3-2-1-76-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedEesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 6. juulil 2011 Harju Maakohtule hagi Kalju Kiviranna (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista elektrienergia võla 8072 eurot 35 senti ja viivise
Legislator headnote
AI generated3-2-1-76-13 · Riigikohus: juulil 2011 Harju Maakohtule hagi Kalju Kiviranna (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista elektrienergia võla 8072 eurot 35 senti ja viivise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-76-13
Määruse kuupäev
Tartu, 12. juuni 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Kalju Kiviranna vastu
põhivõla 8072 euro 35 sendi ja viivise 2010 euro 2 sendi
saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2013. a määrus
tsiviilasjas nr 2-11-31856
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalju Kiviranna määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629)
Kostja Kalju Kivirand, esindaja vandeadvokaat Natalia
Lausmaa
Asja läbivaatamise kuupäev
27. mai 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-31856
osas, millega keelduti Kalju Kiviranna apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
2. Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa riigieelarvest makstavaks tasuks Kalju
Kivirannale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti.
5. Saata määrus p 4 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks
Rahandusministeeriumile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 6. juulil 2011 Harju Maakohtule hagi Kalju Kiviranna
(kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista elektrienergia võla 8072 eurot 35 senti ja viivise
2010 eurot 2 senti.
Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud kostja kinnisasja elektrienergiaga varustamiseks võrgu- ja
elektrilepingu. Mõõtesüsteemi kontrollimisel 2. oktoobril 2009 avastati, et kostja tarbimiskohas
kasutatakse elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult, kuna arvesti ja peakaitsme vahele on
ehitatud mõõtmata ahel, millega varustatakse kostja elamut elektriga. Elektrituruseaduse (ELTS) § 68
lg 2 alusel on kostja kohustatud hüvitama võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud
elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse, mis määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri
15. mai 2007. a määrusega nr 34 kinnitatud korra (kord) § 4 lg 2 p 1 alusel. Kostjale esitati
11. oktoobril 2010 elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest arve 9015 euro
99 sendi saamiseks. Tüüptingimuse alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% päevas.
2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja ei ole elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud. Kontrollimisel ei tuvastatud, et väidetavalt
ebaseadusliku ühenduse kaudu varustatakse elektriga kostja kinnistul asuvat elamut. Mõõtekappi on
ühendatud kahe kõrvuti asetseva elamu elektriühendus, mistõttu on võimalik, et ühenduse on loonud
ja seda kasutab muu isik. Ebaseadusliku elektritarbimise hulga arvutamise metoodika tulemusena
saadud elektrienergia tarbimise hulk ei moodusta tegelikku väidetavale ebaseaduslikule
elektritarbimisele vastavat hulka.
3. Harju Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2013. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks
välja põhivõla 8072 eurot 35 senti ning viivise hagi esitamise seisuga 2010 eurot 2 senti ja alates hagi
esitamisest kuni põhinõude täitmiseni päevas 0,1% tasumata põhinõudest, kuid mitte rohkem kui
põhinõue. Menetluskulud jäid kostja kanda.
Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et kostja kinnistul avastati elektrienergia ebaseaduslik
kasutamine, sest arvesti ja peakaitsme vahele peakaitsmest väljuvatele klemmidele on ehitatud
kolmefaasiline mõõtmata ahel, mille kaudu varustati elamut elektriga. Kostja on möönnud, et
elektrikaabli paigalduse ajal tekkis elamu garaažis veeuputus, mille likvideerimisel võidi osa
juhtmeid paigutada valesti ning hiljem ühendada kokku ja suunata kilpi tagasi. Tunnistaja ütlustega
on tõendatud, et kostja ei lubanud kontrollimise ajal majja siseneda, et näha millised seadmed voolu
tarbivad. Kostja ei ole tõendanud, et ebaseadusliku ühenduse kaudu kasutab majja sisenevat elektrit
muu isik. Hageja esitatud elektriarvestus on kooskõlas elektrituruseaduse ja korra § 4 lg 2 p-ga 1,
arvutuses aluseks võetud kostja tarbimine 7,5 tundi ööpäevas ei ole ülemäära suur. Ebaseadusliku
elektrienergia koguse arvutamisel ei saanud võtta arvesse varasemat tarbimist, kuna enamikku
elektrienergiat kasutati ebaseaduslikult.
4. Kostja esitas 13. veebruaril 2013 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja
teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi palus kostja anda talle menetlusabi
apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu maksmiseks.
Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata asjaolu, et pärast mõõteseadmete
kontrollimist ei ole elektritarbimine tema kinnistul oluliselt suurenenud. Seega ei ole tõendatud, et
enne kontrolli tarbiti elektrienergiat ebaseaduslikult. Põhiseadusega vastuolus on arvutada
elektrienergia kogust korra § 4 lg 2 p 1 alusel, sest koguse arvutamise kord peab olema kehtestatud
seadusega. Samuti on elektrienergia tarbimise arvutamise kord vastuolus hea usu põhimõttega ja
seetõttu tühine.
5. Ringkonnakohus jättis 25. veebruari 2013. a määrusega kostja taotluse käiguta, kohustades teda
esitama viie päeva jooksul määruse kättetoimetamisest vormikohase taotluse, teatise majandusliku
seisundi ja tõendite kohta. Määrus toimetati kostja esindajale elektroonilise andmebaasi kaudu kätte
27. veebruaril 2013. Kostja esindaja esitas 4. märtsil 2013 ringkonnakohtule menetlustähtaja
pikendamise taotluse, paludes pikendada vormikohase taotluse esitamise tähtaega 9. märtsini 2013,
kuna kostja viibib kinnipidamiskohas. 7. märtsil 2013 esitas kostja menetlusabi taotluse, märkides
oma vara ja kohustused ning selgituse, et tõendeid ei ole võimalik esitada kinnipidamisasutuses
viibimise tõttu.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 13. märtsi 2013. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse
võtmast ja jättis kostja menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p-le 6 ning § 181 lg 1 p-le 2 tuginedes, et pole
piisavat alust eeldada, et menetlus oleks edukas.
Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et
kostja ei lubanud kontrollimise ajal majja siseneda, saamaks teada, millised seadmed kontrolli ajal
voolu tarbivad. Kuna kontrollimisel ei olnud võimalik kostja tegevuse tõttu tuvastada, millised
seadmed kostja kinnistul kontrolli ajal voolu tarbivad, ei ole tähtsust kostja paljasõnalistel väidetel, et
elektrienergia tarbimine ei ole tema kinnistul pärast kontrollimist oluliselt suurenenud.
Korra § 4 lg 2 p 1 ei ole vastuolus põhiseadusega, sest see on kehtestatud ELTS § 68 lg-te 2 ja 3
alusel. Väide, et kord on vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja esitas
selle esimest korda alles apellatsioonkaebuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja lahendamiseks ja
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ringkonnakohtule.
Määruskaebuse kohaselt on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud kord
vastuolus põhiseadusega, kuna sellega antakse elektritarbimise koguse arvutamise õigus
eraõiguslikule isikule. Ringkonnakohus ei ole kostja sellekohast väidet lahendanud.
Kohtud jätsid võrdlemata kostja tarbitud elektrienergia kogused enne ja pärast kontrollmõõtmist.
Kuna kostja viibib kinnipidamiskohas, ei saanud ta esitada tõendeid selle kohta, et tema
elektrienergia tarbimise kogus ei ole pärast kontrollmõõtmist oluliselt muutunud.
8. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja
kulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub hüvitada tasu 76 eurot 80 senti (sh käibemaks).
Taotluse kohaselt on esindaja tutvunud ringkonnakohtu lahendi ja kohtupraktikaga ning koostanud
määruskaebuse, s.o teinud toiminguid nelja pooltunni ulatuses. Esindaja kinnituse kohaselt on kostja
keeldunud taotlusele nõusolekut andmast, kuna tal on kohustus menetlusabi hüvitada.
9. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
Ringkonnakohus on kostja väiteid piisavalt põhjalikult käsitlenud. Ebaseaduslikult elektrienergia
tarbimise korral ei ole elektrienergia ja võrguteenuse mahu ning maksumuse kindlakstegemise
eesmärk isiku karistamine, vaid teha võimalikult täpselt kindlaks tarbitud elektrienergia ja
võrguteenuse kogused. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et tarbimine ei
ole oluliselt muutunud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi tühistada
osas, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kolleegium rahuldab määruskaebuse
osaliselt ning saadab asja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale
ringkonnakohtule.
11. Kooskõlas TsMS §-ga 695 ja § 688 lg-ga 2 kontrollib kolleegium ringkonnakohtu määrust üksnes
osas, mille peale on kaevatud. Kostja vaidlustab ringkonnakohtu määruse üksnes osas, millega
keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
12. Ringkonnakohus kohaldas kostja apellatsioonkaebuse eduvõimalust hinnates valesti TsMS § 637
lg 1 p 6. Selle sätte alusel on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse
võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu.
Kolleegium on varem väljendanud seisukohta, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus
tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele
apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). See tähendab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel peab
kohus apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas
sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt ka
Riigikohtu 5. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10). Ringkonnakohus hindas kostja
apellatsioonkaebuse eduvõimalusi just tõendite hindamise aspektist küsimuses, kas kostja väide, et
elektrienergia tarbimine ei ole pärast kontrollimist suurenenud, on tõendatud. See küsimus tuleb
ringkonnakohtul lahendada sisuliselt juhul, kui apellatsioonkaebus vastab nõuetele ning
ringkonnakohus võtab selle menetlusse.
13. Kuivõrd ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti menetlusabi andmata, on
määrus selles osas TsMS § 466 lg 3, § 463 lg 2 ning § 456 lg 4 alusel jõustunud. Apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmise otsustamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas on täidetud kaebuse
menetlusse võtmise eeldused, mh kas on tasutud riigilõiv (TsMS § 637 lg 1 p 3). Kui
apellatsioonkaebus on esitatud puudusega, nt riigilõivu ei ole makstud, peab ringkonnakohus andma
kostjale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta.
14. Riigikohus vabastas 15. aprilli 2013. a määrusega kostja määruskaebuselt 50 euro suuruse
kautsjoni tasumisest hilisema hüvitamiskohustusega. Kui ringkonnakohus jätab kostja
apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu menetlusse võtmata, tuleb kostjalt
kassatsioonikautsjon välja mõista (TsMS § 190 lg 2) või vabastada ta kautsjoni tasumise kohustusest
(TsMS § 190 lg 7). Kolleegium märgib, et TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud
asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle
omal algatusel (vt Riigikohtu 14. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p 9).
15. Kolleegium leiab, et kostja esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 76 eurot
80 senti tuleb rahuldada kooskõlas TsMS § 219 lg-ga 6 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dega 22
ja 23. Menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a
otsusega kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja
tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (kord)
p 371 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest
hagimenetluses 16 eurot iga poole tunni kohta. Kostja esindaja on teinud kassatsioonimenetluses
toiminguid neli pooltundi, st 64 euro ulatuses. Tasule lisandub korra p 2 kohaselt käibemaks,
st 12 eurot 80 senti. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist
riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi advokatuur.
Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull