3-3-1-18-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-18-13

Määruse kuupäev

10. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri

Põld

Kohtuasi

Vitali Tsilmani kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2063

tühisuse ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning alusetult

saadud 38 euro ja 34 sendi tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2012. a määrus haldus-

asjas nr 3-12-1433

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti määruskaebus rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu

20. detsembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-12-1433 muutmata, täiendades määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

2. Tagastada alusetult tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis 5. juulil 2012 kell 22:30 kuni 6. juuli

2012 kell 03:00 Eestisse Vene Föderatsioonist Koidula tollipunkti kaudu sisenenud Vitali Tsilmani

sõidukit Ford Excursion riikliku registreerimisnumbriga 04ZLF. V. Tsilman väitis tolliametnikele, et

tema sõidu sihtkohaks on Leedu.

Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LMTK) ametnikud vormistasid 6. juulil 2012 veoki läbivaatuse akt

nr 12-12.1-5/13/2063, millega tuvastati, et sõiduki kütusepaagis oli rohkem kütust kui eeldatavasse

sihtkohta jõudmiseks vajalik. Aktis märgitu kohaselt on tollil alust oletada, et tegemist on piiri

ületamisega kütuse tankimise eesmärgil. Aktsiisivabastust ei ole alust kohaldada, kütus tuleb

deklareerida ja maksustada. Sõiduk koos kütusega peeti kinni asjaolude selgumiseni ja maksude

tasumiseni.

6. juulil 2012 esitas V. Tsilman reisija deklaratsiooni nr 741, milles deklareeris paagis olevaks kütuse-

koguseks 162 liitrit ja sihtkohaks Leedu, Klaipeda. Tolliametnik leidis, et märgitud sihtkoht ei ole

usutav, ning aktsepteeris sihtkohta jõudmiseks vajaliku kütusena 102 liitrit, mida ei maksustatud.

Reisija deklaratsiooni alusel koostas LMTK tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010, mille

kohaselt tasus V. Tsilman 60 liitri kütuse pealt aktsiisi-, tolli- ja käibemaksu kokku 38 eurot ja 34

senti.

2. V. Tsilman esitas 9. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse veoki läbivaatuse akti ja toimingu

nr 12-12.1-5/13/2063 tühisuse ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning avalik-õiguslikus suhtes

alusetult saadud raha summas 38 eurot ja 34 senti tagastamiseks. Kaebaja põhjenduste kohaselt on

tulenevalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg-st 1 Eestisse sisse-

sõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta

jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Kaebajal oli vajalik jõuda Leetu ning selleks oli kütusepaagis

olev kogus kütust vajalik. LMTK ei olnud õigustatud nõudma dokumentide esitamist viibimiskoha

kohta Leedus, sest seda nõuet ei tulene alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusest. Antud

juhul on veoki läbivaatuse akt ja toiming õigusvastased.

3. Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2012. a määrusega jäeti V. Tsilmani kaebus läbi vaatamata

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel. Määruse

põhjenduste kohaselt on veoki läbivaatuse akt halduse toiming, mitte haldusakt. Sellest tulenevalt ei

ole võimalik tühisuse tuvastamine, kuna tühine saab olla üksnes haldusakt. Kaebaja on soovinud ka

veoki läbivaatuse õigusvastasuse kindlakstegemist, kuid tuvastamiskaebuse saab HKMS § 45 lg 2

kohaselt esitada ainult siis, kui puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebusega taotletavaks

eesmärgiks on aktsiisi maksmise kohustuse vaidlustamine ja tollideklaratsiooni alusel tasutud maksu-

summa tagastamine kaebajale. Kohus selgitab, et sellise eesmärgi saavutamine ei ole veoki

läbivaatuse akti õigusvastasuse kindlakstegemise nõude esitamise läbi saavutatav. Taotlus tuleb

esitada sellele maksu- ja tollikeskusele, kelle piirkonnas aktsepteeriti tollideklaratsioon või asub isiku

keskne raamatupidamine. Juhul, kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata, võib isik esitada tolliasutusele vaide või pöörduda kaebusega kohtu poole. Kaebaja on

esitanud ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Maksud on kaebaja tasunud kehtiva tolli-

deklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 alusel, kuid kaebaja ei ole tollideklaratsiooni vaidlustanud.

Maksud on tasutud kehtiva tollideklaratsiooni alusel ning maksude tagastamiseks peaks kaebaja

vaidlustama tollideklaratsiooni Maksu- ja Tolliametis ning esitama tagastusnõude haldusorganile.

4. V. Tsilman esitas 9. oktoobril 2012 määruskaebuse Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on kohus ekslikult asunud seisukohale, et kaebus on esitatud veoki läbi-

vaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2063 tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning avalik-õiguslikus

suhtes alusetult saadud raha 38 eurot ja 34 senti tagastamise nõudes. Antud asjaolud tõid kaebaja

hinnangul kaasa ebaseadusliku määruse. Kaebaja hinnangul on esitatud kaebusega võimalik

saavutada soovitud eesmärk. Kõik toimingud, mis olid suunatud aktsiisivaba kütuse deklareerimiseks,

olid ebaseaduslikud.

5. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet märgib oma 22. oktoobri 2012. a vastuses, et Tartu Halduskohus

on õigesti leidnud, et V. Tsilmani kaebus käesolevas asjas tuleb jätta läbi vaatamata. Maksu- ja

Tolliamet viitab, et Euroopa Kohus on asunud 15. septembri 2011. a otsuses kohtuasjas C-138/10: DP

grup EOOD vs. Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ seisukohale, et Liidu tollialaseid norme tuleb

tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist,

kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant nõukogu 12. oktoobri 1992. a määruse

(EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artiklis 66 ette nähtud tingimustel

taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast tolli poolt kauba

vabastamist. Hindamise lõpuks peab toll kas deklaratsiooni taotluse põhjendatud otsusega, mille võib

hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks

tunnistama. Tartu Halduskohus on jõudnud õigele seisukohale, et kaebusega silmas peetavat eesmärki

ei ole kaebajal võimalik kaebuses esitatud tuvastusnõudega saavutada ning ka nõude muutmine ei

annaks siinkohal tulemust, sest enne tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise vaidlusküsimuse

lahendamist ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.o maksusumma 38 eurot 34 senti

tagastamist. Kaebaja saab kohtusse pöörduda pärast seda, kui ta on esitanud Maksu- ja Tolliametile

deklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse ja Maksu- ja Tolliamet on jätnud taotluse rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. detsembri 2012. a määrusega V. Tsilmani määruskaebuse,

tühistas Tartu Halduskohtu määruse ning saatis asja Tartu Halduskohtusse menetluse jätkamiseks.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt on halduskohus õigesti leidnud, et veoki läbivaatuse akti ei saa

käsitada haldusaktina, vaid tegemist on toiminguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1

mõttes, mille kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik. Õigusvastasuse tuvastamise kaebus ei ole

lubatav HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt, kuna kaebajal on tõhusam võimalus oma õiguste kaitseks

tühistamis- ja kohustamiskaebuse näol. Halduskohus on jõudnud ekslikule järeldusel, et õigusaktidest

(tolliseaduse (TS) § 49 lg 1 ja 2, Euroopa Nõukogu 12. oktoobri 1992. a määruse nr 2913/92, millega

kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS) artikkel 66 lg 2, Euroopa Komisjoni 2. juuli 1993. a

määruse nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted määrusele nr 2913/92 artiklist 251 ja

rahandusministri 2. mai 2006. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis

muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 ja § 7)

tuleneb kohustuslik kohtueelne vaidluste lahendamise kord ning kaebajal pole enne LMTK-le

taotluse esitamist tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks võimalik pöörduda

tühistamiskaebusega halduskohtusse. Tõlgendades TS § 49, ei saa jõuda järeldusele, et tegemist oleks

kohustusliku kohtueelse menetlusega HKMS § 47 lg 1 mõttes. Selleks, et vaidluste lahendamise

kohtueelne kord saaks endast kujutada kaebeõiguse piirangut, peab seaduses olema selgesõnaliselt

sätestatud, et kaebusega saab halduskohtusse pöörduda alles pärast kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimist (vt RKHK 15. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-63-02, p 10). Hetkel puudub

regulatsioon, mis sätestaks selgesõnaliselt sellise kohustuse olemasolu. Järelikult ei pidanud

V. Tsilman esmalt pöörduma haldusorgani poole ja taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks

tunnistamist. Halduskohus ei ole kaebajale halduskohtus toimunud menetluse käigus selgitanud, et

kaebaja oleks pidanud oma õiguste tõhusama kaitse tagamiseks esitama kohtule tühistamisnõude

tollideklaratsiooni osas, mistõttu on halduskohus rikkunud selgitamiskohustust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Maksu- ja Tolliamet esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles taotleb Tartu Ringkonnakohtu

määruse täies ulatuses tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta jõusse Tartu Halduskohtu 5.

oktoobri 2012. a kohtumäärus. Maksu- ja Tolliamet täiendas oma määruskaebust 28. märtsi 2013. a

kirjaga. Maksu- ja Tolliamet leiab, et Tartu Ringkonnakohus on kohaldanud valesti materiaalõiguse

normi (ÜTS art 4 p 17 ja art 66, TS § 37 ja § 49) ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (HKMS

§ 41 lg 1, § 47 lg 1, § 157 lg 1 ja § 165 lg 1 p 6, § 201 lg 3), mis tõi kaasa ebaõige kohtumääruse.

Maksu- ja Tolliameti arvates ei ole ringkonnakohtu määrus piisavalt põhjendatud ning määruse

põhjendavast osast ei selgu, millisele õigusele ringkonnakohus on tuginenud, leides, et

tollideklaratsiooni näol on tegemist haldusaktiga, mida on võimalik isikul otse kohtus vaidlustada,

esitades tühistamiskaebuse. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et tollideklaratsiooni puhul on

tegemist haldusaktiga. Ebaõige on ringkonnakohtu etteheide halduskohtule, et halduskohus oleks

pidanud kaebajale selgitama, et tal tuleks esitada tollideklaratsiooni tühistamisnõue. Kuivõrd

tollideklaratsiooni puhul pole tegemist haldusaktiga, ei ole võimalik ka selle tühistamise taotlemine

halduskohtus ning deklaratsiooni muutmiseks/tühistamiseks tuleb esmalt pöörduda haldusorgani

poole. Kuivõrd ringkonnakohus on tollideklaratsiooni käsitanud ekslikult kui haldusakti, on see

viinud valedele lõppjäreldustele, mis on tinginud väära lõpplahendi.

28. märtsil 2013 esitas Maksu- ja Tolliamet taotluse kautsjoni tagastamiseks. Maksu- ja Tolliamet

põhjendab, et on tasunud kautsjoni, kuigi tegelikkuses selleks vajadus puudus.

8. V. Tsilman leiab vastuses kaebusele, et Maksu- ja Tolliameti määruskaebus ei ole põhjendatud

ning tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu 20. detsembri 2012. a määrus on seaduslik ja piisavalt

põhjendatud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et halduskohus ei ole selgitanud kaebajale tolli-

deklaratsiooni osas tühistamisnõude esitamise vajadust ja seetõttu on halduskohus rikkunud

selgitamiskohustust. Tõlgendades TS § 49, ei saa jõuda järeldusele, et tegemist oleks kohustusliku

kohtueelse menetlusega HKMS § 47 lg 1 mõttes. Puudub regulatsioon, mis sätestaks sõnaselgelt

sellise kohustuse olemasolu. Järelikult ei pidanud kaebaja esmalt pöörduma haldusorgani poole ja

taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Käesolevas haldusasjas on Riigikohtule määruskaebuse esitanud Maksu- ja Tolliamet, kes seab

kahtluse alla ringkonnakohtu seisukoha, mille kohaselt on tollideklaratsiooni puhul tegemist haldus-

aktiga, mille vaidlustamiseks saab pöörduda otse halduskohtu poole.

Halduskolleegium peatub esmalt küsimusel kohustusliku kohtueelse menetluse olemasolust tolli-

deklaratsioonide vaidlustamisel (I), vaidlustatud tollideklaratsiooni olemusel (II), asjas esitatud

nõuete kohasusel (III) ning lahendab kautsjoni tagastamise küsimuse (IV).

I

10. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse

esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast,

ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et kohustuslik kohtueelne menetluskord tollideklaratsiooni

kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks Maksu- ja Tolliametile tuleneb Tolliseaduse (TS) § 49 lg-

st 1 ja lg-st 2, Euroopa Nõukogu 12. oktoobri 1992. a määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse

ühenduse tolliseadustik (ÜTS), artikli 66 lg-st 2, Euroopa Komisjoni 2. juuli 1993. a määruse

nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted määrusele nr 2913/92 (ÜTSRS), artiklist 251 ning

rahandusministri 2. mai 2006. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis

muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg-st 1.

TS § 49 lg 1 kohaselt võib toll omal algatusel või deklarandi taotlusel teha tollideklaratsioonis pärast

kauba vabastamist muudatusi või tunnistada tollideklaratsiooni kehtetuks. TS § 49 lg 2 kohaselt

kehtestab pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni

kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised rahandusminister määrusega. ÜTS artikli 66 lg 2 sätestab,

et pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult kooskõlas komitee-

menetlusega määratletud juhtudel. ÜTSRS artikkel 251 sätestab erandid ÜTS artikli 66 lg-st 2,

määrates, millistel juhtudel võib deklaratsiooni pärast kauba vabastamist kehtetuks tunnistada.

Rahandusministri 2. mai 2006. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis

muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1

sätestab, et pärast kauba vabastamist tollideklaratsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks

esitab deklarant, kaudse esindamise korral deklarant või esindatav, kirjaliku taotluse kas omal

algatusel või määruse §-s 7 nimetatud teatise alusel.

11. Halduskolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses võib

kohtusse pöördumisele olla seatud piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse

lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus (vt halduskolleegiumi 8. mai 2001. a otsus asjas

nr 3-3-1-28-01, p 1). Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord piiraks selliselt kaebeõigust,

peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles

pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vt halduskolleegiumi 15. oktoobri 2002. a määrus

asjas nr 3-3-1-63-02, p 10). Kolleegium on seisukohal, et tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist

käsitlevad normid ei sätesta, et enne kohtusse pöördumist tuleb vaidluse lahendamiseks esitada

taotlus Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks.

12. Euroopa Kohus on 5. septembri 2011. a lahendis C-138/10: DP group EOOD vs. Direktor na

Agentsia „Mitnitsi“ (p 48) leidnud, et „liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant

ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle

aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant määruse nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse

tolliseadustik, muudetud määrusega nr 1791/2006) artiklis 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt

selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt.

Hindamise lõpuks peab toll kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus

vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama.“ Seega

tuleneb Euroopa Kohtu lahendist DP group EOOD vs. Direktor na Agentsia „Mitnitsi“, et deklarant

ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist.

II

13. ÜTS artikli 59 lõikest 1 tuleneb, et kõigi kaupade kohta, mis soovitakse tolliprotseduurile

suunata, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. TS § 37 lg 2 kohaselt,

kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve ja

kaubasaadetist ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või

muu toimingu abil, tuleb esitada tollideklaratsioon. TS § 37 lg 6 alusel võib füüsiline isik tolli-

deklaratsiooni asemel esitada reisija deklaratsiooni, kui kaubasaadetise kogus ega väärtus ei ületa

ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve.

Asjaoludest nähtub, et V. Tsilmani sõiduk peeti Koidula tollipunktis kinni kontrollimise eesmärgil 5.

juulil 2012. V. Tsilman esitas 6. juulil 2012 reisija deklaratsiooni, milles deklareeris paagis olevaks

kütusekoguseks 162 liitrit ja sihtkohaks Klaipeda, Leedu. LMTK ametnike poolt 6. juulil 2012

vormistatud veoki läbivaatuse aktist nr 12-12.1-5/13/2063 nähtub, et LMTK on lugenud V. Tsilmani

nimetatud reisi sihtkoha mitteusutavaks ning sedastanud, et „tegemist on piiri ületamisega kütuse

tankimise eesmärgil. Aktsiisivabastust ei ole alust kohaldada, kütus tuleb deklareerida ja maksustada.

Isik keeldub maksmast, mistõttu ei ole võimalik kauba import. Kuna Koidula tollipunktis puudub

kütuse ladustamise võimalus, tuleb jätta sõiduk koos kütusega tollijärelevalve alla kuni maksude

tasumiseni.“ Eeltooduga LMTK välistas ATKEAS § 68 lg-s 1 sätestatu kohaldamise, mille kohaselt

Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses

kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas

mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Reisija

deklaratsiooni alusel LMTK koostatud tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 kohaselt tasus V.

Tsilman 60 liitri kütuse pealt aktsiisi-, tolli- ja käibemaksu kokku 38 eurot ja 34 senti. Seega tuleb

reisija deklaratsiooni eristada tollideklaratsioonist.

14. Kohus on lahendis C-138/10: DP group EOOD vs. Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ (p 35)

selgitanud, et „nagu tuleneb ÜTS artikli 4 punktist 17, kujutab tollideklaratsioon endast toimingut,

millega deklarant avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile.

Seetõttu ei ole selle deklaratsiooni puhul tema ühepoolsest laadist tulenevalt tegemist „otsusega”

ÜTS artikli 4 punkti 5 tähenduses.“ Reisija deklaratsiooni A osa näol on tegemist V. Tsilmani enda

poolt esitatud ning ühepoolset iseloomu omava deklaratsiooniga, mis vastab ÜTS artikkel 4 punkt 17

mõistele. Deklaratsiooni iseloomustab vabatahtlikkus ning deklarandi algatus. Euroopa Kohtu

lahendist DP group EOOD vs. Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ (p 48), tuleneb, et deklarant ei saa

taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist. Reisija deklaratsiooni tühistamist

V. Tsilman kohtult taotlenud ei ole.

15. Halduskolleegium on 13. oktoobri 2010. a otsuse asjas nr 3-3-1-44-10 p-s 12 selgitanud, et

HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult

siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahte-

avaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi.

Tasumisele kuuluv aktsiisi-, tolli- ja käibemaks on selles asjas määratud tolli koostatud deklarat-

siooniga nr 12EE4800EE91509010. See deklaratsioon on ÜTS artikli 4 punktis 5 defineeritud

„otsus“, millel on kaebaja jaoks õiguslikud tagajärjed. Tegemist on haldusaktiga, sest sellega on

kindlaks määratud kütusekogus, mille eest on kohaldatud maksuvabastust (102 liitrit), kütusekogus,

mis kuulub maksustamisele (60 liitrit) ning maksusumma (38 eurot ja 34 senti). Selle haldusakti

vaidlustamiseks otse halduskohtu poole pöördumine on lubatav, sest kohustuslikku kohtueelset korda

vaidlustamiseks kehtestatud ei ole.

III

16. V. Tsilman esitas halduskohtule nõude veoki läbivaatuse ja vastava akti nr 12-12.1-5/13/2063

tühisuse ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud raha 38

eurot ja 34 senti tagastamiseks. HKMS § 37 lg 1 p 6 kohaselt on V. Tsilmani kaebuse näol tegemist

tuvastamiskaebusega. Tühisuse ja/või õigusvastasuse kindlakstegemisele järgnevalt taotleb kaebaja

ka tasutud maksusumma tagastamist. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt

on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel,

tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks

tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt halduskolleegiumi 25. novembri 2011. a määrus

asjas nr 3-3-1-77-10, p 11). Üksnes juhul, kui kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud

kaebusega ei ole kaebaja eesmärk saavutatav, on kohtul õigus kohaldada kaebuse tagastamist.

17. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Halduskohus on tuvastanud, et kaebusest nähtuvalt on

eesmärgiks aktsiisi maksmise kohustuse vaidlustamine ja tollideklaratsiooni alusel tasutud

maksusumma tagastamine kaebajale. Kolleegium nõustub kohtutega, et tuvastamiskaebuse esitamine

ei ole selles asjas HKMS § 45 lg 2 alusel lubatav, kuna kaebaja eesmärk ei ole veoki läbivaatuse ja

vastava akti tühisuse või õigusvastasuse kindlakstegemise läbi saavutatav.

Kaebaja õiguste kaitseks tõhusaim vahend on kolleegiumi hinnangul HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel

tühistamisnõude esitamine. Kaebuse esitamisel ei olnud möödunud ka HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud

tühistamiskaebuse 30-päevane tähtaeg. Kohtud on lõppjäreldusena leidnud õigesti, et veoki

läbivaatuse ja vastava akti näol on tegemist toiminguga, mille suhtes tühistamisnõude esitamine ei ole

võimalik. Kaebus kohtule tuleb esitada tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 (millega on

määratud maksustamisele kuuluv kütusekogus ning tasumisele kuuluv maksusumma) peale, taotledes

selle tühistamist (HKMS § 37 lg 2 p 1).

IV

18. Maksu- ja Tolliamet tasus määruskaebuse esitamisel kautsjoni 25 eurot. Maksu- ja Tolliamet

esitas Riigikohtule taotluse kautsjoni tagastamiseks põhjendusel, et HKMS § 107 lg 9 järgi on

Maksu- ja Tolliamet vabastatud kautsjoni tasumisest.

HKMS § 107 lg 9 kohaselt puudub Eesti Vabariigil kui menetlusosalisel kohustus tasuda Riigikohtule

kassatsioon- või määruskaebust või teistmisavaldust esitades kautsjon. Kautsjonit tasunud isiku

nõudmisel tagastatakse HKMS § 107 lg 5 kohaselt rohkem tasutud kautsjon. Kuna Maksu- ja

Tolliamet kui haldusorgan tegutseb HKMS § 15 lg 2 kohaselt kohtumenetluses riigi nimel, siis

puudus kohustus kautsjoni tasumiseks. Seetõttu tuleb taotlus kautsjoni tagastamiseks rahuldada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld