3-3-1-28-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-28-13

Määruse kuupäev

18. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti 16. novembri 2012. a taotlus täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2013. a määrus haldus-

asjas nr 3-12-2409

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Loode Arendus määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Loode Arendus määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. novembri 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

23. jaanuari 2013. a määrused haldusasjas nr 3-12-2409. Teha asjas uus määrus, millega

rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus OÜ Loode Arendus 2012. a juulikuust alates esitatud

käibedeklaratsioonidest tulenevate tagastusnõuete, sh ettemaksukontole laekunud

tagastusnõude summade arestimiseks 56 483 euro 66 sendi ulatuses.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Loode Arendus kasuks välja menetluskulu 3 eurot 45

senti.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 16. novembril 2012 Tallinna

Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 6 ja § 1361 lg 1 alusel taotluse anda

luba sissenõude pööramiseks OÜ Loode Arendus 2012. a juulikuu ja tulevikus esitatavatest käibe-

deklaratsioonidest (vorm KMD) tulenevatele tagastusnõuetele summas 73 428 eurot 76 senti.

Taotluse kohaselt kontrollis maksuhaldur OÜ Loode Arendus maksustamisperioodil juuli 2012

deklareeritud käibemaksu tagastusnõuet. Kontrollimisel selgus, et suurema osa deklareeritud sisend-

käibemaksust moodustasid OÜ Nenenene juulikuus 2012 väljastatud kümme arvet, mis viitasid

maksuhalduri hinnangul ettevõtte varjatud üleandmisele.

2. Tagastusnõude õigsuse kontrollimise menetluse 12. novembri 2012. a kontrollaktis nr 12.2-

3/10797-5 leidis maksuhaldur, et OÜ Nenenene on ettevõtte osa üle andnud OÜ-le Loode Arendus

ning tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p-st 1 ei saa OÜ Loode Arendus oma käibe-

maksuarvestuses kajastada OÜ Nenenene väljastatud arveid. PMTK 3. oktoobri 2012. a korralduse nr

12.2-3/10797-1 alusel läbi viidud üksikjuhtumi kontrolli raames parandas OÜ Loode Arendus 2012. a

juulikuu KMD-d, vähendades sisendkäibemaksu summat OÜ Nenenene poolt väljastatud arvetel

kajastatud käibemaksu võrra. Maksuhaldur märkis, et kontrolli lõpetamisel tekib OÜ-l Loode

Arendus tagastusnõue summas 7982 eurot 17 senti.

3. Taotluse kohaselt oli maksuhaldur alustanud maksumenetlust ettevõtte ülemineku tuvastamiseks

OÜ-lt Nenenene OÜ-le Loode Arendus. Maksuhaldur märkis, et haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 35 lg 1 p-st 3 tulenevalt on maksuhalduri esimeseks menetlustoiminguks halduskohtule täite-

toimingute lubamiseks praeguse taotluse esitamine. Ettevõtte ülemineku tuvastamisel kuulub OÜ-lt

Loode Arendus sissenõudmisele kogu OÜ Nenenene maksuvõlg.

Taotluses esitas maksuhaldur asjaolud, millel põhineb tema kahtlus, et toimus ettevõtte varjatud üle-

minek. Taotlust pidas ta põhjendatuks, kuna ettevõtte varjatud üleminekuga kahjustatakse teadlikult

võlausaldajate (sealhulgas maksuhalduri) huve, ning on kahtlus, et OÜ Nenenene on ettevõtte üle

andnud OÜ-le Loode Arendus, eksisteerib reaalne oht, et isik kahjustab võlausaldajate huve ka

edaspidi. Maksuhalduri hinnangul viitab asjaolu, et OÜ Loode Arendus ei ole maksuhaldurit kui

võlausaldajat võlaõigusseaduse (VÕS) § 182 lg 4 alusel teavitanud maksuvõla tasumise kohustuse

omandamisest, soovile hoiduda maksuvõlga tasumast. Maksuhaldur leidis, et taotletavaks täite-

toiminguks luba andmata võib maksunõude sundtäitmine osutuda võimatuks või oluliselt

raskendatuks seetõttu, et OÜ-l Loode Arendus puudub registrisse kantud vara. Samuti tuleb arvestada

juhatuse liikme R. Loometsa tegevust majandustegevuse korraldamisel ning asjaolu, et OÜ Nenenene

likvideerija H. Talts on seotud 127 äriühinguga, mis on äriregistrist kustutatud, likvideerimisel või

millele on tehtud kustutamishoiatus. OÜ Nenenene osa väidetava võõrandamise ajal oli viimasel

maksuvõlg, mida maksuhaldur oli asunud sundtäitma.

Täitetoimingute vajalikkust põhjendab maksuhaldur ka põhjendatud kahtlusega, et maksu-

kohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega määratavat summat. OÜ-lt Nenenene ei

ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja maksuhaldur on alustanud vastutusotsuse koostamise

menetlust, leides, et ettevõtte juhatuse liikmete varasemat käitumist arvestades võib vastutusotsuse

täitmine osutuda võimatuks. Maksuhalduri taotluse kohaselt on põhjendatud tagada nõue ka

võimalike täitekulude osas.

Taotlusest nähtuvalt oli OÜ Nenenene maksuvõlg erinevate maksude osas 12. novembri 2012. a

seisuga kokku 56 483 eurot 66 senti, sh intress ja arvestuslik intress 3143 eurot 24 senti. Maksuhaldur

taotles luba nõuete arestimiseks 73 428 euro 76 sendi ulatuses.

Taotluses on märgitud, et vastavalt MKS § 1361 lg 2 p-le 3 lõpetab maksuhaldur OÜ Loode Arendus

vastu suunatud täitetoimingud, kui äriühing esitab MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt 73 428 euro

ja 76 sendi suuruse tagatise (maksuvõlg ja võimalikud sundtäitmise kulud 30% maksuvõlast) ning

valib tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 19. novembri 2012. a määrusega haldusasjas nr 3-12-2409

PMTK taotluse ja andis loa aresti seadmiseks OÜ Loode Arendus ettemaksukontole Eesti Vabariigi

kasuks (PMTK kaudu) summas 73 428 eurot 76 senti.

Kohus leidis, et taotlus on esitatud pädeva isiku poolt, vastab seaduses kehtestatud nõuetele, selles on

esitatud põhjendused ning valitud toimingu vajalikkus. Taotlusest nähtub võimliku rahalise nõude

hinnanguline suurus ning andmed tagatise ja abinõu kohaldamise lõpetamise kohta. Taotlusest

nähtuvalt on maksuhaldur alustanud OÜ Loode Arendus suhtes maksumenetlust, mille eesmärgiks on

tuvastada ettevõtte üleminek. OÜ Nenenene maksuvõlg (56 483 eurot 66 senti, sh intress ja

arvestuslik intress 3143 eurot 24 senti) on kujunenud 2012. a mai, juuni, juuli ja augusti

käibedeklaratsioonidel märgitud ning deklareeritud, kuid tasumata tulu- ja sotsiaalmaksust ja

kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksetest. Ettevõtte ülemineku tuvastamisel

kuulub OÜ-lt Loode Arendus sissenõudmisele kogu OÜ Nenenene maksuvõlg.

Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või

ilmselgelt võimatu. Põhjendamatuks ei saa pidada ka maksuhalduri kartust, et pärast maksuotsuse

tegemist võib selle täitmine osutuda võimatuks. Maksuhalduri esitatud tõenditest nähtuvalt puudub

OÜ-l Loode Arendus registritesse kantav vara. Võlgades äriühingu tegevuse üleviimine teise äri-

ühingusse ja seejuures maksuvõla tasumata jätmine on käsitatav maksude tasumisest tahtliku kõrvale-

hoidmisena. Seda kinnitab ka asjaolu, et OÜ Loode Arendus ei ole maksuhaldurit kui võlausaldajat

teavitanud maksukohustuse omandamisest.

Kohus märkis, et nõude suurust arvestades on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et pärast maksu-

kohustuse määramist OÜ-le Loode Arendus on sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

oluliselt raskendatud. OÜ-lt Nenenene ei ole õnnestunud maksuvõlga kätte saada, hoolimata maksu-

halduri kasutatud abinõudest. Maksuhaldur on alustanud menetlust vastutusotsuse koostamiseks ning

ka vastutusotsuse täitmine võib osutuda võimatuks. Maksuotsusega määratavat maksusummat ei ole

võimalik muude vahenditega tagada. Kui tagastusnõue kuulubki rahuldamisele, kantakse 73 428

eurot ja 76 senti OÜ Loode Arendus ettemaksukontole.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. jaanuari 2013. a määrusega OÜ Loode Arendus määrus-

kaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus esitas järgmised

põhjendused:

1) esitatud taotlus sisaldab nõutavaid andmeid ja on piisavalt põhistatud;

2) maksuhaldur on alustanud maksumenetlust, et tuvastada ettevõtte üleminek. Ettevõtte või selle osa

üleminekul ei ole OÜ-l Loode Arendus käibemaksu mahaarvamise õigust ning kogu OÜ Nenenene

maksuvõlg kuulub sissenõudmisele OÜ-lt Loode Arendus;

3) arvestades mõlema äriühingu juhatuse liikmena tegutsenud isiku käitumist ja OÜ-l Loode Arendus

registervara puudumist, võib sundtäitmine osutuda raskendatuks või võimatuks;

4) asjaolu, et OÜ Loode Arendus pole võlausaldajat (MTA) teavitanud maksukohustuse

omandamisest (VÕS 182 lg 4 rikkumine), viitab maksuvõla tasumise kohustusest hoidumisele;

5) põhjendatud on kahtlus, et ka vastutusotsuse täitmine võib osutuda võimatuks. Samuti pole

õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda OÜ-lt Nenenene;

6) kuigi ettemaksukonto arestimine ei võimalda äriühingul kontol olevat raha kasutada, on tegemist

äriühingu ettevõtlusvabaduse ja omandi puuutmatuse proportsionaalse riivega. Vastasel korral võiksid

maksud jääda üldse tasumata. Maksude laekumine on aga kaalukas avalik huvi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses Riigikohtule palub OÜ Loode Arendus tühistada halduskohtu ja ringkonna-

kohtu määrused ning teha asjas uus määrus, millega jätta maksuhalduri taotlus täitetoiminguteks loa

andmiseks rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus pole põhjendanud, milles seisneb mõistlik kahtlus, et

täitetoiminguid kohaldamata jääksid maksud tasumata. Samuti puuduvad põhjendused, milles seisneb

juhatuse liige R. Loometsa tegevus, mis raskendab maksunõude täitmist. Kohtud on jätnud hindamata

OÜ Loode Arendus majandusliku olukorra ning maksevõime ning on täitetoimingut lubades lähtunud

vaid registritesse kantava vara puudumisest.

Määruskaebuse esitaja taotleb ka menetluskulude väljamõistmist Maksu- ja Tolliametilt.

7. Maksu- ja Tolliameti vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud

määruskaebuse esitaja kanda. Vastuse kohaselt on praegusel juhul täidetud kohtupraktikas välja

töötatud kriteeriumid, millele vastavust peab kohus täitetoimingu lubamise üle otsustades

kontrollima. Seoses määruskaebuse esitaja väitega, et välja pole selgitatud äriühingu maksevõimet

ega majanduslikku olukorda, märgib maksuhaldur, et OÜ Loode Arendus 2011. a majandusaasta

aruandest ei nähtu andmeid, mis kõrvaldaksid kahtluse, et tõenäoliselt tekkiva maksuvõla sund-

täitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks.

Vastuseks Riigikohtu järelepärimisele esitas MTA 6. juunil 2013 OÜ Loode Arendus ettemaksukonto

andmed alates halduskohtule taotluse esitamisest kuni Riigikohtule vastuse koostamiseni. Vastuse

kohaselt kinnitab halduskohtule esitatud taotluse põhjendatust asjaolu, et nimetatud tagastusnõuded

kataksid OÜ Nenenene ülevõtmisega seonduva maksuvõla vaid ligikaudu pooles ulatuses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vaidlus on tõusetunud MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisest halduskohtu poolt. See säte kehtis

taotluse esitamise ajal järgmises sõnastuses: "Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda

kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130

lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure

tõenäosusega tulemuslik."

Alljärgnevalt käsitleb kolleegium MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eelduste täidetust (I) ja taotletavate

abinõude ulatuse põhjendatust praeguses haldusasjas (II) ning seejärel lahendab määruskaebuse

taotlused (III).

I

9. Praeguses asjas esitas maksuhaldur halduskohtule MKS § 130 lg 1 p 6 ja § 1361 lg 1 alusel

taotluse anda luba sissenõude pööramiseks OÜ Loode Arendus 2012. a juulikuu ja tulevikus

esitatavatest käibedeklaratsioonidest tulenevatele tagastusnõuetele summas 73 428 eurot 76 senti.

Maksuhaldur on asja materjalidest nähtuvalt asunud kontrollima OÜ Loode Arendus 2012. a juulikuu

eest deklareeritud käibemaksu tagastusnõude õigsust. Kontrollimisel ilmnenud OÜ Nenenene ja OÜ

Loode Arendus vaheliste tehingute asjaolud viitasid maksuhalduri hinnangul ettevõtte üleandmisele.

Seetõttu pidas maksuhaldur vajalikuks alustada maksumenetlust ettevõtte varjatud ülemineku

tuvastamiseks. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 3 on halduskohtule

esitatud taotlus esimeseks toiminguks selles menetluses.

Maksuhaldur rõhutas, et KMS § 4 lg 2 p-st 1 tulenevalt ei saa OÜ Loode Arendus ettevõtte

ülemineku korral oma käibemaksuarvestuses kajastada OÜ Nenenene väljastatud arveid. VÕS § 182

lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle ka kõik

üleandja ettevõttega seotud kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt peab

ettevõtte ülemineku korral minema OÜ-le Loode Arendus üle ka kogu OÜ Nenenene maksuvõlg.

Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks võib olla esmalt tagastusnõude rahuldamata jätmine. Teisalt aga

maksuotsuse tegemine OÜ-lt Loode Arendus OÜ Nenenene maksuvõla sissenõudmiseks. Taotlusest

nähtuvalt ei soovi maksuhaldur täitetoimingute kohaldamist mitte kontrollitavast (juuli 2012

deklareeritud käibemaksusumma) tagastusnõudest tuleneva võimaliku maksukohustuse tagamiseks,

vaid OÜ Loode Arendus maksukohustuse tagamiseks juhul, kui selgub, et ettevõtte ülemineku tõttu

tuleb OÜ-l Loode Arendus täita ka OÜ Nenenene maksukohustused.

10. Riigikohus on oma varasemas praktikas (üldkogu 27. novembri 2012. a määrus haldusasjas

nr 3-3-1-15-12 (p 50); halduskolleegiumi 30. aprillil 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-8-13 (p 11)) esile

toonud rea eeldusi, mille täidetuse peab halduskohus täitetoiminguks luba andes välja selgitama.

Olukorras, kus maksuhalduril on kavas teha otsus tagastusnõude kohta, on vajalikuks peetud kindlaks

teha, kas a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1); b) kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1);

c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1); d) sundtäitmise võimatus (või oluline

raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS § 1361 lg 1) ning e) kas halduskohtule

esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

Kolleegium peab oluliseks nende eelduste täitmist ka praegusel juhul, kus maksuhaldur on taotlenud

tagastusnõuete arestimiseks loa andmist, kuna ta soovib tagada maksukohustuste täitmist ettevõtte

ülemineku tuvastamise korral.

11. Järgnevalt kontrollib kolleegium kohtupraktikas kujundatud kriteeriumite täidetust praeguse

haldusasja puhul.

11.1. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur on alustanud tagastusnõude tuvastamise menetlust OÜ

Loode Arendus suhtes. Nimetatud kontrollimenetluse käigus tekkis vajadus kontrollida ka asjaolusid,

mis viitavad ettevõtte võimalikule üleminekule ning seoses sellega tekkivat maksukohustust.

Menetlust maksu määramiseks ettevõtte ülemineku raames tekkiva maksukohustuse väljaselgita-

miseks on maksuhalduri väitel alustatud käesoleva haldusasja aluseks oleva taotlusega.

14. mai 2013. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-7-13 (p 12) leidis kolleegium, et näiteks vastutus-

menetlus füüsilise isiku suhtes võib alata halduskohtule taotluse esitamisest, kui eelnevalt on juba

juriidilise isiku suhtes maksumenetlust läbi viidud ja maksukohustusega seotud asjaolusid

kontrollitud. Kolleegium leiab, et halduskohtule taotluse esitamist saab maksumenetluse esimeseks

toiminguks pidada ka praegusel juhul, st olukorras, kus kahtlus maksukohustuslase võimaliku

käitumise suhtes ning vajadus maksumenetluse alustamiseks tekkis tagastusnõude tuvastamise

käigus, st juba alustatud menetluse raames.

11.2. Juhul, kui maksuhaldur kontrolli tulemusena tuvastab ettevõtte ülemineku, on maksu

määramine VÕS § 182 lg-st 2 tulenevalt tõenäoline. Maksuhaldur on taotluses esitanud asjaolud,

millest nähtuvalt on tõenäoline ka ettevõtte ülemineku tuvastamine ja sellest tulenev maksustamine.

11.3. Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskeks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt

ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu

ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine

võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda

võimatuks või raskeks (vt 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23).

OÜ Loode Arendus väite kohaselt ei nähtu kohtulahenditest, millega on põhjendatud maksuhalduri

kahtlus, et täitetoiminguid kohaldamata jääksid maksud tasumata.

11.3.1. Täitetoiminguteks loa andmine MKS § 1361 alusel on olemuselt prognoosotsus olukorras, kus

puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Maksuhaldur võib taotleda

kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks

kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldus-

väärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (nt määrus haldusasjas nr 3-

3-1-4-13, p 22). Kolleegium nõustub kohtute ja maksuhalduri seisukohaga, et võlgadega ettevõtte

tegevuse varjatud üleviimisega teise ettevõttesse kahjustatakse võlausaldaja(te) huve teadlikult ja

ettevõtte ülemineku tuvastamisel eksisteerib selline oht jätkuvalt.

11.3.2. Määruskaebuse esitaja ei pea asjakohaseks maksuhalduri põhjendust, et soovile hoiduda ka

edaspidi maksude tasumise kohustusest viitab asjaolu, et OÜ Loode Arendus pole täitnud VÕS § 182

lg-st 4 tulenevat kohustust ega ole teavitanud maksuhaldurit kui võlausaldajat maksuvõla tasumise

kohustuse omandamisest. Nõustudes määruskaebuse esitajaga leiab kolleegium, et asjakohatu on

taotluse rahuldamisel tugineda VÕS § 182 lg 4 rikkumise argumendile. Olukorras, kus maksu-

kohustuslane on maksuhaldurist erineval seisukohal ettevõtte ülemineku toimumise osas, oleks liigne

eeldada ka võla omandamisest teatamise kohustuse täitmist.

11.3.3. Kohtute hinnangul on maksuhalduril tekkinud praeguses asjas põhjendatud kahtlus, et sund-

täitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ka võla suurust arvestades. Kohtud on

seejuures põhjendatult tuginenud asjaolule, et äriühingul puudub registritesse kantud vara.

Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et kohtud pole analüüsinud äriühingu majanduslikku

olukorda ega maksevõimet ning ringkonnakohus pole võtnud seisukohta määruskaebuse väite osas, et

OÜ Loode Arendus majandustegevus on kasumlik ning tal ei esine raskusi kohustuste täitmisel.

Kolleegium on varasemas praktikas (nt määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 23) pidanud täitmist tagavateks

toiminguteks loa andmise menetluses põhjendatuks arvesse võtta ka maksukohustuslase maksu-, ja

finants- ja majandusarvestuse regulaarsust ning majandustegevust iseloomustavaid näitajaid.

OÜ Loode Arendus pole kohtute seisukohti vaidlustades esitanud enda majandusalase usaldus-

väärsuse ja maksevõime kohta tõendeid. Majandusaasta aruannete kohaselt on tema 2011. a käive

167 823 eurot, kasum 48 eurot; 2010. a müügitulu 3,86 miljonit krooni ning kahjum 19 510 krooni.

13. mai 2013. a seisuga äriühingul maksuvõlg puudub. Need asjaolud ei anna kolleegiumi arvates

praegusel juhul piisavalt alust kahelda maksuhalduri ja kohtute järelduses, et maksuvõla ja intressi

(56 483 eurot ja 66 senti) tasumine võib kujuneda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

11.3.4. Täitetoimingu vajalikkust ja ühtlasi ka sundtäitmise kulude lisamise vajadust täitetoimingu

ulatuse kindlaksmääramisel on maksuhaldur praeguses asjas põhjendanud ka asjaoluga, et ta on

alustanud äriühingu juhatuse liikme suhtes menetlust vastutusotsuse koostamiseks. Kolleegium ei pea

kohaseks praeguses asjas täitetoimingute vajalikkuse põhjendamist seisukohaga, et ka vastutusotsuse,

mille tegemiseks on väidetavalt juba menetlust alustatud, täitmine võib osutuda võimatuks.

Vastutusotsus tehakse omaette menetluses hoopis teise isiku (äriühingu juhatuse liikme) suhtes, see-

juures vajab eraldi analüüsi, kas vastutusotsuse tegemise ja selle täitmise tagamise abinõude

kohaldamise eeldused on täidetud.

11.4. Täitetoimingute tagamise lubatavuse üheks eelduseks eelnevalt viidatud kohtupraktika järgi on

ka asjaolu, et sundtäitmise võimatus või oluline raskenemine tuleneb maksukohustuslase tegevusest.

Määruskaebuse esitaja väitel pole kohtud põhjendanud oma seisukohta, et juhatuse liige R. Loometsa

tegevus raskendab maksunõude täitmist.

Maksuhaldur ja ringkonnakohus on leidnud, et sundtäitmine võib muutuda võimatuks või oluliselt

raskeks arvestades mõlema äriühingu juhatuse liikmena tegutsenud isiku käitumist. Maksuhaldur on

ettevõtte ülemineku kahtluse loonud arvete ja menetluses kogutud tõendite alusel kirjeldanud seoseid

OÜ Loode Arendus ja OÜ Nenenene vahel. Ringkonnakohus märkis määruse p-s 9: “Arvestades OÜ

Nenenene nimel tegutsenud ning OÜ Loode Arendus nimel tegutseva juhatuse liikme R. Loometsa

tegevust majandustegevuse korraldamisel [---] võib nõude sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks.“

11.5. Halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Maksuhaldur on taotluses

märkinud nõutava tagatise summaks 73 428 eurot 76 senti, mis hõlmab nii maksuvõlga kui ka 30%

ulatuses sundtäitmise kulusid.

Riigikohtu üldkogu (määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50, alapunkt j, ja halduskolleegiumi

(28. jaanuari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-16-12, p 10.7) on pidanud lubatavaks, et tagatise

summa hõlmab nii tagatavat summat kui ka sundtäitmise kulusid. Selle seisukoha pinnalt ei ole

tagatise suurust halduskohtule taotluse esitamise ajal põhjust pidada ülemääraseks. Kuna pole teada,

millise tagatise liigi maksukohustuslane vastavalt MKS §-le 122 valib, ei saa välistada ka võimalikke

täitekulusid tagatise (nt hüpoteek) realiseerimiseks.

12. Hoolimata eelnevalt nimetatud puudujääkidest taotluse põhjendamisel leiab kolleegium

põhjendustele kogumis tuginedes, et taotluse rahuldamise eeldused on põhimõtteliselt täidetud. Loa

andmine MKS §1361 alusel on prognoosotsus ning selle sätte eesmärke ei oleks enam võimalik

saavutada kui isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks (vt nt määrus haldus-

asjas nr 3-3-1-4-13, p 22).

II

13. Kolleegium on senises praktikas pidanud võimalikuks nii tagastusnõude kui ka ettemaksukonto

arestimist (määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p-d 9 ja 10).

MKS § 130 lg 1 p 6 lubab maksuhalduril täitetoiminguna pöörata sissenõuet rahalistele nõuetele ja

varalistele õigustele sama seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib

kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sisse-

nõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige

nõuet sisse nõuda. Nende sätete alusel on maksuhalduril halduskohtu loal õigus tulevase maksu-

kohustuse täitmise tagamiseks arestida maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja keelata isikul neid sisse

nõuda.

Kuigi ettemaksukonto arestimise võimalust maksukorralduse seadus otsesõnu ette ei näe, on

kolleegium ettemaksukonto arestimist siiski võimalikuks pidanud. Kuna ettemaksukontol asuvad

maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist kolleegiumi arvates

käsitleda ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 p 6 ja TMS § 111

tähenduses. Seejuures rõhutas kolleegium määruses haldusasjas nr 3-3-1-4-13 (p 10), et ette-

maksukonto arestimine kui isiku õigusi oluliselt riivav meede vajaks seadusandjapoolset

reguleerimist.

Põhimõtteliselt on võimalik arestida nii alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (TMS § 113 lg 2),

tagastusnõuet deklaratsiooni esitamisest kuni kande tegemiseni ettemaksukontole (tagastusnõude

tuvastamine), maksuhalduri poolt aktsepteeritud ja ettemaksukontole kantud tagastusnõude summat,

mille kohta maksukohustuslane on esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tagastusnõude täitmine)

ning ka ettemaksukontot, st seal juba olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid (vt ka määrused

haldusasjades nr 3-3-1-8-13 (p-d 15–18) ning nr 3-3-1-4-13 (p-d 13–16)).

14. Praeguses asjas on maksuhaldur halduskohtult taotlenud luba sissenõude pööramiseks OÜ Loode

Arendus 2012. a juulikuu ja tulevikus esitatavatest käibedeklaratsioonidest tulenevatele tagastus-

nõuetele summas 73 428 eurot 76 senti. Kohtud on aga andnud loa aresti seadmiseks ette-

maksukontole samas summas.

Riigikohtu praktikas (üldkogu 9. aprilli 2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-12, p 52; haldus-

kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 21) on korduvalt rõhutatud, et kohus saab täitmist tagavat

toimingut lubada vaid maksuhalduri poolt taotletud ulatuses ega tohi ületada nõude piire. HKMS § 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud

ulatuses. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada

nõude piire.

15. Kolleegiumi hinnangul on kohtud praegusel juhul väljunud esitatud taotluse raamidest. Haldus-

kohus on täitetoiminguks loa andnud küll taotluses märgitud summa ulatuses, kuid maksuhalduri

taotlus on selgelt määratletud 2012. a juulikuu eest esitatud ning tulevikus esitatavate käibe-

deklaratsioonidest tulenevate tagastusnõuetega. Ka TMS § 113 lg-st 2 tuleneb, et tulevase nõude võib

arestida juhul, kui see on arestimise ajal piisavalt piiritletav. Kohtud on andnud loa ettemaksukontole

aresti seadmiseks, arvestamata, et maksuhaldur sidus oma taotluse selgelt määratletud

tagastusnõuetega.

Rahandusministri 19. detsembri 2008. a määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt

hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" (kord) § 6

kohaselt hallatakse ettemaksukontol isiku rahalisi toiminguid. Ettemaksukontol asuvad maksu-

kohustuslase erinevad rahalised nõuded riigi vastu (määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 10). Maksu-

kohustuslasel või kolmandal isikul on õigus teha sissemakse ettemaksukontole ülekandega Maksu- ja

Tolliameti pangakontole, aga ka sularahas või maksekaarti kasutades maksuhalduri kassas (korra § 7

lg 1). Ettemaksukontole kantakse ka isiku enammakse, sh tagastusnõude enammakse selle

aktsepteerimisel maksuhalduri poolt (korra § 13 lg 1).

Kolleegium on seisukohal, et lubades ettemaksukontole aresti seada ilma maksuhalduri poolt haldus-

kohtule esitatud taotluses konkretiseeritud nõudeid ära märkimata, on kohtud taotluse piire ületanud.

Ei saa välistada, et OÜ Loode Arendus ettemaksukontole laekuvad ka muud summad, mida

maksuhalduri taotlus ei hõlma, kuid ettemaksukonto tervikuna arestimise korral oleks takistatud

nende summade kasutamine OÜ Loode Arendus muude maksukohustuste täitmisel.

Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks anda luba tagastusnõuete, sh ka juba

aktsepteeritud ning ettemaksukontole kantud tagastusnõuete summa arestimiseks maksuhalduri poolt

taotluses näidatud ulatuses.

16. Täitetoiminguteks loa andmise puhul on kohtupraktika järjekindlalt rõhutanud, et MKS § 1361

kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida

ületagamist (üldkogu määrus 3-3-1-15-12 (p 58), halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-16-12

(p 14) ja nr 3-3-1-7-13, (p 14)).

Praegusel juhul on taotluses nimetatud ja tagamist vajav maksuvõlg 56 483 eurot ja 66 senti, sh

intress ja arvestuslik intress 3 143 eurot 24 senti. Maksuhaldur taotles luba nõuete arestimiseks

73 428 euro 76 sendi ulatuses. Seejuures märkis maksuhaldur taotluses, et kuna on õigustatud täite-

toimingute sooritamine, millega kaasnevad täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude

tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas.

Haldus- ega ringkonnakohus pole praegusel juhul põhjendanud, kas ning millisel põhjusel maksu-

summast ja arvestuslikust intressist 30% suuremas ulatuses arestimine on põhjendatud.

Senises kohtupraktikas on leitud, et täitetoimingute loataotluse põhjendatuse kontrollimisel pole

välistatud vara võõrandamisega seotud võimalike kulude arvestamine (üldkogu määrus haldusasjas nr

3-3-1-15-12, p 50 j; kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-16-12, p 16). Samuti märkis üldkogu, et kuna

näiteks hüpoteegiga koormatud kinnisasja puhul toimub sundtäitmine kohtutäituri kaudu, saab

rahalise nõude puhul lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest (kohtutäituri

seaduse § 28 jj) ning muudest täitekuludest (TMS § 37).

Kolleegium ei pea põhjendatuks täitekulude lisamist arestitavale summale, kui toiming, milleks

halduskohtult luba taotletakse, seisneb aresti seadmises maksuhalduri hallatavatele rahalistele

nõuetele (tagastusnõue, ettemaksukonto). Ka maksuhaldur ei ole arestitavate nõuete ulatuse juures

selgitanud, milles võiksid täitmiskulud sellise abinõu kohaldamisel seisneda.

17. Seega peab kolleegium põhjendamatuks aresti seadmist tagatavat maksunõuet koos intressidega

ületavas ulatuses.

III

18. Ülaltoodust lähtudes tühistab kolleegium halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused. Asjas tuleb

teha uus määrus, millega taotlus rahuldatakse osaliselt.

Kolleegium rahuldab Maksu- ja Tolliameti taotluse OÜ Loode Arendus 2012. a juulikuust alates

esitatavatest käibedeklaratsioonidest tulenevate tagastusnõuete, sh ettemaksukontole laekuvate

tagastusnõude summade arestimiseks 56 483 euro 66 sendi ulatuses.

19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega.

OÜ Loode Arendus on tasunud ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot

(tl 51). Kohtumenetluse tulemusena rahuldatakse maksuhalduri taotlus ligikaudu 77% ulatuses. Seda

arvesse võttes tuleb Maksu- ja Tolliametilt OÜ Loode Arendus kasuks välja mõista menetluskulu

3 eurot 45 senti.

20. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann