3-3-1-33-13 · Riigikohus

Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele

kohtuasjas nr 3-3-1-33-13

1. Koosseisu enamus on õigesti leidnud, et järelevalvemenetlust ei viida läbi ning haldus-

sunnivahendeid ei kohaldata kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamiseks. Samas on otsuses peetud

vajalikuks selgitada OÜ Instance suhtes ettekirjutusega seatud arvelduskonto käsutamise piirangute

põhjenduste olemasolu ning sellel motiivil saadeti kohtuasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Sellist resolutsiooni ei saa pidada mõistlikuks. Leian, et kohus oleks pidanud lahendama kohtuasja

sisuliselt ja lõplikult.

2. Selles kohtuasjas lahendamist vajavaks põhiküsimuseks on haldusorgani poolt pangakonto

käsutuspiirangu seadmine oludes, kus samal alusel (seoses rahapesu kahtlusega), sama subjekti suhtes

ja sama objektiga seonduvalt on alustatud kriminaalmenetlust. Leian, et sellisel juhul puudub

haldusorganil tõkendi seadmise õigus. Käesoleval juhul tuleb arvestada järgmist:

2.1. Väidetavalt seati tõkend kriminaalasja menetleja taotluse alusel. Kriminaalmenetlust

reguleerivad sätted ei näe ette menetleja poolt haldusorganile vastava taotluse esitamise õigust,

samuti sellise taotluse võimalikku menetluskorda.

2.2. Ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud KrMS § 142 nägi ette rahapesu objektiks oleva vara

arestimise, mis on oma toimelt samane halduskorras seatava käsutuspiiranguga. Osutatud normis on

sätestatud ka sellise meetme seadmise kord, mille kohaselt vastava tõkendi kohaldamine otsustatakse

prokuröri taotluse alusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumäärusega. Kohtumenetlusel

põhinev otsustuskord on vähemalt eelduslikult objektiivsem ja sõltumatum pelgalt

haldusmenetluslikust otsustuskorrast ning loob tingimused isiku kaitseõiguse kasutamiseks. Viimane

on eriti oluline, arvestades piirangu kestvust ja intensiivsust.

2.3. Ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud RahaPTS § 40 lg 5 õiguslik tähendus ei ole üheselt

mõistetav. Leian, et nimetatud norm ei saa põhiseaduskonformse tõlgenduse raames olla õiguslikuks

aluseks haldusorgani poolt käsutuspiirangu seadmisele kriminaalmenetluse tagamise huvides. Tuleb

arvestada ka sama paragrahvi lõike 4 regulatsiooni, mille kohaselt, kui asjas on alustatud

kriminaalmenetlust (ja antud juhul see nii oli), otsustatakse vara käsutamise piirangute lõpetamine

kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras. Seega kriminaalmenetluse alustamisel

puuduks haldusorganil võimalus muuta või lõpetada tema poolt seatud piirangut. Nendel tingimustel

puudub isikul ka efektiivne õiguskaitse, vähemalt halduskohtumenetluse raames.

3. Eelnevale tuginevalt leian, et vaidlustatud ettekirjutus oleks tulnud tunnistada õigusvastaseks ning

OÜ Instance kassatsioonkaebus rahuldada sisuliselt.

Indrek Koolmeister