3-1-1-51-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-51-13

Otsuse kuupäev

29. mai 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Kenert-Ranner Reva süüdistuses KarS § 114

p 5, § 121, § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1,

§ 345 lg 1 ja § 320 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a otsus

kriminaalasjas nr 1-12-5017

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kenert-Ranner Reva kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

juhtivprokurör Endla Ülviste

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

15. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a ja Harju Maakohtu 27. septembri

2012. a otsused osas, millega otsustati kohtuotsuse jõustumisel hävitada mapi Centrum vahel

olevad dokumendid.

2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uue kohtuotsuse tegemiseks Harju Maakohtule samas

kohtukoosseisus.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa kassatsioonimenetluses Kenert-Ranner

Revale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 384 (kolmsada kaheksakümmend

neli) eurot (sh käibemaks 64 eurot). Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsusega tunnistati Kenert-Ranner Reva süüdi ja teda

karistati KarS § 114 p 5, § 121, § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 320

järgi.

Sama kohtuotsusega otsustati ka asitõendite suhtes võetavad meetmed. Muu hulgas otsustas kohus, et

pruuni värvi mapp (Centrum) koos teiste pakendites nr 14 ja 15 olevate esemetega tuleb kohtuotsuse

jõustumisel anda üle K.-R. Revale, mapis olevad dokumendid aga hävitada. Samuti määras maakohus

kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele 9. jaanuari 2012. a läbiotsimisel ära võetud riideesemed:

dressipluusi Puma ja dressipüksid Cycling ning Tactel.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid K.-R. Reva ja tema kaitsja vandeadvokaat

Anti Aasmaa.

2.1 Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega K.-R. Reva oli süüdi tunnistatud KarS

§ 121 ja § 114 p 5 järgi, ning palus süüdistatava nendes kuritegudes õigeks mõista. Samuti taotles

kaitsja maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus oli otsustanud hävitada 9. jaanuari 2012. a

läbiotsimisel ära võetud riideesemed (dressipluusi ja 2 paari dressipükse), ning palus need esemed

tagastada K.-R. Revale.

Seoses asitõendite tagastamise taotlusega märkis kaitsja, et riideesemete hävitamine ei ole

põhjendatud. K.-R. Reval on võimalik neid asju sihipäraselt kasutada ja nende tagastamine ei kujuta

endast ohtu. Seetõttu tuleks kõnealused esemed K.-R. Revale tagastada.

2.2 K.-R. Reva taotles samuti maakohtu otsuse tühistamist enda süüditunnistamises KarS § 121 ja

§ 114 p 5 järgi ning selles osas õigeksmõistva otsuse tegemist. Samuti palus K.-R. Reva tühistada

maakohtu otsus hävitamisele kuuluvate esemete osas. Süüdistatav palus endale tagastada mapi

Centrum koos selles sisalduvate dokumentidega, samuti dressipluusi Puma ja dressipüksid Cycling

ning Tactel.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a otsusega tühistati maakohtu otsus 9. jaanuari

2012. a läbiotsimisel ära võetud riideesemete (dressipluusi Puma ja dressipükste Cycling ning Tactel)

hävitamise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega tagastati need riideesemed

kohtuotsuse jõustumisel K.-R. Revale. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt, süüdistatava apellatsioon jäeti rahuldamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K.-R. Reva kaitsja vandeadvokaat

A. Aasmaa, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega ringkonnakohus jättis

muutmata K.-R. Reva süüditunnistamise KarS § 121 ja § 114 p 5 järgi ning osad asitõendid

süüdistatavale tagastamata. Kassaator palub saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks

samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

4.1 Kaitsja leiab, et kohtud on K.-R. Revat KarS § 121 ja § 114 p 5 järgi kvalifitseeritavates

kuritegudes süüdi tunnistades rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud vääralt

materiaalõigust. Kohtud hindasid tõendeid valikuliselt, nende seisukohad on vastuolulised ega

kõrvalda süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlusi. Ringkonnakohus on rikkunud kohtuotsuse

põhjendamise kohustust.

4.2 Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta K.-R.Reva taotluse suhtes tagastada talle pruuni värvi

mapp Centrum koos selles sisalduvate dokumentide, fotode, kalendermärkmiku ja ruudulise

kaustikmärkmikuga. Selles osas on ringkonnakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust.

5. Kassatsioonivastuses leiab prokuratuur, et kassatsioon on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks

alust ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on kassaatori väited selle kohta, et kohtud rikkusid K.-

R. Revat KarS § 121 ja § 114 p 5 järgi süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja

kohaldasid vääralt materiaalõigust, põhjendamatud. Kolleegium leiab, et kohtud järgisid faktiliste

asjaolude tuvastamisel menetlusnorme. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse

kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik

hinnang. Kuna ringkonnakohtu tuleb kõnealuses osas muutmata jätta, siis KrMS § 363 lg 4 p-st 2

juhindudes ei käsitle Riigikohus üksikasjalikult kaitsja neid väited, mis puudutavad K.-R. Reva

süüditunnistamist ja karistamist.

7. Samas nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et kohtud on jätnud nõuetekohaselt põhistamata

osade asitõendite kohta tehtud otsustuse.

8. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas

küsimuse,

kuidas

toimida

asitõendite

ja

kriminaalmenetluses

äravõetud,

arestitud

või

konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohtu otsustus asitõendina ära võetud eseme või

muu kriminaalmenetluses ära võetud objekti edasise saatuse kohta peab põhinema konkreetsel

seaduslikul alusel ja olema õiguslikult ning faktiliselt põhistatud. Asitõendi ja konfiskeeritava vara

suhtes võetavaid meetmeid reguleerib eeskätt KrMS § 126, mille lõige 3 sätestab järgmist:

"(3) Menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed:

1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta

kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja

valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;

2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale;

3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud,

antakse riigi omandisse;

4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse

ümber;

5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;

6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või

võõrandatakse tsiviilhagi katteks."

Osutatud sätet kohaldatakse ka kriminaalmenetluses äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend

(KrMS § 126 lg 5).

9. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule

valdajale. See tähendab muu hulgas seda, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 2

p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada.

Vastupidise tõlgenduse korral riivataks ebaproportsionaalselt asitõendina ära võetud eseme omaniku

omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32). Kohtul puudub seaduslik alus anda riigile luba teisele isikule

kuuluva vara hävitamiseks. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või

ümbertöötamisele (KrMS § 126 lg 3 p 4) üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub

(hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse

(AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda).

10. Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva

asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme

mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib. Näiteks on KarS § 83 lg-te 1 või 3

alusel võimalik konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, KarS § 83 lg 4 alusel aga

vahend, aine või ese, mille omamiseks vajalik luba isikul puudub. Konfiskeerimisotsustuse

jõustumisel läheb konfiskeeritud vara omandiõigus KarS § 85 lg 1 alusel automaatselt riigile üle,

välja arvatud juhul, kui konfiskeerimisotsustus on ekslikult tehtud isiku suhtes, kes ei ole asja omanik

(vt Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-1-2-3-12, p 53). Seega konfiskeerimisel

läheb varem teisele isikule kuulunud asitõend üle riigi omandisse ja seetõttu võib kohus selle muude

eelduste olemasolul ka KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele määrata.

11. Praeguses kriminaalasjas ei ole maakohus tuvastanud, kellele mapis Centrum olevad dokumendid

kuuluvad, ega neid dokumente konfiskeerinud. Sellele vaatamata otsustas kohus kõnealused

dokumendid hävitada. Seejuures ei ole kohus põhjendanud, miks tuleb K.-R. Revale tagastatava mapi

Centrum vahel olevad dokumendid - erinevalt mapist endast ja teistest pakendites 14 ja 15 olevatest

esemetest - kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Vastupidi, maakohtu otsuse põhiosas on mappi koos

"selles sisalduvate esemetega" nimetatud nende asjade hulgas, mis tuleb K.-R. Revale KrMS § 126

lg 2 p 2 alusel tagastada (toimiku IV kd, tl 39). Kolleegium leiab, et nendel põhjustel on maakohus

kõnealuseid dokumente hävitamisele määrates rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtu

selline otsustus on põhistamata (KrMS § 339 lg 1 p 7), samuti on kohtuotsuse resolutiiv- ja põhiosa

omavahel vastuolus (KrMS § 339 lg 1 p 8). Ringkonnakohus maakohtu kõnealusele minetusele

tähelepanu ei pööranud.

12. Eeltoodud põhjusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2, § 362 p-st 2 ning § 341 lg-

test 2 ja 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a ja

Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a otsused osas, millega otsustati kohtuotsuse

jõustumisel hävitada mapi Centrum vahel olevad dokumendid, ning saadab kriminaalasja tühistatud

osas uue kohtuotsuse tegemiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jätab

Riigikohus kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg