3-2-1-76-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-76-13

Määruse kuupäev

Tartu, 12. juuni 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Kalju Kiviranna vastu

põhivõla 8072 euro 35 sendi ja viivise 2010 euro 2 sendi

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-31856

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalju Kiviranna määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629)

Kostja Kalju Kivirand, esindaja vandeadvokaat Natalia

Lausmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

27. mai 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-31856

osas, millega keelduti Kalju Kiviranna apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

2. Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa riigieelarvest makstavaks tasuks Kalju

Kivirannale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti.

5. Saata määrus p 4 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks

Rahandusministeeriumile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 6. juulil 2011 Harju Maakohtule hagi Kalju Kiviranna

(kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista elektrienergia võla 8072 eurot 35 senti ja viivise

2010 eurot 2 senti.

Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud kostja kinnisasja elektrienergiaga varustamiseks võrgu- ja

elektrilepingu. Mõõtesüsteemi kontrollimisel 2. oktoobril 2009 avastati, et kostja tarbimiskohas

kasutatakse elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult, kuna arvesti ja peakaitsme vahele on

ehitatud mõõtmata ahel, millega varustatakse kostja elamut elektriga. Elektrituruseaduse (ELTS) § 68

lg 2 alusel on kostja kohustatud hüvitama võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud

elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse, mis määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri

15. mai 2007. a määrusega nr 34 kinnitatud korra (kord) § 4 lg 2 p 1 alusel. Kostjale esitati

11. oktoobril 2010 elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest arve 9015 euro

99 sendi saamiseks. Tüüptingimuse alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% päevas.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja ei ole elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud. Kontrollimisel ei tuvastatud, et väidetavalt

ebaseadusliku ühenduse kaudu varustatakse elektriga kostja kinnistul asuvat elamut. Mõõtekappi on

ühendatud kahe kõrvuti asetseva elamu elektriühendus, mistõttu on võimalik, et ühenduse on loonud

ja seda kasutab muu isik. Ebaseadusliku elektritarbimise hulga arvutamise metoodika tulemusena

saadud elektrienergia tarbimise hulk ei moodusta tegelikku väidetavale ebaseaduslikule

elektritarbimisele vastavat hulka.

3. Harju Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2013. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 8072 eurot 35 senti ning viivise hagi esitamise seisuga 2010 eurot 2 senti ja alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni päevas 0,1% tasumata põhinõudest, kuid mitte rohkem kui

põhinõue. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et kostja kinnistul avastati elektrienergia ebaseaduslik

kasutamine, sest arvesti ja peakaitsme vahele peakaitsmest väljuvatele klemmidele on ehitatud

kolmefaasiline mõõtmata ahel, mille kaudu varustati elamut elektriga. Kostja on möönnud, et

elektrikaabli paigalduse ajal tekkis elamu garaažis veeuputus, mille likvideerimisel võidi osa

juhtmeid paigutada valesti ning hiljem ühendada kokku ja suunata kilpi tagasi. Tunnistaja ütlustega

on tõendatud, et kostja ei lubanud kontrollimise ajal majja siseneda, et näha millised seadmed voolu

tarbivad. Kostja ei ole tõendanud, et ebaseadusliku ühenduse kaudu kasutab majja sisenevat elektrit

muu isik. Hageja esitatud elektriarvestus on kooskõlas elektrituruseaduse ja korra § 4 lg 2 p-ga 1,

arvutuses aluseks võetud kostja tarbimine 7,5 tundi ööpäevas ei ole ülemäära suur. Ebaseadusliku

elektrienergia koguse arvutamisel ei saanud võtta arvesse varasemat tarbimist, kuna enamikku

elektrienergiat kasutati ebaseaduslikult.

4. Kostja esitas 13. veebruaril 2013 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi palus kostja anda talle menetlusabi

apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu maksmiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata asjaolu, et pärast mõõteseadmete

kontrollimist ei ole elektritarbimine tema kinnistul oluliselt suurenenud. Seega ei ole tõendatud, et

enne kontrolli tarbiti elektrienergiat ebaseaduslikult. Põhiseadusega vastuolus on arvutada

elektrienergia kogust korra § 4 lg 2 p 1 alusel, sest koguse arvutamise kord peab olema kehtestatud

seadusega. Samuti on elektrienergia tarbimise arvutamise kord vastuolus hea usu põhimõttega ja

seetõttu tühine.

5. Ringkonnakohus jättis 25. veebruari 2013. a määrusega kostja taotluse käiguta, kohustades teda

esitama viie päeva jooksul määruse kättetoimetamisest vormikohase taotluse, teatise majandusliku

seisundi ja tõendite kohta. Määrus toimetati kostja esindajale elektroonilise andmebaasi kaudu kätte

27. veebruaril 2013. Kostja esindaja esitas 4. märtsil 2013 ringkonnakohtule menetlustähtaja

pikendamise taotluse, paludes pikendada vormikohase taotluse esitamise tähtaega 9. märtsini 2013,

kuna kostja viibib kinnipidamiskohas. 7. märtsil 2013 esitas kostja menetlusabi taotluse, märkides

oma vara ja kohustused ning selgituse, et tõendeid ei ole võimalik esitada kinnipidamisasutuses

viibimise tõttu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 13. märtsi 2013. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast ja jättis kostja menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p-le 6 ning § 181 lg 1 p-le 2 tuginedes, et pole

piisavat alust eeldada, et menetlus oleks edukas.

Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et

kostja ei lubanud kontrollimise ajal majja siseneda, saamaks teada, millised seadmed kontrolli ajal

voolu tarbivad. Kuna kontrollimisel ei olnud võimalik kostja tegevuse tõttu tuvastada, millised

seadmed kostja kinnistul kontrolli ajal voolu tarbivad, ei ole tähtsust kostja paljasõnalistel väidetel, et

elektrienergia tarbimine ei ole tema kinnistul pärast kontrollimist oluliselt suurenenud.

Korra § 4 lg 2 p 1 ei ole vastuolus põhiseadusega, sest see on kehtestatud ELTS § 68 lg-te 2 ja 3

alusel. Väide, et kord on vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja esitas

selle esimest korda alles apellatsioonkaebuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja lahendamiseks ja

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ringkonnakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud kord

vastuolus põhiseadusega, kuna sellega antakse elektritarbimise koguse arvutamise õigus

eraõiguslikule isikule. Ringkonnakohus ei ole kostja sellekohast väidet lahendanud.

Kohtud jätsid võrdlemata kostja tarbitud elektrienergia kogused enne ja pärast kontrollmõõtmist.

Kuna kostja viibib kinnipidamiskohas, ei saanud ta esitada tõendeid selle kohta, et tema

elektrienergia tarbimise kogus ei ole pärast kontrollmõõtmist oluliselt muutunud.

8. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja

kulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub hüvitada tasu 76 eurot 80 senti (sh käibemaks).

Taotluse kohaselt on esindaja tutvunud ringkonnakohtu lahendi ja kohtupraktikaga ning koostanud

määruskaebuse, s.o teinud toiminguid nelja pooltunni ulatuses. Esindaja kinnituse kohaselt on kostja

keeldunud taotlusele nõusolekut andmast, kuna tal on kohustus menetlusabi hüvitada.

9. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus on kostja väiteid piisavalt põhjalikult käsitlenud. Ebaseaduslikult elektrienergia

tarbimise korral ei ole elektrienergia ja võrguteenuse mahu ning maksumuse kindlakstegemise

eesmärk isiku karistamine, vaid teha võimalikult täpselt kindlaks tarbitud elektrienergia ja

võrguteenuse kogused. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et tarbimine ei

ole oluliselt muutunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi tühistada

osas, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kolleegium rahuldab määruskaebuse

osaliselt ning saadab asja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale

ringkonnakohtule.

11. Kooskõlas TsMS §-ga 695 ja § 688 lg-ga 2 kontrollib kolleegium ringkonnakohtu määrust üksnes

osas, mille peale on kaevatud. Kostja vaidlustab ringkonnakohtu määruse üksnes osas, millega

keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

12. Ringkonnakohus kohaldas kostja apellatsioonkaebuse eduvõimalust hinnates valesti TsMS § 637

lg 1 p 6. Selle sätte alusel on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu.

Kolleegium on varem väljendanud seisukohta, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus

tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). See tähendab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel peab

kohus apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas

sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt ka

Riigikohtu 5. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10). Ringkonnakohus hindas kostja

apellatsioonkaebuse eduvõimalusi just tõendite hindamise aspektist küsimuses, kas kostja väide, et

elektrienergia tarbimine ei ole pärast kontrollimist suurenenud, on tõendatud. See küsimus tuleb

ringkonnakohtul lahendada sisuliselt juhul, kui apellatsioonkaebus vastab nõuetele ning

ringkonnakohus võtab selle menetlusse.

13. Kuivõrd ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti menetlusabi andmata, on

määrus selles osas TsMS § 466 lg 3, § 463 lg 2 ning § 456 lg 4 alusel jõustunud. Apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise otsustamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas on täidetud kaebuse

menetlusse võtmise eeldused, mh kas on tasutud riigilõiv (TsMS § 637 lg 1 p 3). Kui

apellatsioonkaebus on esitatud puudusega, nt riigilõivu ei ole makstud, peab ringkonnakohus andma

kostjale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta.

14. Riigikohus vabastas 15. aprilli 2013. a määrusega kostja määruskaebuselt 50 euro suuruse

kautsjoni tasumisest hilisema hüvitamiskohustusega. Kui ringkonnakohus jätab kostja

apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu menetlusse võtmata, tuleb kostjalt

kassatsioonikautsjon välja mõista (TsMS § 190 lg 2) või vabastada ta kautsjoni tasumise kohustusest

(TsMS § 190 lg 7). Kolleegium märgib, et TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud

asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle

omal algatusel (vt Riigikohtu 14. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p 9).

15. Kolleegium leiab, et kostja esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 76 eurot

80 senti tuleb rahuldada kooskõlas TsMS § 219 lg-ga 6 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dega 22

ja 23. Menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a

otsusega kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja

tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (kord)

p 371 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest

hagimenetluses 16 eurot iga poole tunni kohta. Kostja esindaja on teinud kassatsioonimenetluses

toiminguid neli pooltundi, st 64 euro ulatuses. Tasule lisandub korra p 2 kohaselt käibemaks,

st 12 eurot 80 senti. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist

riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi advokatuur.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull