3-4-1-15-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-15-13

Otsuse kuupäev

11. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Ott Järvesaar, Lea Laarmaa, Jaak

Luik ja Ivo Pilving

Kohtuasi

1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

riigilõivuseaduse

§

lõike

koostoimes

lisaga

põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1

000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda

riigilõivu 85 000 krooni

Menetluse alus

Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 2-

10-51549

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1

olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus

osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt

tasuda riigilõivu 85 000 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tsiviilasjas nr 2-10-51549 esitasid AS Eesti Krediidipank ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise

Sihtasutus KredEx 19. oktoobril 2010 Harju Maakohtule hagi D. Paara vastu, paludes mõista temalt

põhinõudena välja 1 181 928 krooni 10 senti (75 538 eurot 97 senti). Hageja tasus hagi esitamisel sel ajal

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 alusel kostja vastu esitatud nõudelt

riigilõivu 85 000 krooni (5432 eurot 49 senti). 28. jaanuaril 2011 võttis kohus hagi menetlusse,

14. märtsil 2013 toimus asjas eelistung.

2. Hageja esitas 11. detsembril 2012 esimese astme menetluse ajal Pärnu Maakohtule taotluse tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lõige 1 koostoimes

lisaga 1 tasumisele kuulunud riigilõivu osas, määrata põhiseaduspäraseks riigilõivuks sama nõudesumma

puhul alates 1. juulist 2012 kehtiv riigilõivu määr 1300 eurot ja tagastada hagejale hagiavalduse

esitamisel enam tasutud riigilõiv 4132 eurot 49 senti.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 16. aprilli 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-51549 hageja riigilõivu

tagastamise taotluse ja tunnistas RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 asjassepuutuvas osas

põhiseadusega vastuolus olevaks. Maakohus määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 2636 eurot 36

senti ja tagastas 2796 eurot 13 senti enamtasutud riigilõivu. Pärnu Maakohtu määrus jõudis Riigikohtusse

19. aprillil 2013.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Tuginedes Riigikohtu praktikale ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lõike 1 punktile 1 ja

RLS § 15 lõike 1 punktile 1, leidis Pärnu Maakohus, et hagejal on kuni asjas tehtava lõpplahendi

jõustumiseni õigus taotleda hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõivu tagastamist ja põhiseaduse

(PS) § 15 lõike 1 alusel mistahes asjassepuutuva seaduse põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kohtusse

pöördumise õigust võib rikkuda ka juba tasutud riigilõiv.

5. Maakohus lähtus tasutud riigilõivu põhiseadusvastasust tuvastades Riigikohtu riigilõive puudutavast

praktikast. Juurdepääs õigusemõistmisele peab olema tegelikult tagatud, kuid asjassepuutuvas määras

riigilõiv piirab kohtusse pöördumise õigust ebaproportsionaalselt.

6. Maakohus lähtus põhiseaduspärase riigilõivu määramisel enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

riigilõivuseaduse redaktsioonist.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

7. Riigikogu arvamuse on esitanud põhiseaduskomisjon, kes leiab, et RLS § 56 lõike 1 ja lisa 1 sätted,

mis koostoimes näevad ette kohustuse tasuda vaidlustatud määras lõivu, on põhiseadusega vastuolus.

8. AS Eesti Krediidipank (hageja) leiab, et praeguses asjas hagi esitamisel tasuda tulnud riigilõiv oli

põhiseadusevastane. Riigikohtu 7. mai 2012. aasta otsuses asjas nr 3-4-1-7-12 tunnistati sama hinnaga

apellatsioonkaebuselt samas ulatuses nõutud riigilõiv põhiseadusevastaseks.

9. Riigikohtu üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsuse asjas nr 3-4-1-13-12 punktis 36 leiti, et menetluse

jätkuvuse huvides riigilõivu tasunud isik ei kaota enamtasutud riigilõivu tagasinõudeõigust. Hageja leiab,

et põhiseadusega vastuolus oleva õigusnormi alusel menetlusosaliselt riigituludesse kogutud riigilõiv on

hinnatav enamtasutud riigilõivuna TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja RLS § 15 lõike 1 punkti 1 tähenduses

ja riigil pole õigust rahale, mis on menetlusosalistelt nõutud põhiseadusvastase normi alusel.

10. Õiguskantsler peab vaidlusaluseid riigilõivuseaduse sätteid vastuolus olevaks PS § 15 lõike 1

esimese lause ja §-ga 11.

11. Hageja esitas enammakstud riigilõivu tagastamise taotluse enne põhivaidluses otsuse tegemist.

Riigikohus on kinnitanud, et kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu suurusega ei

nõustu, kuid maksab lõivu menetluse jätkumise huvides ära, saab ta TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõike

4 alusel nõuda enammakstud riigilõivusumma tagastamist ja PS § 15 lõike 1 alusel kohaldatud

riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist. Praegusel juhul ei saa tõsikindlalt väita, et hageja ei

nõustunud 19. oktoobril 2010 riigilõivu tasudes selle suurusega. Samas on Riigikohus leidnud, et TsMS

§ 150 lõike 1 punkti 1 ja lõiget 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu

tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga

lõppemiseni. Seega kasutas hageja seadusega antud õigust taotleda maakohtus tasutud riigilõivu

tagastamist.

12. Võrreldes praegu kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooniga, on asjassepuutuva, 1. jaanuarist 2009 kuni

31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivu määra vahe rohkem kui neljakordne ja ületab rohkem kui

üheksateist korda eeldatavat tsiviilasja menetlemise kulu maakohtus. Seetõttu langeb ära vajadus esitada

põhjalikum analüüs hagilt riigilõivuna 85 000 krooni nõudmise põhiseadusvastasuse kohta.

13. Justiitsministri arvates on vaidlusalused riigilõivuseaduse sätted küll asjassepuutuvad, kuid

põhiseaduspärased. Põhjendatud on tsiviilvaidlustega seotud kulude katmine kohtuasja osapoolte arvelt,

mitte asetades seda koormist maksumaksjale. Olukorras, kus on olemas õiguslik mehhanism maksejõuetu

isiku riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks, ei saa pidada kõnealust riigilõivumäära

ebaproportsionaalselt suureks ega PS § 15 lõikest 1 ja §-st 32 tulenevaid õigusi rikkuvaks.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

14. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 „Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse

läbivaatamine" lõige 1:

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana."

15. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE EEST

TSIVIILKOHTUMENETLUSES (KROONIDES) (RT I 2008, 59, 330 – jõust. 01.01.2009)

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

1 000 000

[...]

1 500 000

85 000

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Esmalt käsitleb kolleegium asjas põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavust (I) ja seejärel võtab

seisukoha asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse kohta (II).

I

17. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).

18. Kui menetlusosaline maksab riigilõivu menetluse kiirema jätkumise huvides ära, saab ta lõivu

suurusega mitte nõustudes esitada enamtasutud riigilõivu tagastamise avalduse (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. aprilli 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-13, punkt 21).

TsMS § 150 lõike 1 punkt 1 ja lõige 4 ning RLS § 15 lõike 1 punkt 1 näevad ette, et isiku nõudel tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tasutud riigilõivu enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud

ettenähtust rohkem.

19. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab PS § 15 lõike 1 alusel enamtasutud

riigilõivu

tagastamise

taotluse

esitamisel

nõuda

kohtulahendi

jõustumiseni

riigilõivumäära

põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-13-

12, punkt 36, ja 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20). Maakohus, lahendades

hageja taotlust tunnistada hagiavalduselt tasutud riigilõiv põhiseadusvastaseks ja tagastada nõutud

enamtasutud riigilõiv, pidi kontrollima, kas tasutud riigilõiv on põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja

§ 152).

20. Enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel oleks maakohus pidanud vaidlusaluste

sätete põhiseaduse vastasuse korral tegema taotluse osas teistsuguse otsustuse kui nende sätete

põhiseaduspärasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02,

punkt 15).

21. Seetõttu on praeguses asjas asjassepuutuvad sätted 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010

kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.

II

22. Hageja kasutas maakohtusse hagiavaldust esitades PS § 15 lõikest 1 tulenevat igaühe õigust oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda.

23. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lõikes 1 sätestatud põhiõigust.

Riigikohus on kinnitanud kohtusse pöördumise või edasikaebeõiguse riive olemasolu ka juhul, kui

riigilõiv oli enne põhiseaduse vastasuse väite esitamist juba tasutud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 28. juuni 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-12-12 ja 11. detsembri 2012. aasta otsus

asjas nr 3-4-1-23-12; üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-13-12).

24. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on asjassepuutuv riigilõivu määr 85 000 krooni

(st 5432 eurot 49 senti), mida tuli tasuda hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni

kuni 1 500 000 krooni. 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivud olid sisuliselt sama suured,

hoolimata vääringust, milles need esitati. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas

11. aprilli 2013. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-31-12 põhiseadusega vastuolus olevaks praegu vaidlustatud

riigilõivumäärast oluliselt väiksema määra 3195 eurot 58 senti (st 50 000 krooni), mida tuli 1. jaanuarist

2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 alusel

hagiavalduselt tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti (st 450 000

kuni 500 000 krooni). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas lisaks 7. mai

2012. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-7-12 praegu vaidlustatuga sama riigilõivumäära (eurodes)

põhiseadusevastaseks apellatsioonkaebuse osas.

25. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust hinnata praegu asjassepuutuva riigilõivu põhiseaduslikkust

Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Riigilõiv 85 000 krooni ei ole menetlusökonoomia ja

õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu.

26. Riigikohus tunnistab PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439;

22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010

kehtinud redaktsioonis PS § 15 lõikega 1 ja §-ga 11 vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni.

Märt Rask, Ott Järvesaar, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving