollitud ja kolleegiumi arvates tuleb

eeldada, et notari selgitamiskohustuse kaudu on eelduslikult tagatud, et protokollis kajastub osalejate

tegelik tahe. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 232 lg-d 1 ja 2, kui jättis põhjendamatult kõrvale

olulisima tõendi – osanike koosoleku protokolli ja tugines otsuse tegemisel sisuliselt vaid tunnistajate

ütlustele.

27. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et õige on kostja kassatsioonkaebuse väide, et hageja nõude

aluseks olevale lepingule kirjutas alla esindusõiguseta isik ja lepingut ei ole osanike otsusega ka

heaks kiidetud. Samuti ei ole osanikud asja materjalide kohaselt võtnud vastu otsust hagejale tasu

maksmise kohta.

Ringkonnakohus on tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu ja seega tuleb

ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus.

IV

28. TsMS § 173 lg 3 esimene lause sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või

teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb jõusse, jääb jõusse ka maakohtus

kantud menetluskulude jaotus, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kuna

ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, muudab kolleegium apellatsioonimenetluse kulude jaotust.

Apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta samuti hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

29. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel kostjale tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu