3-1-1-71-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-71-13

Otsuse kuupäev

10. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi C.-F. T. karistamises liiklusseaduse § 201 lg 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-12-6214

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.-F. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lõuna prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

5. juuni 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013. a otsus C.-F. T. karistamises liiklusseaduse §

201 lg 1 järgi.

2. Karistada C.-F. T.-d liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

3. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Määrata Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le kassatsioonimenetluses C.-F. T.-le osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas

käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Menetlusalune isik C.-F. T. tunnistati kohtuvälise menetleja 12. novembri 2012. a otsusega süüdi

liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis ta 23. oktoobril 2012. a Valgas piiratud

juhtimisõigusega isikuna mootorsõidukit, kui tema kõrval puudus seaduslik esindaja või seadusliku

esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel on vähemalt kaks aastat olnud B-kategooria juhtimisõigus.

Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 95 lg-s 2 sätestatud nõudeid.

2. Otsuse peale esitas C.-F. T. kaebuse, taotledes väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse

kaalutlustel VTMS § 30 lg 2 järgi. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik 17aastane, s.o alaealine,

ja tegemist on esimese rikkumisega, mistõttu saab teda mõjutada karistust kohaldamata.

3. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus C.-F. T.-le

määratud karistuse osas ja teda karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Muus osas jäeti

kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu otsuse kohaselt on väärteoasjas kogutud tõenditega,

sealhulgas menetlusaluse isiku enda ütlustega, tuvastatud LS § 95 lg-s 2 sisalduva liiklusnõude

rikkumine, s.o sõiduki juhtimine, kui isiku kõrval puudus seaduslik esindaja või tema volitatud isik.

Kohus leidis, et selle tingimuse täitmata jätmisel käsitatakse 16-17aastast piiratud juhtimisõigusega

juhti isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Tegemist ei olnud väheolulise rikkumisega,

mille menetlemise vastu puuduks avalik huvi, mistõttu ei tule kõne alla menetluse lõpetamine VTMS

§ 30 lg 2 alusel. Samas pidas kohus põhjendatuks kergendada isikule väärteo eest mõistetud karistust,

arvestades tema poolt süü ülestunnistamist ning toimepandu kahetsemist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Kalju Kutsar, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja

märgib, et kohus on jätnud tähelepanuta, et teole on antud vale õiguslik hinnang. Väärteoasjas nr 3-1-

1-16-13 tehtud Riigikohtu otsuse kohaselt, kui isikul on piiratud juhtimisõigus ja ta juhib sõidukit

ilma seaduse nõuetele vastava saatjata, on välistatud tema karistamine LS § 201 lg 1 järgi.

5. Kassatsioonile esitatud vastuses nõustub kohtuväline menetleja kaitsja seisukohaga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium nõustub kassatsioonis väljendatud seisukohaga, et kooskõlas Riigikohtu 28. veebruari

2013. a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-16-13 ei ole C.-F. T.-le etteheidetav tegu karistatav LS § 201

lg 1 järgi. Piiratud juhtimisõigusega juhi poolt mootorsõiduki juhtimisel on LS § 95 lg-s 2 sätestatud

tingimustele vastava isiku juuresolek küll kohustuslik, kuid tema puudumine tähendab, et piiratud

juhtimisõigusega isik on rikkunud temale juhtimiseks kehtestatud tingimusi, mitte aga seda, et tal

üldse juhtimisõigus puuduks. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust.

7. Samas märgib kolleegium, et teole ebaõige õigusliku hinnangu andmine kohtuvälise menetleja ja

maakohtu poolt ei tingi iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja

arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika

kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo

faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi

asjaolusid (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2009 a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja 26. juuni 2009.

a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1). Samas VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus

väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega ei ole

kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku

hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 29. mai 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03, p 7).

8. Maakohus tuvastas, et C.-F. T. pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo, s.o juhtis piiratud

juhtimisõigusega isikuna mootorsõidukit, kui tema kõrval puudus seaduslik esindaja või seadusliku

esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel on vähemalt kaks aastat olnud B-kategooria juhtimisõigus.

Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 95 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Riigikohtu otsusest väärteoasjas

nr 3-1-1-16-13 järeldub, et selline tegu on karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena LS § 242 lg 1

järgi. Kolleegiumi hinnangul ei saa selle normi kohaldamine olla menetlusaluse isiku jaoks üllatav,

kuna LS § 242 lg 1 näeb üldnormina ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine

eest, kui ei ole tegemist muus sättes (sh LS § 201) sisalduva väärteokoosseisuga. C.-F. T. ei

vaidlustanud menetluse käigus liiklusnõuete rikkumist ja tunnistas oma süüd. Kassatsioonist

nähtuvalt on menetlusaluse isiku kaitsja enne kassatsiooni esitamist tutvunud viidatud Riigikohtu

lahendiga, mis tähendab, et tal oli võimalik esitada vastuväiteid ka LS § 242 lg 1 kohaldumise osas.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 175 p-st 1 ja § 174 p-st 8 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013. a otsuse C.-F. T. karistamises LS § 201 lg 1

järgi ja teeb uue otsuse, millega karistab menetlusalust isikut LS § 242 lg 1 järgi. Kõnealune säte

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kolleegium leiab, et arvestades teo asjaolusid,

samuti seda, et tegemist on varem karistamata alaealisega, kelle iseseisev sissetulek on piiratud ja kes

on teo toimepanemist tunnistanud ja kahetsenud, peab C.-F. T.-le mõistma karistuse, mis jääb alla

sanktsiooni keskmist määra, kuid siiski mõjutab menetlusalust isikut hoiduma edaspidi liiklusalaste

rikkumiste toimepanemisest. Seetõttu mõistab Riigikohus C.-F. T.-le karistusena LS § 242 lg 1 järgi

rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

10. C.-F. T. kaitsja K. Kutsar on koos kassatsiooniga esitanud taotluse määrata C.-F. T.-le

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le tasu 96

(üheksakümmend kuus) eurot (sh käibemaks 16 eurot). Riigikohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja

tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.

a otsuse punktidest 2, 3 ja 33 juhindudes rahuldada. Lähtudes VTMS §-st 38, KrMS § 175 lg 1 p-st 4

ja § 186 lg-st 1 jääb kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud tasu menetluskuluna riigi kanda.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris