3-2-1-68-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-68-13

Määruse kuupäev

Tartu, 12. juuni 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Rotermann City Osaühingu menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 2-09-55000

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Laesson & Partnerid määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Rotermann City Osaühing (registrikood 11014028),

esindaja juhatuse liige Martin Ühtegi

Kostja Osaühing Laesson & Partnerid (registrikood

10847861), esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov

Asja läbivaatamise kuupäev

20. mai 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-55000.

Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Osaühingule Laesson & Partnerid määruskaebuselt 7. jaanuaril 2013 tasutud

kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 14. märtsi 2011. a otsusega osaliselt Rotermann City Osaühingu (hageja)

hagi Osaühingu Laesson & Partnerid (kostja I) vastu ja jättis hagi Tuulikki Laessoni (kostja II) vastu

rahuldamata. Kohus jättis hageja menetluskuludest 78% kostja I kanda, kostja II menetluskulud jäid

hageja kanda.

2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. novembri 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning

apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskuludest

jäi 95% kostja I kanda ja 5% hageja kanda. Riigikohus jättis 5. märtsi 2012. a määrusega

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 5. märtsil

2012.

3. 28. märtsil 2012 esitas hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse, milles palus

määrata enda menetluskulude suuruseks 10 495 eurot 35 senti ning selle summa kostjalt I välja

mõista. Hageja kandis maakohtus menetluskulusid 7607 eurot 78 senti, millest 78% on 5934 eurot

7 senti, ning ringkonnakohtus asja menetlemisel 3039 eurot 55 senti, millest 95% on 2887 eurot

57 senti. Kõik menetluskulud on kantud kohtumenetluse tõttu tsiviilasjas 2-09-55000 ning summa on

ilma käibemaksuta. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 3195 eurot 58 senti ehk 50 000 krooni,

talle osutati maakohtus õigusabi 69 tundi tunnihinnaga 63 eurot 91 senti ja 64 eurot, kokku

4412 eurot 20 senti. Hageja esindaja kulutas hagiavalduse esitamiseks, materjalidega tutvumiseks ja

hagi koostamiseks 8 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 21. aprilli 2010. a istungil

osalemiseks 4 tundi, kohtule 4. mai 2010. a avalduse koostamiseks 3 tundi, vastuhagiga tutvumiseks,

vastuse koostamiseks ja täiendava 17. juuni 2010. a nõude esitamiseks 28 tundi, 2. veebruari 2011. a

kohtuistungiks ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks ja teeside koostamiseks 26 tundi.

Ringkonnakohtu menetluses tasus hageja riigilõivu vastuapellatsiooni esitamisel 319 eurot 55 senti ja

talle osutati õigusabi 42,5 tundi tunnihinnaga 64 eurot, kokku 2720 eurot. Esindaja kulutas

apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 26 tundi, vastuapellatsioonkaebuse

koostamisele 4 tundi, 12. septembri 2011. a kohtuistungiks ettevalmistamisele ja sellel osalemisele

9 tundi ja 24. oktoobri 2011. a kohtuistungi ettevalmistamisele ja sellel osalemisele 3,5 tundi.

4. Kostja I leidis, et hageja avaldus on suures osas põhjendamata. Hageja esindaja Priit Altpere osales

vaidlusaluste ruumide üleandmisel 5. augustil 2009 ja oli juba siis kursis pooltevahelise vaidlusega,

millest tulenevalt ei saanud tal kuluda materjalidega tutvumisele üleliia palju aega. Lisaks oli

P. Altpere hageja töötaja, kuivõrd kasutas e-posti aadressi priit.altpere@rotermann.com, ja hageja

töötajana pidi olema teadlik vaidluse asjaoludest, mistõttu ei saanud temal kuluda veelkord aega

materjalidega tutvumiseks OÜ Lictor juhatuse liikme rollis. Nimekirjas ja arvetel näidatud toimingute

ajakulust on põhjendatud ja vajalik hüvitada õigusabi 63 tunni ulatuses.

Hageja nõude kohta hüvitada tasutud riigilõiv leidis kostja, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv

50 000 krooni oli vastuolus põhiseadusega (PS), mistõttu kostja I ei peaks ebaseaduslikku riigilõivu

hüvitama ning hageja peaks taotlema riigilõivu tagastamist.

5. Harju Maakohus rahuldas 11. septembri 2012. a määrusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt I

hageja kasuks välja menetluskulud 7690 eurot 57 senti.

Hageja tasus riigilõivu hagiavalduse esitamisel 3195 eurot 58 senti ja vastuapellatsiooni esitamisel

319 eurot 55 senti ning see summa tuleb kostjal I hagejale hüvitada.

Tsiviilasjas osalemiseks vajas hageja professionaalset õigusabi enda huvide kaitseks. Toimikus

olevast volikirjast nähtuvalt on hageja andnud esindajale volituse alates 7. septembrist 2009.

Maakohus leidis, et hageja esindaja osutas maakohtus põhjendatud ja vajalikku õigusabi 50 tundi.

Hageja esindaja osutas õigusabi maakohtus tunnihinnaga 63 eurot 91 senti ja 64 eurot. Seega

põhjendatud ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks õigusabikuluks võib lugeda 3196 eurot 22 senti (42

* 63,91 + 8 * 64). Ringkonnakohtus osutas hageja esindaja põhjendatud ja vajalikku õigusabi

39,5 tundi. Hageja esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 64 eurot, seega põhjendatud ja vajalik

õigusabikulu on 2528 eurot (39,5 * 64). Kokku on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu maa- ja

ringkonnakohtus 5724 eurot 22 senti.

Tsiviilasja hind oli 28 462 eurot 35 senti (445 339 krooni) ja Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a

määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad" järgi on kuni 32 000 euro suuruse hagihinna puhul teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 11 500 eurot. Avaldaja

esindaja kulud ei ületa kehtestatud õigusabikulude sissenõudmise lubatud piirmäära.

Hageja menetluskulu maakohtus on 6391 eurot 80 senti (riigilõiv 3195 eurot 58 senti ja õigusabikulu

3196 eurot 22 senti), ringkonnakohtus 2847 eurot 55 senti (riigilõiv 319 eurot 55 senti ja

õigusabikulu 2528 eurot). Arvestades kohtuotsuses toodud menetluskulude jaotust, on hageja

menetluskulud maakohtus 4985 eurot 60 senti (6391,8 * 0,78) ja ringkonnakohtus 2705 eurot 17 senti

(2847,55 * 0,95), kokku seega 7690 eurot 57 senti.

6. Kostjad esitasid määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus

jättis hageja menetluskulud 7690 eurot 57 senti kostja I kanda, ning osas, milles maakohus jättis

kostja II menetluskulud lahendamata. Kostjad palusid teha uue määruse, millega vähendada kostjalt I

väljamõistetavat hageja menetluskulu 2911 euro 89 sendini ning jätta hageja kanda kostja II esimeses

astmes kantud menetluskulud 35 910 krooni ehk 2295 eurot 7 senti.

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

8. Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja saatis selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2012. a määrusega muutmata maakohtu määruse

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta. Määruskaebuse jättis ringkonnakohus

rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt on maakohus põhjalikult põhjendanud oma seisukohti menetluses

hagejale osutatud õigusabi vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Maakohus on kriitiliselt hinnanud

hageja esindamisele kulutatud aega põhjendatuse ja vajalikkuse vaatenurgast ning on seda võrreldes

hageja taotletuga vähendanud, määruskaebuse väited ei anna alust seda veel rohkem vähendada.

Hagiavalduselt tasus hageja lõivu 3195 eurot 58 senti hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse

(RLS) lisas 1 sätestatud määra kohaselt ning sätet, mille alusel lõivu tasuti, ei ole

põhiseadusvastaseks tunnistatud. Ka ei ole asjakohases menetluses jäetud kohaldamisele kuulunud

sätet kohaldamata ega algatatud selle põhiseaduspärasuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlust. Vaidlusaluse määruskaebuse lahendamisel ei tule riigilõivu tasumist

ettenägevat normi kohaldada ja ringkonnakohtul ei ole alust anda hinnangut selle vastavusele

põhiseadusega. Määruskaebuse esitaja väide sätte põhiseadusvastasuse kohta on meelevaldne.

Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, nagu oleks maakohus jätnud kogu hageja põhjendatud

menetluskulu kostja I kanda.

Õige ei ole väide, et maakohus jättis põhjendamatult kostja II menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse lahendamata. Kostja II ei esitanud kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174

lg 1 kohast menetluskulude kindlaksmääramise avaldust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kostja I esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maa- ja ringkonnakohtu

määruse tühistada osas, millega kohtud jätsid hageja menetluskulud (sh põhiseadusega vastuolus

oleva riigilõivu) 7690 eurot 57 senti kostja I kanda, ning teha uus määrus, millega kohus vähendab

kostjalt I väljamõistetavat hageja menetluskulu kohtu õiglase äranägemise kohaselt.

Kohtud on vääralt mõistnud kostjalt I välja põhiseadusega vastuolus oleva riigilõivu. Kostja I esitas

menetluskuludele vastuväite, et hageja hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhiseadusega vastuolus

ning seda ei ole võimalik kostjalt I välja mõista, vaid hageja oleks pidanud taotlema selle tagastamist

riigilt. Kostja I ei nõustu ringkonnakohtuga, et riigilõivu tasumist ettenägevat normi ei tule kohaldada

ja kohtul pole alust hinnata selle põhiseaduspärasust. Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses kontrollima mh ka menetluse jooksul tasutud riigilõivu seaduspärasust, seega ka

põhiseaduspärasust. Seetõttu ei saa nõustuda ka ringkonnakohtu seisukohaga, justkui ei tuleks

menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel riigilõivu

tasumist ettenägeva normi põhiseaduspärasust kontrollida. Eeltoodust tulenevalt pidid maa- ja

ringkonnakohus hindama ka kostjalt I hageja kasuks välja mõistetud riigilõivu põhiseaduspärasust.

Enamtasutud riigilõivu tagastamist saab TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi nõuda üksnes

menetlusosaline, kes riigilõivu tasus või kelle eest see tasuti. Seega ei saaks kostja nõuda hageja

tasutud riigilõivu tagastamist. Kostja kohustused hageja ees ei saa sõltuda sellest, kas hageja on

riigilõivu tagastamise taotluse esitanud või mitte.

Hageja hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhiseadusega vastuolus. Kohtutel tuli menetluskulude

suuruse kindlaksmääramisel ning määruskaebuse esitajalt välja mõistmisel algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Kohtud on määruskaebuse esitajalt mõistnud välja põhjendamatud kulud ning on jätnud kohaldamata

TsMS § 175 lg 2. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on jätnud käsitlemata vastuväite, mille kohaselt

P. Altpere osales 5. augustil 2009 vaidlusaluste ruumide üleandmisel, st oli juba siis pooltevahelise

vaidlusega kursis ning et P. Altpere on hageja töötaja. Kohtud on jätnud hindamata olulised asjaolud

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta. TsMS § 175 lg-st 2 tuleneb, et menetlusosalist esindava

töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud.

11. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu, paludes jätta kaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja kostja I määruskaebus tuleb saata ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

13. Kostja I tugineb oma määruskaebuses sellele, et ringkonnakohus oleks pidanud hindama

riigilõivu suurust ettenägeva sätte põhiseaduspärasust, kuna kostja I esitas väite, et hageja

hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhiseadusega vastuolus.

14. Ringkonnakohus on leidnud, et hagiavalduselt tasus hageja lõivu 3195 eurot 58 senti hagi

esitamise ajal kehtinud RLS lisas 1 sätestatud määra kohaselt ning sätet, mis määras lõivu suuruse, ei

ole põhiseadusvastaseks tunnistatud. Ka ei ole asjakohases menetluses jäetud kohaldamisele

kuulunud sätet kohaldamata ega algatatud selle põhiseaduspärasuse kontrollimiseks

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse lahendamisel ei

tule riigilõivu suurust ettenägevat normi kohaldada ja ringkonnakohtul ei ole alust anda hinnangut

selle vastavusele põhiseadusega.

15. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-2-1-140-12

tehtud 2. aprilli 2013. a määruse p-s 20 leidnud, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 tuleb koostoimes

tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu

põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli

võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Seega saab üldjuhul lõivu suuruse aluseks olevate

sätete põhiseadusvastasusele tuginedes lõivu tagastamist nõuda lõivu tagastamise taotluse

lahendamisel, mis on esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hiljem esitatud taotlust

lahendades, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist, ei saa ka kohus lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasust hinnata.

Hageja on tasunud 20. oktoobril 2009 (I kd, tl 60) riigilõivu 50 000 krooni ning esitas 21. oktoobril

2009 hagiavalduse. Kostjal ei olnud võimalust tugineda hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse sätete põhiseadusvastasusele, mis nägid ette hagiavalduse esitamisel riigilõivu

tasumist. Sellise taotluse esitamine osutus võimalikuks alles pärast kohtute otsuste jõustumist

5. märtsil 2012, kui hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (28. märtsil 2012)

ning taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu 50 000 krooni (3195 eurot 58 senti) väljamõistmist

kostjalt. Kostja I esitaski 25. juunil 2012 vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldusele, märkides muu hulgas seda, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 50 000 krooni on vastuolus

põhiseadusega (IV kd, tl 146). Kuivõrd kostjal I ei olnud põhimenetluse ajal alust tugineda

hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumist ettenägevate sätete põhiseadusvastasusele, oli kohtul

kohustus sätete põhiseaduspärasust kontrollida menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

lahendamisel. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus nende sätete põhiseaduspärasust

hindama.

16. Kolleegium peab vajalikuks märkida veel seda, et Harju Maakohus on 14. märtsi 2011. a otsuse

päises hagihinnaks märkinud 28 462 eurot 35 senti (s.o 445 339 krooni) (III kd, tl 162). Sellest

hagihinnast tuleb lähtuda ka menetluskulude kindlaksmääramisel (vt Riigikohtu 18. detsembri

2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 12). Lähtudes hagihinnast 445 339 krooni, tuli

RLS § 56 lg 1 kohaselt koostoimes lisaga 1 (1. oktoobrist 2009 kuni 22. oktoobrini 2009 kehtinud

redaktsioonis) tsiviilasjas hinnaga kuni 450 000 krooni tasuda riigilõivu 45 000 krooni. Hinnates RLS

sätete põhiseadusvastasust, tuleks lähtuda seega hagihinnast, mis on maakohtu otsuses märgitud, ja

sellest tulenevalt lähtuda sätete põhiseaduspärasuse kontrollimisel riigilõivu määrast 45 000 krooni

(2876 eurot 2 senti).

17. Määruskaebuse uuel läbivaatamisel tuleb vastata ka kõigile muudele väidetele, mis kostja I esitas

määruskaebuses, sh tuleb kontrollida ka kostja I väidet, et hageja esindaja P. Altpere on hageja

töötaja. Maakohus ei ole seda väidet sisuliselt kontrollinud, vaid on üldsõnaliselt märkinud, et

tsiviilasjas osalemiseks vajas hageja professionaalset õigusabi enda huvide kaitseks. Toimikus olevast

volikirjast nähtuvalt on hageja andnud esindajale volituse alates 7. septembrist 2009. Ka

ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks kostja I väidet kontrollinud. Kuivõrd

menetluskulude kindlaksmääramise menetlust loetakse iseseisvaks hagita menetluseks (vt ka

Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 11; 18. detsembri 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-158-12, p 12), peab kohus kulude põhjendatuse kontrollimisel muu hulgas

kontrollima seda, kas hageja esindaja on hageja töötaja. Selleks saab küsida Maksu- ja Tolliametist

andmeid selle kohta, kas hageja on teinud P. Altperele kui hageja töötajale makseid.

18. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

19. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi

tagastada.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik