3-1-1-65-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-65-13

Määruse kuupäev

17. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kolmandate isikute O. V.-i ja L. V.-i vara arestimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2013 kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-12-11472

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. V.-i esindaja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski ja L.

V.-i

esindaja

vandeadvokaadi

abi

Tõnu

Mets,

määruskaebused

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör Kristiina Laas

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

22. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2013 määruse põhiosa, asendades selles toodud

õiguslikud põhistused vara arestimise aluse kohta käesoleva määruse põhistustega. Muus osas

jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2012. aasta alguses alustati kriminaalmenetlust U. V.-i ja OÜ A suhtes. Süüdistatavaid

kahtlustatakse muu hulgas karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 järgi soodustuskelmuses selle eest, et

U. V. taotles OÜ A esindajana 13. septembrist 2010 kuni 7. märtsini 2012 Põllumajanduse registrite

ja informatsiooni ametist (PRIA) toetust 283 623 eurot. Toetusega soovis U. V. rekonstrueerida

Jõgevamaal Xxxxx vallas Xxxxx XX asuva kinnistu registriosa numbriga YYYYYYY (ZZZZZZZZ

kinnistu) ja püstitada mõne abihoone. Taotluses esitas U. V. valeandmeid, justkui kasutaks ta

rekonstrueerimiseks ka omakapitali, kuivõrd omakapitali kasutamine oli toetuse taotlemise eeldus.

Omakapitali olemasolu tõendamiseks viitas U. V. mitmele rahaülekandele, mis olid aga fiktiivsed,

sest tegelikult süüdistatav omakapitali kasutada ei kavatsenud. PRIA maksis määratud toetusest välja

95 731,97 eurot ja peatas kahtluste tekkimisel edasised maksed.

2. ZZZZZZZZ kinnistuga seonduvad käesoleva menetluse jaoks asjassepuutuvad õiguslikud sammud

on olnud järgmised.

2.1 Abikaasade U. ja L. V.-i ühisomandisse kuulunud kinnistule seati 6. septembril 2010 OÜ A

kasuks tasuta hoonestusõigus tähtajaga kümme aastat. Lepingu kohaselt jäävad hoonestusõiguse

lõppemisel kõik hoonestusõiguse alal asuvad ehitised ja rajatised kinnistu omanikule ning omanik ei

maksa hoonestajale nende eest hüvitist.

2.2 29. detsembril 2010 sõlmisid 1998. aastal abiellunud U. ja L. V. abieluvaralepingu, millega jäeti

L. V.-i ainuomandisse kõik seni abikaasade ühisomandis olnud kinnistud, sh ZZZZZZZZ kinnistu, ja

osalused erinevates äriühingutes, sh OÜ-s A.

2.3 6. septembril 2010 seatud hoonestusõigusele seati 1. aprillil 2012 ühishüpoteek summas 500 000

eurot O. V.-i kasuks ½ osas ja V. O. kasuks ½ osas. Ühishüpoteek summas 100 000 eurot O. V.-i

kasuks ½ osas ja O. V.-i kasuks ½ osas seati ka ZZZZZZZZ kinnistule.

2.4 18. mail 2012 arestis Tartu Maakohus KarS § 831 lg-s 1, § 831 lg 2 p-des 1 ja 2 ning §-s 84

sätestatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks OÜ A kasuks seatud hoonestusõiguse ja O. V.-i ja

V. O. kasuks hoonestusõigusele seatud ühishüpoteegi summas 500 000 eurot.

3. Prokuratuur leidis, et Tartu Maakohtu 18. mai 2012 määrus siiski ei taga kriminaaltulu

konfiskeerimist täielikult, mistõttu tuleb KarS § 831 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 84 alusel arestida ka

L. V.-ile kuuluv ZZZZZZZZ kinnistu ja O. V.-i ja V. O. kasuks sellele kinnistule seatud ühishüpoteek

summas 100 000 eurot. Seetõttu esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur 29. novembril 2012 Tartu

Maakohtule taotluse arestida kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks

kolmandale isikule L. V.-ile kuuluv Jõgevamaal Xxxxx vallas Xxxxx XX asuv kinnistu registriosa

numbriga YYYYYYY ning seada sellele kinnistule käsutamise keelumärge. Samuti paluti arestida

kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks ZZZZZZZZ kinnistule kolmandate

isikute O. V.-i kasuks ½ osas ja V. O. kasuks ½ osas seatud ühishüpoteek summas 100 000 eurot ning

seada hüpoteegile käsutamise keelumärge. Oma taotlust põhjendas prokuratuur järgmiselt.

3.1 Hoonestusõiguse lõppemisel muutub hoonestusõiguse alusel püstitatud hoone kinnistu oluliseks

osaks ka juhul, kui hoonestusõigus konfiskeeritakse, mistõttu muutub rekonstrueeritud hoone L. V.-i

omandiks. L. V. saaks sel moel hoonestusõiguse lõppemisel kuritegelikul teel saadud vara omanikuks,

sest hoone rekonstrueeriti ligi 100 000 euro väärtuses kuritegelikul teel saadud raha eest.

3.2 O. V.-i ja V. O. kasuks seati kinnistule ühishüpoteek summas 100 000 eurot kriminaaltulu, s.o

hoonestusõiguse sisuks olevate ja tulevikus ZZZZZZZZ kinnistu oluliseks osaks muutuvate

kuritegelikust tulust püstitatud hoonete konfiskeerimise ja võimalike PRIA poolt esitatavate nõuete

vältimiseks. Seega on hüpoteek omandatud täies ulatuses kuriteo toimepanijate U. V.-i ja OÜ A arvel.

4. Tartu Maakohtu 17. detsembri 2012 määrusega taotlus rahuldati ja süüteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestiti L. V.-ile kuuluv ZZZZZZZZ kinnistu ja sellele seati

käsutamise keelumärge. Samuti arestiti süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks

ZZZZZZZZ kinnistule O. V.-i kasuks ½ osas ja V. O. kasuks ½ osas seatud ühishüpoteek summas

100 000 eurot ja hüpoteegile seati käsutamise keelumärge. Kohus märkis järgmist.

4.1 U. V.-i ja OÜ-d A on põhjust kahtlustada KarS § 210 lg-tele 2 ja 3 vastava kuriteo

toimepanemises. Ka on alust eeldada, et kuriteo toimepanemise tulemusena on kahtlustatavad

teeninud suures ulatuses varalist kasu.

4.2

L. V.-ile

kuuluva

ZZZZZZZZ

kinnistu

konfiskeerimise

asendamise

eeldused

on

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 ja KarS § 831 lg 2 järgi täidetud. U. V. asus

kuriteoplaane ellu viima juba 2010. aasta septembris, mistõttu oli L. V. 2010. aasta detsembris, mil ta

sai abieluvaralepinguga enda omandisse ZZZZZZZZ kinnistu, teadlik, et omandi üleandmise tegelik

eesmärk oli vältida võimaliku kriminaalmenetluse puhul kuriteoga saadud vara konfiskeerimist või

selle arvelt PRIA nõuete tagamist. Hüpoteegi tähtaja lõppemisel saab L. V. ZZZZZZZZ kinnistul

hoonestusõiguse alal asuvate ehitiste ja abirajatiste omanikuks ja tema kinnistu väärtus sellega seoses

suureneb. Need ehitised on vähemalt osaliselt renoveeritud või püstitatud U. V.-i ja OÜ A poolt

toimepandud kuritegudest saadud rahalistest vahenditest ehk kriminaaltulust.

4.3 Täidetud on ka kõik eeldused konfiskeerimaks O. V.-i ja V. O. kasuks seatud 100 000 euro suurust

ühishüpoteeki. On alust arvata, et hüpoteek seati vaid näilise nõude tagamiseks. Hüpoteegi seadmise

tegelik eesmärk oli võimaliku kuriteoga saadud vara konfiskeerimise või PRIA nõuete tagamise

vältimine. Hüpoteek omandati täielikult U. V.-i ja OÜ A arvelt, mistõttu tuleb see arestida kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks.

5. Maakohtu määruse vaidlustasid O. V.-i esindaja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski ja L. V.-i

esindaja vandeadvokaadi abi Tõnu Mets. Kaebajad leidsid, et praegusel juhul on arestitud objekt,

mille konfiskeerimist seadus ei võimalda ja seetõttu pole võimalik ka selle vara arestimine. O. V.-i

esindaja hinnangul ei saa O. V.-i kasuks seatud ühishüpoteeki vaadelda tahtliku süüteoga saadud

varana. L. V.-i esindaja meelest ei ole ZZZZZZZZ kinnistu käsitatav süüteoga saadud varana, sest L.

V. omandas selle enne U. V.-i väidetavat kuritegu. Konfiskeerimismenetluses ei saa arvesse võtta L.

V.-il kümne aasta pärast tekkida võivaid tsiviilõiguslikke nõudeid. ZZZZZZZZ kinnistu

konfiskeerimine oleks ebaproportsionaalne, sest konfiskeerida soovitakse mitu korda väärtuslikumad

objektid kui on väidetava kuriteoga tekitatud kahju.

6. Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2013 määrusega jäeti kaebused rahuldamata. Kohtu

põhiseisukohad olid järgmised.

6.1 ZZZZZZZZ kinnistu on kuriteoga saadud vara KarS § 831 lg 1 mõttes. ZZZZZZZZ ja selle juurde

kuuluvad rajatised ehitati olulises osas soodustuskelmuse kaudu saadud raha eest. Hiljemalt 2020.

aastal, hoonestusõiguse lõppemisel, muutuvad ZZZZZZZZ ja rajatised kinnistu olulisteks osadeks ja

seeläbi saab L. V. kuritegelikul teel saadud vara omanikuks. Ei ole oluline, et omanikuks muutub L.

V. alles mõne aja pärast, sest lepingupooled on omandi üleminekus kokku leppinud.

6.2 L. V. teadis 29. detsembril 2010 abieluvaralepingut sõlmides, et U. V. on 2010. aasta septembris

esitanud pettusliku taotluse PRIA-le ja võõrandab ZZZZZZZZ kinnistu talle võimaliku

konfiskeerimise vältimiseks.

6.3 Kinnistule ühishüpoteegi seadmine O. V.-i ja V. O. kasuks kujutab endast kuriteoga saadud vara

võõrandamist KarS § 831 lg 2 tähenduses. Hüpoteek polnud U. V.-i seisukohalt majanduslikult

põhjendatud ja oli seega omandatud täielikult tema arvelt. Arvestades seda, et hüpoteek seati vahetult

pärast PRIA poolsete kahtlustuste tekkimist, on see seatud süüteoga saadud vara konfiskeerimise

vältimiseks.

6.4 Kinnistu ja hoonestusõiguse alusel püstitatud ehitiste väärtus kokku on umbes 122 285 eurot, mis

ei ületa kuriteoga saadud 95 731,97 eurot kuigivõrd suurel määral. Seega on arestimine kooskõlas

proportsionaalsuspõhimõttega.

6.5 Samas leidis ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult vara arestinud konfiskeerimise

asendamise tagamiseks KarS § 84 alusel. Vara tuleb arestida konfiskeerimise tagamiseks KarS § 831

lg 2 järgi, sest ZZZZZZZZ tehtud parendused ja ehitatud abirajatised on käsitatavad tahtliku süüteoga

saadud varana, mida on võimalik konfiskeerida.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid kaebused O. V.-i esindaja A. Veski ja L. V.-i esindaja T.

Mets. Kaebajate põhiseisukohad on järgmised.

7.1 O. V.-i esindaja leiab, et ZZZZZZZZ kinnistu ei ole käsitatav kuriteoga saadud varana. Ei ole

tõendatud, et kinnistul olevad ehitised on püstitatud kuriteoga saadud raha eest. O. V.-i kasuks seatud

hüpoteeki ei saa arestida põhjendusega, et tulevikus võib L. V. muutuda ehitiste omanikuks.

7.2 L. V.-i esindaja hinnangul ei saa arestida L. V.-ile kuuluvat kinnistut põhjendusega, et L. V. võib

tulevikus ehitised omandada. Eraldiseisvaks asjaõiguseks olev hoonestusõigus kuulub OÜ-le A.

Eksitud on proportsionaalsuse põhimõtte vastu, sest 230 000 eurot väärt kinnistu on arestitud kõigest

95 731,97 euro suuruse konfiskeerimisnõude tagamiseks.

8. Kaebustele esitatud vastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas, et

kohtud on talitanud õigesti. Kuritegelikul teel saadud varast ehitatud hooned muutuvad kinnistule

seatud hoonestusõiguse lõppemisel kinnistu oluliseks osaks, suurendades olulisel määral kinnistu

väärtust. L. V. saab juba mõne aasta pärast ilma lisakulutusi tegemata kinnistul olevate hoonete

omanikuks. Kuivõrd elektrooniliste kinnisvaraportaalide kohaselt on ZZZZZZZZ kinnistu väärtus

umbes 122 285 eurot, on selle arestimine proportsionaalne, sest PRIA maksis süüdistatavatele välja

95 731,97 euro suuruse toetuse.

9. L. V.-i esindaja T. Mets leiab prokuröri seisukohtadele esitatud vastuses, et prokuröri viited sellele,

et L. V. saab 2020. aastal hoonete omanikuks, võivad küll olla õiged, aga jätavad tähelepanuta

asjaolu, et hoonestusõiguse tõttu ei saa L. V. kinnistut veel aastaid kasutada, mistõttu on see tema

jaoks majanduslikus mõttes sisuliselt väärtusetu. Ei ole võimalik aru saada, mille alusel leiab

prokurör, et kinnistu ja hoonestusõiguse alusel püstitatud ehitiste väärtus kokku on

internetiportaalides oleva teabe pinnalt umbes 122 285 eurot. Kohus ei saa ise hinnata kinnisvara

väärtust viidatud portaalides olevate kannete alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. O. V.-i ja L. V.-i esindajad ei ole vaidlustanud põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu U. V.-i ja

OÜ A suhtes. Küll aga on kaebajate hinnangul ZZZZZZZZ kinnistu ja kinnistule seatud 100 000

eurose ühishüpoteegi arestimine KrMS § 142 alusel välistatud seetõttu, et nende objektidega seoses ei

ole võimalik kohaldada konfiskeerimist karistusseadustiku 7. peatükis paiknevate normide alusel.

Kriminaalkolleegium sellise hinnanguga ei nõustu järgmistel põhjustel.

11. Kriminaalkolleegium on varem leidnud, et kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara KarS §

832 lg 1 mõttes on otsene kriminaaltulu ja selle arvel omandatu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. novembri 2012 määrus asjas nr 3-1-1-92-12, p 13). Ka tuleb tahtliku süüteoga saadud varaks

KarS § 831 lg 1 tähenduses pidada süüteoga otseselt saadud tulu ja sellise tulu arvel omandatut.

Seega saab KarS § 831 lg 1 alusel toimepanijalt või KarS § 831 lg 2 alusel kolmandalt isikult

konfiskeerida üksnes sellist vara, mille toimepanija on saanud otseselt süüteoga või mille arvel ta on

omandanud mõne uue asja, õiguse või muu hüve, mis võib olla õiguse objektiks (vt tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 48).

12. Praeguse asja materjalidest nähtub, et kahtlustatavatele heidetakse ette 95 731,97 euro

väljapetmist PRIA-lt. Seega tuleb just seda rahasummat pidada oletatava kuriteoga otseselt saadud

tuluks.

13. Kuivõrd KarS § 831 lg 2 lähtub eeldusest, et süüdistatav võõrandab vara kolmandale isikule, tuleb

kõigepealt teha kindlaks, kas U. V. ja OÜ A võõrandasid 95 731,97 eurot O. V.-ile ja L. V.-ile.

Kriminaalkolleegium on varem leidnud, et juhul kui kinnisasi on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes

kuriteo toimepanemise tulemusena, on kinnisasjale kolmanda isiku kasuks hüpoteegi seadmine

vaadeldav kuriteoga saadud vara võõrandamisena (omandamisena kolmanda isiku poolt) KarS § 832

lg 2 tähenduses, kuivõrd sisuliselt antakse hüpoteegi seadmisega osa kinnisasja majanduslikust

väärtusest üle hüpoteegipidajale (määrus asjas nr 3-1-1-92-12, p 13). Ka juhul, kui süüteoga otseselt

saadud tulu KarS § 831 lg 1 mõttes investeeritakse mingisse objekti, võib selle objekti arvelt

kolmandatele isikutele teatud õiguste andmine olla vaadeldav nimetatud tulu võõrandamisena

(omandamisena kolmanda isiku poolt) KarS § 831 lg 2 tähenduses.

13.1 L. V.-i osas tuleb küsida, kas ZZZZZZZZ kinnistu andmine tema ainuomandisse U. V.-i poolt

abieluvaralepinguga kujutab endast U. V.-i ja OÜ A poolse väidetava kuriteoga saadud otsese tulu

võõrandamist L. V.-ile. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt, kuivõrd ainuüksi kinnistu jätmist L.

V.-ile ei saa pidada viimase rikastamiseks kriminaalse tulu arvelt. Küll aga kujutab endast oletatava

kuriteoga saadud tulu võõrandamist kinnistu jätmine L. V.-ile koostoimes PRIA-lt saadud raha

investeerimisega ehitistesse, sest seeläbi kulutati ühelt poolt kuritegelikul teel saadud raha ära ja

teiselt poolt suurendati selle arvelt kinnistu väärtust. Seda tõdemust ei väära ka asjaolu, et kinnistu on

koormatud hoonestusõigusega. On tõsi, et hoonestusõigus vähendab üldjuhul kinnistu väärtust

kinnistu omaniku jaoks, ent tulenevalt sellest, et käesoleval juhul muutuvad mõne aasta pärast aset

leidval hoonestusõiguse lõppemisel kriminaalse tulu arvel püstitatud ehitised kinnistu oluliseks osaks,

ei saa hoonestusõigusega seonduvat kinnistu väärtuse vähenemist pidada kuigivõrd laiaulatuslikuks.

13.2 O. V.-i ja V. O. poolne ZZZZZZZZ kinnistule seatud ühishüpoteegi omandamine kujutab endast

süüteoga otseselt saadud tulu omandamist seetõttu, et hüpoteegipidajateks muutumisega anti

mõningane osa kriminaalse tulu arvel püstitatud ehitisi kandva kinnistu majanduslikust väärtusest

neile üle. Kuigi kriminaalse tulu arvel püstitatud hooned muutuvad kinnistu osaks alles 2020. aastal,

on hüpoteek sellist tulevast muutust arvesse võttes juba tänasel päeval väärtuslikum kui ta oleks

juhul, kui süüteoga saadud tulu arvelt ei oleks ZZZZZZZZ renoveeritud ja abihooneid püstitatud.

14. Konfiskeerimine kolmandalt isikult eeldab vastavalt KarS § 831 lg-le 2 ka seda, et kolmas isik

omandas konfiskeeritava objekti täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul

viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle

konfiskeerimise vältimiseks. Kohtute poolt tuvastatu kohaselt on need nõuded täidetud nii L. V.-i kui

ka O. V.-i ja V. O. puhul.

15. Seega tuleneb ülaltoodust, et L. V., O. V. ja V. O. omandasid süüteoga otseselt saadud tuluna

käsitatavad 95 731,97 eurot. Kuivõrd aga see raha on investeeritud erinevatesse hoonetesse ega ole

neist hoonetest kättesaadav, ei ole süüteoga saadud vara enda konfiskeerimine L. V.-ilt, O. V.-ilt ja V.

O.-lt võimalik. Seetõttu tuleb kõne alla üksnes konfiskeerimise asendamine KarS § 84 järgi, mis

kujutab endast erinormi KarS § 831 suhtes, võimaldades mõista isikult välja teatud summa just

olukorras, kus süüteoga saadud vara enda äravõtmine on võimatu (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012 määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 13). Karistusseadustiku § 84

alusel on võimalik konfiskeerida lisaks toimepanijale ka kolmanda isiku vara (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. mai 2012 otsus asjas nr 3-1-1-53-12, p 9 ja määrus asjas nr 3-1-1-92-12, p

9). Seetõttu saaks kolmandatelt isikutelt konfiskeerimist asendades välja mõista 95 731,97 eurot.

Tagamaks raha väljamõistmist L. V.-ilt, O. V.-ilt ja V. O.-lt, on kinnistu ja hüpoteegi arestimine nende

objektide võõrandamise tõkestamiseks tulenevalt KrMS § 142 lg 1 teisest lausest õiguspärane. Kui

hiljem peaks kriminaalasjas L. V.-ilt, O. V.-ilt ja V. O.-lt KarS § 84 alusel teatud rahasumma välja

mõistetama, on võimalik saada see summa arestitud objektide müügist.

16. L. V.-i esindaja leiab, et kuivõrd kinnistu hind on 230 000 eurot, on arestimine praegusel juhul

PRIA-lt saadud umbes 95 000 eurot silmas pidades ebaproportsionaalne. Kolleegium nõustub

ringkonnakohtuga, et ebaproportsionaalsusest kõneleda ei saa, sest 230 000 euro suurune summa on

saadud seeläbi, et liidetud on kinnistu, kinnistule seatud hüpoteegi, hoonestusõiguse ja

hoonestusõigusele seatud hüpoteegi eeldatavad väärtused. L. V.-i vara arestimise puhul on aga vaja

selgeks teha üksnes kinnistu väärtus.

17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 3 ning § 362 p-st 1 muudab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2013 määruse põhiosa,

asendades selles toodud ringkonnakohtu seisukoha, et vara tuleb arestida konfiskeerimise tagamiseks

(KarS § 831 lg 2), põhistustega selle kohta, et vara arestitakse konfiskeerimise asendamise tagamiseks

(KarS § 84). Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebused jäävad

rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi