3-1-1-46-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-46-13

Otsuse kuupäev

12. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar,

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Ruslan Zemljanka süüdistuses KarS §-de 329 ja

424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

23. novembri

2012.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-12-7345

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Ruslan Zemljanka kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

15. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. augusti 2012. a ja Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2012. a

kohtuotsused Ruslan Zemljanka õigeksmõistmises KarS § 329 järgi. Muus osas jätta

kohtuotsused muutmata.

2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

3. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ruslan Zemljankale esitati KarS §-de 424 ja 329 järgi süüdistus selles, et isikuna, kellelt on

kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis.

2. Viru Maakohtu 28. augusti 2012. a otsusega tunnistati R. Zemljanka lühimenetluses KarS § 424

järgi süüdi ja teda karistati vangistusega üheksaks kuuks, mida KarS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe

kolmandiku võrra. Karistus jäeti KarS § 74 lg 1 alusel kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele

pööramata. KarS § 50 lg 1 alusel võeti R. Zemljankalt üheksaks kuuks ära motoorsõiduki juhtimise

õigus. Süüdistuses KarS § 329 järgi mõisteti R. Zemljanka õigeks.

3. Maakohus tuvastas, et R. Zemljanka juhtis mootorsõidukit isikuna, kellelt on mootorsõiduki

juhtimise õigus ära võetud, ent sellegipoolest puudub tema käitumises KarS § 329 ettenähtud

kuriteokoosseisu vajalik tunnus - kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine - ja

seda alljärgneval põhjusel. Ida Prefektuuri 16. veebruari 2011. a otsusega karistati R. Zemljankat LS

§ 7419 lg 1 järgi rahatrahviga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheksaks kuuks.

R. Zemljanka vaidlustas talle määratud trahvi suuruse. Viru Maakohtu 16. augusti 2011. a otsusega

vähendati kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi, jättes muus osas otsuse muutmata.

Seega võeti juhtimisõigus ära kohtuvälise menetleja otsusega, mitte kohtuotsusega, mistõttu

R. Zemljanka ei täitnud KarS § 329 koosseisu.

4. Prokurör esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist

R. Zemljanka õigeksmõistmise osas ja tema süüditunnistamist ning karistamist KarS § 329 järgi.

Apellant leidis, et KarS § 329 kuriteokoosseisu täitmiseks peavad olema täidetud kolm tingimust:

süüteo eest on mõistetud karistus kohtuotsusega, kohtuotsus peab olema täitmisele pööratud ja isik

hoidub kõrvale mõistetud karistuse täitmisest. Seejuures on väärteomenetluses karistuse

kohtuotsusega mõistmise tingimus täidetud ka olukorras, kus maakohus, vaadates läbi menetlusaluse

isiku kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt

määratud rahatrahvi osas, kuid jätab selle otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas muutmata. Seda

põhjusel, et väärteomenetluse seadustikus ei nähta ette kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist

vaidlustamata osas. Väärteoasjas jõustub otsus tervikuna. Juhtimisõiguse äravõtmine jõustub seega

kirjeldatud juhul alles kohtuotsuse jõustumisega, mistõttu tuleb ka kohtuvälise menetleja poolt

juhtimisõiguse äravõtmise muutmata jätmise otsust tõlgendada selliselt, et karistus kinnitatakse

kohtuotsusega. Apellandi arvates ei ole siin vahet olukorraga, kus lisakaristuse mõistmine oleks

kohtumenetluses vaidlustatud ja kohtuotsuses võetaks seisukoht lisakaristuse osas.

5. Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2012. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et arutataval juhul oli mootorsõiduki

juhtimisõigus R. Zemljankalt ära võetud kohtuvälise menetleja, mitte kohtu otsusega. Asjaolu, et

maakohus, vaadates läbi menetlusaluse isiku R. Zemljanka kaebust kohtuvälise menetleja otsuse

peale, vähendas kohtuvälise menetleja määratud põhikaristust, ei muuda juhtimisõiguse äravõtmise

alust, milleks on endiselt kohtuvälise menetleja otsus.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas Riigikohtule kassatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri

prokuröri abi Algis Sepp, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist R. Zemljanka

õigeksmõistmises KarS § 329 järgi ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist.

Kassaator leiab, et kohtud on ebaõigesti asunud seisukohale nagu ei oleks R. Zemljanka kõrvale

hoidunud kohtuotsusega mõistetud karistusest. Olukorras, kus isikut on karistatud kohtuvälise

menetleja otsusega ja maakohus isiku kaebuse alusel asja menetledes jätab ka karistuse muutmata, on

see karistus siiski hinnatav kohtuotsusega mõistetud karistusena, sest maakohus arutab väärteoasja ab

ovo põhimõttel.

7. R. Zemljanka kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et

kassatsioon on põhjendamatu ning maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb jätta muutmata.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid kriminaalasja lahendamisel

10. aprillil 2013 seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused. Seetõttu anti kriminaalasi

läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi täiskogule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Viru Maakohtu 16. augusti 2011. a otsusega rahuldati osaliselt R. Zemljanka kaebus Ida

Prefektuuri otsuse peale, millega teda karistati LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga ja mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega üheksaks kuuks. R. Zemljanka vaidlustas talle määratud trahvi

suurust. Kohus vähendas kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi, jättes muus osas otsuse

muutmata.

9.1. Arutatavas asjas leiavad maa- ja ringkonnakohus, et R. Zemljankalt oli mootorsõiduki

juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud kohtuvälise menetleja otsusega, mitte aga kohtuotsusega.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja selgitab alljärgnevat. Menetledes väärteoasja kohtuvälise

menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maa- või linnakohus üksnes kohtuvälise

menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2

arutab väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2013. a. otsus asjas nr 3-1-1-47-13, p 7). Kuna

menetlusaluse isiku kaebuse korral arutab maakohus väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, tuleb

kolleegiumi hinnangul asuda seisukohale, et maakohtu otsus asendab kohtuvälise menetleja otsuse

isegi olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt või tervikuna muutmata.

Sellisel juhul tuleb isik lugeda väärteo eest karistatuks kohtuotsusega.

9.2. Põhiseaduse (PS) § 146 kohaselt mõistab Eesti Vabariigis õigust ainult oma tegevuses sõltumatu

kohus. Eelviidatud sättest on tuvastatav ka põhiõigus, et lõppkokkuvõttes peab otsustama

vaidlusküsimuse kohus. Seda põhiõigust võib riivata - näiteks andes menetlusökonoomia kaalutlustel

kohtuvälisele menetlejale pädevuse teha karistusotsuseid. Kõnealuse põhiõiguse proportsionaalse

riivena on käsitatav olukord, mil kohtuvälise menetleja otsust ei vaidlustata, s.t menetlusalune isik on

sellega rahul. Kui aga kohtuvälise menetleja karistusotsuse vaidlustamise korral võiks endiselt

karistajaks jääda kohtuväline menetleja, moonutaks see PS §-s 146 sisalduva põhiõiguse olemust ja

oleks seetõttu vastuolu PS §-s 11 sätestatuga.

9.3. Arusaam, et juhtudel, mil menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse ja

maakohus jätab kaebuse kas osaliselt või täielikult rahuldamata ega lõpeta täies ulatuses

väärteomenetlust, tuleb isik lugeda lõppkokkuvõttes väärteo eest karistatuks kohtuvälise menetleja

otsusega, oleks vastuolus ka PS § 15 lg-s 1 sisalduva kohtusse pöördumise õigusega. Kohtusse

pöördumise õiguse tagatusest ei saa rääkida siis, kui kohtusse pöördumise tulemiks ei ole

kohtulahend. Siinjuures on oluline silmas pidada, et kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja

karistusotsuse peale ei ole PS § 24 lg-s 5, vaid PS §-s 15 sätestatu kaitsealas.

10. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui mootorsõidukit juhib isik, kellelt on

mootorsõiduki juhtimise õigus lisa- või põhikaristusena ära võetud kohtuotsusega, tuleb see tegu

kvalifitseerida KarS § 329, mitte LS § 201 lg 2 järgi. Liiklusseaduse § 201 lg 2 ei ole erinorm

KarS § 329 suhtes, vaid KarS § 329 LS § 201 lg 2 suhtes. Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, keda

on karistatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav üksnes

siis, kui see tegu ei vasta KarS §-s 329 sätestatud kuriteokoosseisule ehk juhul, kui juhtimisõiguse

äravõtmist ei ole kohaldatud kohtuotsuse, vaid kohtuvälise menetleja otsusega (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. mai 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-44-12, p 8). Kuna maa- ja ringkonnakohus

asusid ekslikult seisukohale, et R. Zemljanka ei hoidunud kõrvale kohtuotsusega mõistetud

karistusest (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine), siis viis see kohtud materiaalõiguse ebaõige

kohaldamiseni tema KarS § 329 järgi õigeks mõistmisel.

11. Tuginevalt otsuse p-des 9 - 9.3 märgitule on R. Zemljankalt juhtimisõigus ära võetud Viru

Maakohtu 16. augusti 2011. a kohtuotsusega. Seega tuleb ringkonnakohtul eelmärgitut arvesse võttes

kriminaalasja uuel arutamisel hinnata, kas R. Zemljanka on talle kohtuotsusega mõistetud karistusest

kõrvale hoidunud.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2012. a otsuse R. Zemljanka KarS § 329

järgi õigeksmõistmises ja saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule

teises kohtukoosseisus.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi