3-3-1-32-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-32-13

Määruse kuupäev

19. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri

Põld

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2013. a määrus haldusasjas

nr 3-13-44

Menetluse alus Riigikohtus

AS Uvic määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Uvic määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2013. a ja Tallinna Halduskohtu 15. jaanuari

2013. a määrused haldusasjas nr 3-13-44.

3. Teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba

AS Uvic ettemaksukontole aresti seadmiseks.

4. Jätta AS Uvic esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

5. Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS Uvic kasuks välja menetluskulud 15 eurot.

6. Tagastada kautsjon ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Uvic esitas 20. septembril 2012 augustikuu käibedeklaratsiooni, millel deklareeris sisend-

käibemaksu 197 546 eurot 87 senti ja enammaksu 64 791 eurot 14 senti.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (1. detsembrist 2012 Maksu- ja Tolliamet (MTA))

alustas 24. septembri 2012. a korraldusega nr 12.2-3/10594-1 AS-i Uvic 2012 augustikuu käibedekla-

ratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli.

MTA taotles 10. jaanuaril 2013 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 6 alusel

Tallinna Halduskohtult luba arestida AS Uvic ettemaksukonto. Maksuhalduril on kahtlus, et AS Uvic

on deklareerinud sisendkäibemaksu OÜ Macbond arvete alusel alusetult.

Halduskohtule esitatud taotluses märkis MTA, et ta viib käesolevat, AS Uvic poolt 2012. a augusti-

kuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli-

miseks algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS § 106 lg-s 2

ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. MTA on kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) §

34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude

täitmise tähtaega 90 päeva võrra. Samas ei ole maksuhalduril õnnestunud selle perioodi jooksul saada

kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, kuna mitmed asjas olulist tähtsust

omavad isikud ei ole maksuhaldurile kättesaadavad, mistõttu on maksuhaldur sunnitud tagastusnõude

õigsuse kontrollimenetlust jätkama MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõtteid järgides. Seepärast võib

AS Uvic 2012. a augustikuu tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakse kohta maksuotsuse

andmine toimuda pärast maksuhaldurile seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaja

pikendamise möödumist. Seetõttu on MTA sunnitud AS Uvic poolt 2012. a augustikuu

käibedeklaratsioonis kajastatud enammakse 64 791 eurot 14 senti vabastama äriühingu

ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist.

Maksuhaldur märkis veel, et AS-l Uvic on seisuga 28. detsember 2012 tasumata maksuvõlg 328 553

eurot 80 senti, mis on suurem kui 2012. a augustikuu tagastusnõude summa. Olukorras, kus maksu-

haldurile on teada, et äriühing on jätnud oma varalised kohustused määratud tähtajaks täitmata, ei saa

maksuhaldur olla kindel tagastatud summa hilisema tagasinõudmise võimalikkuses. Ühtlasi ei pruugi

hiljem kinnisvara sundvõõrandamisel laekuda piisavalt vahendeid maksuvõla katteks.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 15. jaanuari 2013. a määrusega haldusasjas nr 3-13-44 MTA

taotluse ja andis loa aresti seadmiseks AS Uvic ettemaksukontole 64 791 euro 14 sendi ulatuses.

Halduskohtu põhjendused olid järgmised:

1) taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud;

2) kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused;

3) taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või

ilmselgelt võimatu;

4) ilmselgelt põhjendamatuks ei saa pidada ka maksuhalduri kartust, et pärast maksuotsuse tegemist

võib selle täitmine osutuda võimatuks.

3. AS Uvic esitas määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt

puudub MKS § 1361 rakendamiseks faktiline ja õiguslik alus. MTA on kohtule esitanud valeandmeid

selle kohta, et äriühingul ei pruugi olla hiljem vara või rahalisi vahendeid juurdemääratud

maksusumma tasumiseks. Väär on maksuhalduri ja halduskohtu seisukoht, et AS Uvic, teades talle

maksuotsusega pandud kohustustest, ei ole midagi ette võtnud nende kohustuste täitmiseks. Täite-

toimingute sooritamiseks loa andmine on antud juhul ebaproportsionaalne, kuna maksuhaldur ei

suutnud mõistliku aja jooksul maksukohustust määrata ega kontrollakti väljastada ning menetluse

venitamine on tingitud maksuhalduri käitumisest.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. aprilli 2013. a määrusega AS Uvic määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. jaanuari 2013. a määruse muutmata. Ringkonnakohus

põhjendas oma määrust järgmiselt:

1) määruskaebuse lahendamisel ei ole oluline küsimus sellest, kas AS Uvic kinnistutele seatud keelu-

märked tuleb kustutada, kuna maksukohustuslane on nende aluseks olnud maksuvõlad tasunud. MKS

§ 130 ega § 1361 ei näe ette, et kohus ei võiks anda luba ja maksuhaldur arestida maksukohustuslase

rahalist nõuet olukorras, kus võimalik on ka teistsuguste toimingutega, nt kinnisasja käsutamise

keelumärkega, võimaliku maksukohustuse täitmist tagada;

2) kaebajal on jätkuvalt maksuvõlg ning maksuvõla suurust arvestades ei ole välistatud, et kaebajal ei

ole määratava maksukohustuse täitmiseks ettemaksukontole aresti seadmata piisavalt vara. Ohtu, et

määruskaebuse esitaja vara võib maksuvõla sissenõudmisel pärast maksuotsuse tegemist osutuda

ebapiisavaks, kinnitab ringkonnakohtu arvates nii see, et varem on määruskaebuse esitaja

maksuvõlgu sisse nõutud kohtutäituri kaudu ja kinnistusraamatusse keelumärgete seadmisega, kui ka

see, et maksukohustuslane võib enne maksu määramist oma vara võõrandada;

3) asjaolu, et kaebaja on maksuotsuse vaidlustanud ning selle täitmine on esialgse õiguskaitse korras

peatatud, ei tähenda, et maksuvõlga selles maksuotsuses näidatud summas kaebajal praegu ei ole;

4) MKS §-des 106 ja 107 nimetatud tähtaegu ei saa käsitleda erinormina MKS § 1361 suhtes ning

aresti seadmine on lubatud ka maksu tagastusnõudele. Asjaolu, et mingi rahalise kohustuse täitmiseks

on seaduses ette nähtud tähtaeg, ei tähenda, et seda nõuet ei saa MKS § 1361 alusel arestida;

5) maksu määramine määruskaebuse esitajale on maksumenetluse tulemusel lubatav ka pärast

tagastusnõude rahuldamist. Kuni maksuhaldur pole teinud maksuotsust, millega määratakse

määruskaebuse esitajale tasumiseks maksu, on määruskaebuse esitajal tagastusnõue olemas ning

seetõttu ei saa asuda ka seisukohale, et käibemaksu tagastusnõuet ei ole olemas olukorras, kus

maksuhaldur kahtleb selle põhjendatuses;

6) olukorras, kus määruskaebuse esitajal on tasumata ja vaidlustamata maksuvõlgu ning varem on

nende sissenõudmine olnud keerukas ja pole välistatud, et määruskaebuse esitaja on tahtlikult jätnud

maksude tasumise deklareerimata, tuleb kahtlust, et maksukohustuslase tegevuse tõttu võib

sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks, pidada piisavalt suureks, et maksuhaldurile taotletud luba

anda;

7) määruskaebuse esitaja ei ole esitanud väiteid, et ettemaksukonto arestimise korral tema finants-

seisund halveneks sedavõrd, et tema õigus ettevõtlusega tegeleda ja omandiõigus oleks riivatud

ülemääraselt võrreldes avaliku huviga maksude laekumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. AS Uvic esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ning

teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata MTA taotlus anda luba maksukohustuslase

ettemaksukontole aresti seadmiseks. Määruskaebuse esitaja leiab:

1) MKS § 1361 ja § 130 lg 1 p 6 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemisel on

seadusandja tahtest tulenevalt eeldus, et maksukohustuslasel puudub muu registervara, mille arvel

saaks maksuhaldur oma nõudeid hiljem realiseerida;

2) maksuhalduri väide, et sundvõõrandamisel ei pruugi laekuda piisavalt vahendeid maksuvõla

katteks, on alusetu ja tõendamata. Maksuhaldur ega kohtud ei ole analüüsinud ega võrrelnud

kinnistute ja sõidukite väärtust tagatud nõuete suurusega, ehk maksuvõlaga. Maksuhaldur ja kohtud

on jätnud arvestamata, et lisaks kinnisvarale omab AS Uvic muud materiaalset põhivara, mille

bilansiline väärtus on 4 683 561 eurot;

3) ületagamise vältimiseks ja kohaldatava meetme põhjendatuse ja proportsionaalsuse kontrolli-

miseks oli ringkonnakohus kohustatud kontrollima seatud keelumärgete kehtivust, keelumärgetega

tagatud maksuvõlgnevuse suurust ja võrdlema kinnisvara turuväärtusega;

4) registervarale keelumärgete ja/või hüpoteekide seadmine on AS Uvic jaoks vähem koormav kui

käibemaksu enammaksele eelaresti seadmine;

5) kuna maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit maksukohustuslase tegevuse kohta enda makse-

jõuetuse tekitamiseks, puudub täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmiseks seaduslik

alus. Asja materjalidest nähtub, et AS Uvic on maksevõimeline, omab piisavalt vara nii jooksvate kui

ka võimalike tulevikus tekkivate kohustuste tagamiseks ja täitmiseks, on jätkuvalt tegutsev ettevõtja

ning puudub igasugune alus arvata, et maksude määramisel muutub maksuvõla sundtäitmine

võimatuks.

6. AS Uvic esitas Riigikohtule ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. AS Uvic palub

asendada ettemaksukontole seatud arest kohtuliku hüpoteegiga AS Uvic kinnistutele kuni põhi-

vaidluse lõpuni.

7. MTA kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus ja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Maksuhaldur taotles MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 6 alusel halduskohtult luba arestida AS

Uvic ettemaksukonto (tl 13). Loa taotlemise üheks eelduseks oli kavatsus jätta rahuldamata AS Uvic

tagastusnõue ja teha sellekohane maksuotsus. Vaidluse ajendanud taotluse esitamise ajal ei olnud AS

Uvic suhtes veel maksuotsust tehtud. Samuti selgitas maksuhaldur kohtule, et viis AS Uvic poolt 20.

septembril 2012 esitatud 2012. a augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakstud

käibemaksu tagastusnõude (64 791 eurot 14 senti) õigsuse kontrollimiseks algatatud üksikjuhtumi

kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes ning

MTA on kasutanud ära KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude täitmise

tähtaega 90 päeva võrra. Seetõttu peab maksuhaldur käibedeklaratsioonis kajastatud enammakse

vabastama äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse tegemist (tl-d 3, 11–12).

9. Kolleegium leiab, et selles vaidluses on määravad haldusasjades nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13

tehtud lahendites esitatud seisukohad MKS § 1361 tõlgendamise kohta. Kuna nendes määrustes

avaldatud seisukohad on kohased ka käesolevas asjas, ei pea halduskolleegium vajalikuks neid

üksikasjalikult korrata.

10. Kolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-4-13 tehtud määruses, et ettemaksukonto arestimiseks

puuduvad selles asjas eesmärk ja vajadus. Ettemaksukonto arestimine tagastusnõude tuvastamiseks

ettenähtud tähtaegu ei peata ega pikenda. Enammakse ei jõua ettemaksukontole enne tagastusnõude

aktsepteerimist. Tagastusnõude aktsepteerimisega on tagastusnõude tuvastamise menetlus MKS §-de

106 ja 107 ning KMS § 34 tähenduses lõppenud, mistõttu asjas puudub menetlus, mille tagamiseks

saaks täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida.

Riigikohtu halduskolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ka käesolevas haldusasjas ei ole maksu-

haldur näidanud, et ta oleks alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega. Seetõttu puudub alus

maksuhalduri taotluse rahuldamiseks.

11. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab ringkonna-

kohtu ja halduskohtu määrused ning teeb asjas uue määruse, millega jätab rahuldamata MTA taotluse

anda luba AS Uvic ettemaksukontole aresti seadmiseks.

12. Kolleegium märgib täiendavalt, et määruskaebuse esitaja heidab kohtutele ette, et ettemaksu-

konto arestimise asemel ei kaalutud muude meetmete kohaldamist, näiteks registervarale keelu-

märgete või hüpoteekide seadmist.

Kuivõrd maksuhaldur taotles luba üksnes ettemaksukonto arestimiseks, siis puudus kohtul võimalus

taotluse piirest väljuda ja anda hoopis luba registervarale keelumärgete või hüpoteekide seadmiseks

(vt ka Riigikohtu üldkogu 9. aprilli 2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-12, p 52, ja Riigikohtu

halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-4-13, p 21). Kolleegium ei nõustu määrus-

kaebuse esitaja väitega, et kui maksuhaldur taotleb ettemaksukonto arestimist, peab kohus

kontrollima ka seatud keelumärgete kehtivust. Küll aga olnuks kohtul erinevaid täitmist tagavaid

meetmeid kaaludes ja isiku õigusi vähem piiravate meetmete korral õigus anda maksuhaldurile

võimalus oma taotlust muuta või jätta taotlus rahuldamata.

13. AS Uvic on taotlenud ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Riigikohus

rahuldab määruskaebuse täielikult, siis peab kõikide kohtuastmete menetluskulud kandma vastustaja

(algselt taotleja). Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada kuludokumendid ja

menetluskulude nimekiri (HKMS § 109 lg 1), mida aga AS Uvic teinud ei ole. Toimiku materjalidest

nähtuvalt on AS Uvic tasunud riigilõivu määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule 15 eurot (tl

103). Menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei saa takistada tasutud riigilõivu arvestamist

menetluskuluna.

14. Kuna kolleegium rahuldab määruskaebuse ja jätab rahuldamata MTA taotluse anda luba AS Uvic

ettemaksukontole aresti seadmiseks, jätab kolleegium esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel AS

Uvic esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.

15. HKMS § 104 lg 5 p 3 ja § 107 lg 4 alusel tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv ja

määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada AS-le Uvic.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld