3-1-1-61-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-61-13

Määruse kuupäev

11. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Marko Oravale (Orav) mõistetud karistuse ärakandmata osa

täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2013. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-10-14022

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marko Orava kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

15. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. mai 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2013. a kohtumäärused,

millega rahuldati Tallinna Vangla käitumiskontrolli talituse kriminaalhooldusametniku 28. märtsi 2012

erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Marko Oravale Harju Maakohtu 20. detsembri 2010. a kohtuotsusega

mõistetud karistus.

2. Saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 20. detsembri 2010. a kohtuotsusega mõisteti Marko Orav süüdi KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning

talle mõisteti karistuseks vangistus kaheks aastaks. KarS § 74 lg 1 alusel vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi

katseajaga kaheks aastaks. KarS § 75 lg 1 alusel määrati M. Oravale kontrollnõuded ja ta suunati kriminaalhooldaja

järelevalve alla.

2. 28. märtsil 2012 esitas Tallinna Vangla käitumiskontrolli talituse kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise

ettekande, milles palus täitmisele pöörata M. Oravale Harju Maakohtu 20. detsembri 2010. a otsusega mõistetud karistus ‑ 2

aastat vangistust. Ettekande kohaselt ei ilmunud M. Orav 20. juunil 2011 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna vanemkomissar teatas 30. juunil 2011 kriminaalhooldajale, et M.

Orav on seoses narkokuriteoga 19. juunil 2011 Helsingis kinni peetud. 13. detsembril 2012 sai aga Harju Maakohus

Helsingin Käräjäoikeuse teate, et M. Oravale on mõistetud karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kriminaalhooldaja

ettekandest nähtus, et 17. oktoobril 2011 ja 9. märtsil 2012 helistas M. Orav kriminaalhooldajale ja selgitas, et viibib Soome

Vabariigi Jokela vanglas. Kriminaalhooldaja juurde ei saanud tulla, sest Soomes pidas politsei ta kinni kahtlustatuna

narkokuriteos.

3. Harju Maakohtu 3. aprilli 2012. a määrusega kuulutati M. Orav KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks. Kohus määras, et

M. Orav tuleb KrMS § 130 lg 5 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada ja paigutada Tallinna Vanglasse.

Määruses märgiti, et kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes M. Orava tagaotsitavaks kuulutamist ja mõistetud

vangistuse täitmisele pööramist, sest viimane ei täida kontrollnõuet ega ilmu kriminaalhooldaja juurde selleks ettenähtud

ajal. 2. aprillil 2012 edastas kriminaalhooldaja Harju Maakohtule materjali, millest selgus muuhulgas, et M. Orav on

Helsingi esimese astme kohtu 20. oktoobri 2011. a otsusega süüdi tunnistatud narkokuriteos ja talle on mõistetud

karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohus märkis, et KrMS § 429 lg 1 p 1 kohaselt võib täitmiskohtunik

kriminaalhooldusametniku taotluse alusel vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda

kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus arvata, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse

täitmisele. KarS § 74 lg 4 ja § 69 lg 6 alusel võib kohus pöörata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel karistuse

täitmisele, kui isik ei täida talle kohtuotsusega pandud kohustusi või ei täida kontrollnõudeid. Viidates KrMS § 269 lg 2 p-le

2 ja § 432 lg-le 1 lahendas täitmiskohtunik nimetatud taotluse kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse

kutsumata. Kuna kohtule oli teada, et M. Orav viibis määruse tegemise ajal Soomes vanglas, arutati tema tagaotsitavaks

kuulutamist ja vahistamist kirjalikus menetluses.

4. Harju Maakohtu 15. mai 2012. a tagaselja tehtud määrusega pöörati M. Oravale Harju Maakohtu 20. detsembri 2010. a

otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistus, 2 aastat vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti vahi

alla võtmise päev. Kohus tuvastas, et M. Orav ei ilmunud 20. juunil 2011 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet. Kohtule esitatud materjalist nähtus, et 19. juunil 2011 peeti

M. Orav Soome Vabariigis Helsingis kinni seoses narkokuriteoga, mille eest karistati teda vangistusega 4 aastaks ja 6

kuuks. 17. oktoobril 2011 helistas M. Orav ja 14. märtsil 2012 saatis kriminaalhooldusametnikule ka kirja, selgitades

kriminaalhooldusametniku juurde tulemata jätmise põhjusi seoses kinnipidamisega 19. juunil 2011. Kohus leidis, et M.

Orav suhtus kohtu määratud kontrollnõuete täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt. Tema suhtes ei ole võimalik

kriminaalhooldust läbi viia ja seetõttu tuleb tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata.

5. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused süüdimõistetu M. Orav ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Andrus Repnau.

5.1 M. Orav taotles Harju Maakohtu 15. mai 2012. a määruse tühistamist, sest talle ei võimaldatud asja arutamisest osa

võtta ja ennast kaitsta. Samuti taotles süüdimõistetu Harju Maakohtu 3. aprilli 2012. a määruse tühistamist. M. Orav leidis,

et kohus on põhjendamatult kuulutanud ta tagaotsitavaks. Kriminaalhooldaja ja kohus teadsid tema asukohta, kuid

kohtuistungist talle ei teatatud ja kutset istungile ei saadetud.

5.2 M. Orava kaitsja palus tühistada Harju Maakohtu 15. mai 2012. a määruse, sest seda tehes on rikutud süüdistatava

kaitseõigust. Kohus on asja arutamisel viidanud KrMS § 269 lg 2 p-le 2, mis sätestab erandliku võimaluse arutada asja ilma

süüdistatavata, kui viimane viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoiab kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on

asja arutamine võimalik. Viidatud säte ei anna kohtule õigust jätta isik kohtuistungist teavitamata. Pöörates M. Orava

karistuse täitmisele kuulamata ära tema seisukohta, rikkus kohus süüdistatava kaitseõigust. Kuna Harju Maakohtule oli M.

Orava asukoht teada, ei ole ka tema tagaotsitavaks kuulutamise 3. aprilli 2012. a määrus seaduslik. Kohus oleks pidanud

järgima KrMS § 166 nõudeid ja edastama M. Oravale kutse Jokela vangla juhi kaudu.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2013. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 15. mai 2012. a määrus muutmata. M.

Orava ja tema kaitsja määruskaebused karistuse täitmisele pööramise küsimuses jäeti rahuldamata. M. Orava määruskaebus

Harju Maakohtu 3. aprilli 2012. a määruse peale, millega M. Orav kuulutati tagaotsitavaks, jäeti läbi vaatamata.

Ringkonnakohus leidis, et M. Oravale mõistetud vangistuse täitmisele pööramine on seaduslik ja nõustus täielikult

maakohtu määruse põhjendustega selles küsimuses. Kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes kirjeldatud

kontrollnõuete rikkumine on tõendatud. Asjaolu, et M. Orav peeti kinni väljaspool Eesti Vabariiki, ei vabasta teda

vastutusest kontrollnõuete tahtliku täitamata jätmise eest. M. Orav lahkus Eestist ja põhjustas õigusvastase käitumisega enda

kinnipidamise Soome Vabariigis. Harju Maakohtu 15. mai 2012. a määruse tühistamiseks ei anna alust ka väidetav

kaitseõiguse rikkumine. Nii kriminaalhooldajale kui ka kohtule oli teada, et M. Orav peeti vaadeldaval ajaperioodil kinni ja

ta oli Soome Vabariigis vahi all. Kohus möönis, et maakohtu viide KrMS § 296 lg 2 p-le 2 ei ole asjakohane, kuivõrd

nimetatud säte võimaldab arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta juhul, kui ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale.

Vahi all viibimine ei ole aga hinnatav kõrvalehoidumisena eeltoodud sätte tähenduses. Praeguse asja arutamist kirjalikus

menetluses kohtu pooli väljakutsumata võimaldab aga KrMS § 432 lg 31 . Ringkonnakohtu hinnangul maakohus sisuliselt

sellest sättest lähtuski. Kaitsja väited ärakuulamise õiguse rikkumise kohta on alusetud, sest KrMS § 432 lg 31 teise lause

kohaselt on M. Oravale tagatud õigus olla täitmiskohtuniku juures ära kuulatud hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast Eestisse

toimetamist.

Harju Maakohtu 3. aprilli 2012. a määrusesse puutuvalt märkis ringkonnakohus, et KrMS § 385 p 13 kohaselt ei saa isiku

tagaotsitavaks kuulutamise määrust määruskaebe korras vaidlustada ja seetõttu tuleb M. Orava määruskaebus selles

küsimuses jätta läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Orava kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Repnau,

kes palub määruse tühistada osas, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu 15. mai 2012. a ja 3. aprilli 2012. a määrused

ning saata asi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsja põhjendab määruskaebust järgmiselt.

7.1 Tagaselja tehtud määrusega rikkus Harju Maakohus M. Orava õigust võtta osa enda asja kohtulikust arutamisest (KrMS

§ 35). Eiratud on ka KrMS § 265 sätteid, sest M. Oravat ei ole kohtuistungile kutsutud ega teda selle toimumisest

teavitatud. Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et sisuliselt kohaldas maakohus KrMS § 432 lg 31 sätteid, mis

võimaldavat tagaotsitava M. Orava asja arutamist tagaselja.

7.2 Kaitsja möönab, et Harju Maakohtu 3. aprilli 2012. a tagaotsitavaks kuulutamise määrus ei ole KrMS § 385 p 13

kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav, kuid märgib siiski, et kõnesolev määrus ei vasta KrMS § 145 nõuetele, sest on

täielikult põhjendamata ja vastuoluline. Ebaseadusliku kohtumääruse jõustumine tõi kaasa selle, et M. Oravat kohtuistungile

ei kutsutud ja kohtuistungi toimumisest teda ei teavitatud. Pöörates M. Oravale mõistetud vangistuse täitmisele vaid

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande põhjal, ära kuulamata süüdistatava seisukohta, rikkus kohus kriminaalmenetluse

üht tähtsamat põhimõtet - isiku kaitseõigust. Rikutud on ka KrMS § 8 sätteid, mis näevad ette kohtu kohustuse tagada

süüdistatavale kaitsja abi ja reaalne võimalus end ise kaitsta.

8. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Lumiste esitas määruskaebusele vastuse, milles nõustutakse

täielikult määruskaebuse põhjendustega. Prokurör leiab, et kohtud on rikkunud kriminaalmenetluse õigust KrMS § 339 lg 2

mõttes, kuna põhjendamatu tagaotsitavaks kuulutamise määrus on kaasa toonud ebaseadusliku tagaselja määruse. Prokurör

palub samuti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2012. a ja Harju Maakohtu 15. mai 2012. a määrused ja saata

kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

9. Kriminaalkolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohus on M. Oravale mõistetud karistuse täitmisele pööramisel

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust järgmistel põhjustel.

9.1 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Harju Maakohtu 20. detsembri 2010. a otsusega vabastati M. Orav 2-

aastasest vangistusest KarS § 74 lg 1 alusel 2-aastase katseajaga tingimustel, et ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsusega kohustati M. Oravat muu hulgas elama aadressil

Xxxxxxx XX-X Tallinnas ja ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele. Tallinna Vangla käitumiskontrolli talituse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes Harju

Maakohtule taotleti M. Oravale mõistetud 2-aastase vangistuse täitmisele pööramist põhjusel, et M. Orav on rikkunud KarS

§ 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet, kuna jättis 20. juunil 2011 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata.

Ettekandest nähtuvalt oli registreerimiskohustuse täitmata jätmise põhjus kriminaalhooldusametnikule teada, kuna Politsei-

ja Piirivalveameti andmetel oli M. Orav seoses narkokuriteoga 19. juunil 2011 Soome Vabariigis kinni peetud. Viimasest

asjaolust andis ka M. Orav ise kriminaalhooldajale vahetult telefoni teel teada (17. oktoobril 2011 ja 9. märtsil 2012),

selgitades, et sel põhjusel ei saanud ta 20. juunil 2011 kriminaalhooldaja juurde tulla. Eeltoodust järeldub, et 20. juunil 2011

ei ilmunud M. Orav kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kuna see polnud tema jaoks objektiivselt võimalik teises

riigis kahtlustatavana kinnipidamise tõttu.

9.2 Kolleegium ei näe põhjust muuta oma varasemat praktikat, mille kohaselt juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb

erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb

kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab

hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. augusti 1997. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 3-1-3-24-97 p 1). Kolleegium on seisukohal, et viibimine välisriigi kinnipidamisasutuses on mõjuv

põhjus, mille tõttu ei ole süüdlasel tema tahtest mitteolenevatel põhjustel registreerimiskohustusele alluda. Tuvastatud on, et

20. juunil 2012, mil M. Orav pidi olema Eesti Vabariigis ja end kriminaalhooldaja juures registreerima, oli ta Soome

Vabariigis vahi all. Kinnipidamiskohas viibimise tõttu Soomes polnud tal võimalik olla samal ajal Eestis ja täita

registreerimiskohustust. Sel põhjusel ei ole võimalik väita, et M. Orav rikkus kõnesolevat kontrollnõuet tahtlikult ja mõjuva

põhjuseta. Asjaolu, et kinnipidamise põhjustas tema enda õigusvastane käitumine, ei muuda kontrollnõude rikkumist

tahtlikuks. Asjassepuutumatu on seejuures ringkonnakohtu seisukoht, et välisriigis vahi all viibimine ei vabastada M.

Oravat vastutusest kontrollnõuete tahtliku täitmata jätmise eest, sest enda kinnipidamise põhjustas süüdlane õigusvastase

käitumisega ise. Tähelepanuta ei tohi jätta, et käesoleval juhtumil heidetakse M. Oravale erakorralises ettekandes ette

üksnes registreerimiskohustuse täitmata jätmist. Kriminaalhooldaja loata Soome Vabariiki sõitmist ja katseajal uue kuriteo

toimepanemist erakorralises ettekandes rikkumisena ei käsitleta. Erakorralise ettekande arutamisel KrMS §-s 427 sätestatud

korras tuleb seega kohtutel hinnata, kas süüdlane on talle ettekandes ette heidetavat registreerimiskohustust rikkunud.

Põhjendades maakohtu lahendi peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmist sellega, et M. Orava kinnipidamine oli tingitud

tema enda käitumisest, väljus ringkonnakohus erakorralise ettekande raamidest, asudes sisuliselt arutama etteheidet

käitumise eest, mida M. Oravale pole tehtudki, arvestades, et muid KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete rikkumisi M.

Oravale ettekandes ette ei heideta. Eeltoodust lähtudes tuleb maa- ja ringkonnakohtu lahendid materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu tühistada.

II

10. Harju Maakohtu 3. aprilli 2012. a määrus, millega M. Orav kuulutati KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks, ei ole

KrMS § 385 p 13 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav. Sel põhjusel jättis ringkonnakohus õigustatult menetlusosaliste

kaebuse selles osas läbi vaatamata. Nimetatud asjaolule vaatamata peab kolleegium kohtupraktika ühtlustamiseks vajalikuks

siiski märkida järgmist.

10.1 KrMS § 140 lg 1 kohaselt võib menetleja oma määrusega kuulutada tagaotsitavaks süüdistatava, kes ei ole kutse peale

ilmunud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu.

Olukorras, kus kohtule on teada isiku täpne asukoht ja seal viibimise asjaolud, puuduvad õiguslikud alused tema

tagaotsitavaks kuulutamiseks KrMS § 140 lg 1 sätteid järgides. Käesolevas asjas oli maakohtule M. Orava tagaotsimiseks

kuulutamise määrust tehes täpselt teada, et M. Orav viibib Soome Vabariigis vanglas. Sel põhjusel ei saanud tagaotsimise

õigusliku alusena tõusetuda ka kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine. Kolleegium tõdeb, et kuigi Harju Maakohtu

3. aprilli 2012. a määrus on jõustunud, on see M. Orava tagaotsitavaks kuulutamise osas ebaseaduslik, kuna maakohus ei

tuvastanud ühtki KrMS § 140 lg‑s 1 loetletud tagaotsitavaks kuulutamise alust. Sellest tuleneb omakorda, et sisuliselt oli

täitmata KrMS § 432 lg-s 31 kirjeldatud esmane tingimus, mis võimaldaks kohtul otsustada vangistuse täitmisele pööramise

küsimust kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta ja neid istungile kutsumata. Seega on käesolevas asjas

tegemist olukorraga, kus maakohus on ilmselt ebaseaduslikule tagaotsimise määrusele tuginedes loonud menetlusõigusliku

võimaluse otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimus teda ärakuulamata. Kolleegium loeb eeltoodud

minetused kriminaalmenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa maa- ja

ringkonnakohtu lahendite tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks maakohtule. Kriminaalhooldaja erakorralise

ettekande uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda KrMS § 432 lg-s 3 sätestatud korrast.

11. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-dest 1 ja 2 ning § 339 lg‑st 2 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2013 ja Harju Maakohtu 15. mai 2012 määrused

täies ulatuses ja saadab M. Orava kohta koostatud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande Harju Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar