3-1-1-55-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-55-13

Otsuse kuupäev

10. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Priit

Pikamäe

Kohtuasi

Väärteoasi Stanislav Dombrovski karistamises liiklusseaduse

§ 242 lg 1 järgi ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi

ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. detsembri 2012. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-12-5403

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Stanislav

Dombrovski

kaitsja

vandeadvokaat

Maano

Saareväli, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja prefektuuri prefekti politseinõunik Aare Ehandi

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. detsembri 2012. a otsus osaliselt:

1.1. Stanislav Dombrovski karistamises narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 järgi;

1.2. Stanislav Dombrovskilt väärteomenetluse kuludena 132 (ühesaja kolmekümne kahe) euro

väljamõistmises.

2. Resolutsiooni punktis 1.1. tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Resolutsiooni punktis 1.2. tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta ekspertiisi tegemisega

seoses tekkinud kulu 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot riigi kanda.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

6. Mõista Eesti Vabariigilt Stanislav Dombrovski kasuks välja 535 (viissada kolmkümmend

viis) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses

makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja prefektuuri 2. novembri 2012. a otsusega karistati Stanislav Dombrovskit liikluskindlustuse

seaduse (edaspidi LKindlS) § 661 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 151 järgi

rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot.

LKindlS § 661 lg 1 järgi karistati S. Dombrovskit selle eest, et ta juhtis 18. juunil 2012 kella 11.32

ajal Tallinnas Xxxxx xxx Xx juures mootorsõidukit kehtiva liikluskindlustuse poliisita ja olles kanepi

tarvitamise tunnustega. Oma tegevusega rikkus S. Dombrovski liiklusseaduse (edaspidi

LS) § 33 lg 2 p 9, mille kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma

liikluskindlustuse lepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus, ning

LS § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud liiklusohtlikus terviseseisundis sõidukit juhtida.

Kuna S. Dombrovski täitis LKindlS § 661 lg-s 1 ja LS § 242 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisud ühe

teoga, määrati talle KarS § 63 lg 1 alusel karistus LKindlS § 661 lg 1 järgi. NPALS § 151 järgi

karistati S. Dombrovskit selle eest, et ta tarvitas 18. juunil 2012 enne mootorsõiduki juhtima asumist

arsti ettekirjutuseta kanepit.

2. S. Dombrovski esitas kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse, milles taotles

karistusotsuse tühistamist karistuste määramises LKindlS § 661 lg 1 ja NPALS § 151 järgi.

Menetlusalune isik tunnistas mootorsõiduki juhtimist kehtiva liikluskindlustuse poliisita, kuid märkis,

et tegemist oli inimliku eksimusega ja taotles seetõttu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse

kergendamist. Vaidlustades enda karistamist NPALS § 151 järgi, väitis S. Dombrovski, et ta pole

kanepit tarvitanud ja et ta ei tea, kuidas narkootiline aine tema organismi sattus. Kuna S. Dombrovski

viibis enne mootorsõiduki juhtima asumist baaris ja suitsetas seal teistelt baari klientidelt küsitud

sigarette, võis kanep sel teel tema organismi sattuda. Samuti märgiti kaebuses, et isiku karistamiseks

NPALS § 151 järgi tuleb tuvastada narkootilise aine tarvitamine ja et see pole samastatav manustaja

pärastise viibimisega narkojoobes. Kohtuvälise menetleja otsuses pole ära näidatud tõendeid, mis

andsid aluse asuda seisukohale, et menetlusalune isik tarvitas kanepit.

3. Harju Maakohtu 4. detsembri 2012. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja karistusotsus muutmata

ja S. Dombrovski kaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt on mootorsõiduki juhtimine kehtiva

liikluskindluse poliisita tõendatud kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli kohta tehtud väljatrüki ja

menetlusaluse isiku ütlustega. Narkootilise aine tarvitamist kinnitab aga narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi

kirjeldamise akt, millise kohaselt esinesid S. Dombrovskil 18. juunil 2012 kella 12.05 ajal kanepi

tarvitamise tunnused. Samuti avastati S. Dombrovski uriinist tetrahüdrokannabinooli metaboliiti.

Menetlusaluse isiku väited selle kohta, et ta võis söögikoha suitsuruumis enese teadmata kanepit sisse

hingata või et kanep sattus tema organismi teiste baarikülastajate sigarette suitsetades, pole eluliselt

usutavad, sest kanepi suitsetamisel tekkiva iseloomuliku tugeva lõhna tõttu pole usutav, et kanepit

tarvitatakse päevasel ajal avalikult söögikohtades või suitsuruumides. Kuna on üldteada, et kanepi

mõju avaldub mõne minuti jooksul pärast selle suitsetamist ja kestab mõned tunnid, nähtub

väärteoasjas kogutud tõenditest, et S. Dombrovski tarvitas kanepit mõni aeg enne tema kinnipidamist.

Arvestades, et S. Dombrovskit on narkootiliste ainete käitlemise eest varasemalt karistatud, oli ta

narkootikumidega tuttav ja sai aru, et tarvitab kanepit. S. Dombrovski pani NPALS § 151 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega. Kuna liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks

pole praeguses asjas ekspertiisi tehtud, pole mootorsõiduki juhtimine liiklusohtlikus terviseseisundis

tõendatud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 4. detsembri 2012. a otsuse peale esitas kassatsiooni S. Dombrovski kaitsja

vandeadvokaat Maano Saareväli, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist

maakohtule uueks arutamiseks. Kokkuvõtlikult on kassaatori seisukohad järgmised.

4.1. Maakohtu otsuses pole näidatud tõendeid, mis andsid aluse arvata, et S. Dombrovski tarvitas

kanepit. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, kus ja millistel asjaoludel S. Dombrovski kanepit tarvitas

või kas ta sai aru, et ta tarvitas narkootilist ainet. Maakohus tugines kanepi tarvitamise tuvastamisel

narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisundi kirjeldamise aktile, jättes tähelepanuta, et narkootilise aine esinemisest isiku

organismis ega narkootilise aine tarvitamise tunnustest ei selgu, kuidas narkootiline aine isiku

organismi sattus. Järelikult ei tõenda need asjaolud narkootilise aine tarvitamist. Maakohus pole

tuvastanud ka NPALS § 151 subjektiivset koosseisu.

4.2. S. Dombrovski on kogu menetluse vältel kanepi tarvitamist eitanud ja esitanud kohtule mõned

võimalused, kuidas võis narkootiline aine tema organismi sattuda. Maakohus peatus üksnes avaliku

söögikoha suitsuruumis kanepi sissehingamise võimalusel ja jättis kontrollimata menetlusaluse isiku

väited selle kohta, et ta võis kanepit tarvitada mõne teise baarikülastaja sigarette suitsetades.

Eeltoodust nähtuvalt jättis maakohus kahtlused S. Dombrovski süüs kõrvaldama.

4.3. Jättes tuvastamata, kus ja millistel asjaoludel S. Dombrovski narkootilist ainet tarvitas, rikkus

maakohus menetlusaluse isiku kaitseõigust. S. Dombrovski peab teda süüstavate väidete

kummutamiseks oma süütust tõendama ja näitama ära, et ta pole kanepit tarvitanud. Teadmata, millal,

kus ja millistel asjaoludel talle narkootikumi tarvitamist ette heidetakse, pole menetlusalusel isikul

võimalik end kaitsta.

5. Kassatsioonile esitas vastuse Põhja prefektuuri prefekti politseinõunik Aare Ehandi, kelle

hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on arutanud väärteoasja täies

ulatuses, selgitanud välja kõik tähtsust omavad asjaolud ja andnud S. Dombrovski tegudele õige

karistusõigusliku hinnangu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 näeb ette karistuse

narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses

ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Käesolevas väärteoasjas on

asjassepuutuv NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine tarvitamine arsti

ettekirjutuseta. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis narkootilise aine

piisava koguse korral tekitab manustajal narkojoobe. Seega tuleb narkootilise aine tarvitamist eristada

narkojoobes viibimisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2009. a otsus väärteoasjas

nr 3-1-1-49-09, p 9).

7. Praeguses asjas tuvastas maakohus esmalt, et S. Dombrovskil esinesid 18. juunil 2012 kella 12

paiku narkootilise aine tarvitamise tunnused ja et tema organismis oli tetrahüdrokannabinooli

metaboliiti. Edasi märkis maakohus, et menetlusaluse isiku väited narkootikumi organismi sattumise

kohta tema enese teadmata pole eluliselt usutavad. Eeltoodust järeldas kohus, et S. Dombrovski

tarvitas arsti ettekirjutuseta kanepit. Kolleegium märgib, et narkootilise aine tarvitamise tunnuste

esinemine osutab narkootikumi tarvitamisele kaudselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga

varasemas praktikas leidnud, et kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb

tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue

kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude

suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2

sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev

tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi

2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-15-12, p 14). Tuginedes kaitseväidete elulisele ebausutavusele

olukorras, kus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendid ei kinnita NPALS § 151 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, pööras maakohus tõendamiskoormise kolleegiumi arvates

alusetult ümber ja luges väärteokoosseisu tõendatuks sisuliselt seetõttu, et menetlusalune isik ei

suutnud veenvalt tõendada, et ta kanepit ei tarvitanud. Selliselt toimides läks maakohus vastuollu

süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2

mõttes. Nimetatud minetus toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kuna praeguses asjas

puuduvad võimalused uute tõendite kogumiseks, pole väärteomenetlusõiguse rikkumine väärteoasja

uue arutamise käigus kõrvaldatav. Seetõttu tuleb väärteomenetlus S. Dombrovski karistamises

NPALS § 151 järgi lõpetada.

8. KrMS § 191 lg 3 kohaselt võib Riigikohus teha kohtuotsuse peale esitatud kassatsiooni läbi

vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata.

Praeguses asjas jättis maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata muuhulgas osas, millega

mõisteti S. Dombrovskilt ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud kuludena terviseseisundi

tuvastamise toimingute teostamise ja uriinis aine tuvastamise uuringu eest välja kokku 132 eurot.

Arvestades, et nimetatud kulud tekkisid seoses NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo

uurimisega ja et Riigikohus lõpetab selles osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse, tuleb

maakohtu otsus ka selles osas tühistada.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 4. detsembri 2012. a otsuse S. Dombrovski

karistamises NPALS § 151 järgi ja lõpetab selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kolleegium tühistab maakohtu otsuse ka osas, millega mõisteti S. Dombrovskilt menetluskuludena

välja 132 eurot, ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud

kulu 132 eurot KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. S. Dombrovski karistamises LKindlS § 661 lg 1

järgi jääb maakohtu otsus muutmata. Riigikohus rahuldab kaitsja kassatsiooni osaliselt.

10. S. Dombrovski kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada S. Dombrovskile seoses kassatsiooni-

menetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 535,68 eurot (sh käibemaks 89,28 eurot).

Taotlusele lisatud dokumentide kohaselt kulutas kaitsja menetlusaluse isikuga konsulteerimiseks 48

minutit, väärteoasja materjalidega tutvumiseks 1 tunni, kassatsiooni koostamiseks 3 tundi ja 17

minutit ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit. Kokku osutas kaitsja

S. Dombrovskile õigusabiteenust 5 tunni ja 35 minuti vältel. Kolleegiumi arvates tuleb kaitsja taotlus

rahuldada. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaal-

menetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi

hinnangul on kaitsja loetletud toimingud S. Dombrovski kaitseõiguse teostamiseks vajalikud ja

nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus

tühistab maakohtu otsuse S. Dombrovski karistamises NPALS § 151 järgi ja lõpetab selles osas

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb valitud kaitsjale makstud tasu VTMS § 23 alusel

Eesti Vabariigilt S. Dombrovski kasuks välja mõista.

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Priit Pikamäe