3-1-1-51-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a ja Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsused osas, millega otsustati kohtuotsuse jõustumisel hävitada mapi Centrum vahel
Legislator headnote
AI generated3-1-1-51-13 · Riigikohus: novembri 2012. a ja Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsused osas, millega otsustati kohtuotsuse jõustumisel hävitada mapi Centrum vahel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-51-13
Otsuse kuupäev
29. mai 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg
Kohtuasi
Kriminaalasi Kenert-Ranner Reva süüdistuses KarS § 114
p 5, § 121, § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1,
§ 345 lg 1 ja § 320 järgi.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a otsus
kriminaalasjas nr 1-12-5017
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kenert-Ranner Reva kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa,
kassatsioon
Teised kassatsioonimenetluse
pooled
Prokuratuur,
esindaja
Põhja
Ringkonnaprokuratuuri
juhtivprokurör Endla Ülviste
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
15. mai 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a ja Harju Maakohtu 27. septembri
2012. a otsused osas, millega otsustati kohtuotsuse jõustumisel hävitada mapi Centrum vahel
olevad dokumendid.
2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uue kohtuotsuse tegemiseks Harju Maakohtule samas
kohtukoosseisus.
3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa kassatsioonimenetluses Kenert-Ranner
Revale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 384 (kolmsada kaheksakümmend
neli) eurot (sh käibemaks 64 eurot). Jätta see menetluskulu riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsusega tunnistati Kenert-Ranner Reva süüdi ja teda
karistati KarS § 114 p 5, § 121, § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 320
järgi.
Sama kohtuotsusega otsustati ka asitõendite suhtes võetavad meetmed. Muu hulgas otsustas kohus, et
pruuni värvi mapp (Centrum) koos teiste pakendites nr 14 ja 15 olevate esemetega tuleb kohtuotsuse
jõustumisel anda üle K.-R. Revale, mapis olevad dokumendid aga hävitada. Samuti määras maakohus
kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele 9. jaanuari 2012. a läbiotsimisel ära võetud riideesemed:
dressipluusi Puma ja dressipüksid Cycling ning Tactel.
2. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid K.-R. Reva ja tema kaitsja vandeadvokaat
Anti Aasmaa.
2.1 Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega K.-R. Reva oli süüdi tunnistatud KarS
§ 121 ja § 114 p 5 järgi, ning palus süüdistatava nendes kuritegudes õigeks mõista. Samuti taotles
kaitsja maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus oli otsustanud hävitada 9. jaanuari 2012. a
läbiotsimisel ära võetud riideesemed (dressipluusi ja 2 paari dressipükse), ning palus need esemed
tagastada K.-R. Revale.
Seoses asitõendite tagastamise taotlusega märkis kaitsja, et riideesemete hävitamine ei ole
põhjendatud. K.-R. Reval on võimalik neid asju sihipäraselt kasutada ja nende tagastamine ei kujuta
endast ohtu. Seetõttu tuleks kõnealused esemed K.-R. Revale tagastada.
2.2 K.-R. Reva taotles samuti maakohtu otsuse tühistamist enda süüditunnistamises KarS § 121 ja
§ 114 p 5 järgi ning selles osas õigeksmõistva otsuse tegemist. Samuti palus K.-R. Reva tühistada
maakohtu otsus hävitamisele kuuluvate esemete osas. Süüdistatav palus endale tagastada mapi
Centrum koos selles sisalduvate dokumentidega, samuti dressipluusi Puma ja dressipüksid Cycling
ning Tactel.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a otsusega tühistati maakohtu otsus 9. jaanuari
2012. a läbiotsimisel ära võetud riideesemete (dressipluusi Puma ja dressipükste Cycling ning Tactel)
hävitamise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega tagastati need riideesemed
kohtuotsuse jõustumisel K.-R. Revale. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
Kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt, süüdistatava apellatsioon jäeti rahuldamata.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K.-R. Reva kaitsja vandeadvokaat
A. Aasmaa, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega ringkonnakohus jättis
muutmata K.-R. Reva süüditunnistamise KarS § 121 ja § 114 p 5 järgi ning osad asitõendid
süüdistatavale tagastamata. Kassaator palub saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks
samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
4.1 Kaitsja leiab, et kohtud on K.-R. Revat KarS § 121 ja § 114 p 5 järgi kvalifitseeritavates
kuritegudes süüdi tunnistades rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud vääralt
materiaalõigust. Kohtud hindasid tõendeid valikuliselt, nende seisukohad on vastuolulised ega
kõrvalda süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlusi. Ringkonnakohus on rikkunud kohtuotsuse
põhjendamise kohustust.
4.2 Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta K.-R.Reva taotluse suhtes tagastada talle pruuni värvi
mapp Centrum koos selles sisalduvate dokumentide, fotode, kalendermärkmiku ja ruudulise
kaustikmärkmikuga. Selles osas on ringkonnakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust.
5. Kassatsioonivastuses leiab prokuratuur, et kassatsioon on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks
alust ei ole.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on kassaatori väited selle kohta, et kohtud rikkusid K.-
R. Revat KarS § 121 ja § 114 p 5 järgi süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja
kohaldasid vääralt materiaalõigust, põhjendamatud. Kolleegium leiab, et kohtud järgisid faktiliste
asjaolude tuvastamisel menetlusnorme. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse
kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik
hinnang. Kuna ringkonnakohtu tuleb kõnealuses osas muutmata jätta, siis KrMS § 363 lg 4 p-st 2
juhindudes ei käsitle Riigikohus üksikasjalikult kaitsja neid väited, mis puudutavad K.-R. Reva
süüditunnistamist ja karistamist.
7. Samas nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et kohtud on jätnud nõuetekohaselt põhistamata
osade asitõendite kohta tehtud otsustuse.
8. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas
küsimuse,
kuidas
toimida
asitõendite
ja
kriminaalmenetluses
äravõetud,
arestitud
või
konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohtu otsustus asitõendina ära võetud eseme või
muu kriminaalmenetluses ära võetud objekti edasise saatuse kohta peab põhinema konkreetsel
seaduslikul alusel ja olema õiguslikult ning faktiliselt põhistatud. Asitõendi ja konfiskeeritava vara
suhtes võetavaid meetmeid reguleerib eeskätt KrMS § 126, mille lõige 3 sätestab järgmist:
"(3) Menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed:
1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta
kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja
valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;
2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule
valdajale;
3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud,
antakse riigi omandisse;
4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse
ümber;
5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;
6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või
võõrandatakse tsiviilhagi katteks."
Osutatud sätet kohaldatakse ka kriminaalmenetluses äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend
(KrMS § 126 lg 5).
9. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule
valdajale. See tähendab muu hulgas seda, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 2
p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada.
Vastupidise tõlgenduse korral riivataks ebaproportsionaalselt asitõendina ära võetud eseme omaniku
omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32). Kohtul puudub seaduslik alus anda riigile luba teisele isikule
kuuluva vara hävitamiseks. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või
ümbertöötamisele (KrMS § 126 lg 3 p 4) üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub
(hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse
(AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda).
10. Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva
asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme
mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib. Näiteks on KarS § 83 lg-te 1 või 3
alusel võimalik konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, KarS § 83 lg 4 alusel aga
vahend, aine või ese, mille omamiseks vajalik luba isikul puudub. Konfiskeerimisotsustuse
jõustumisel läheb konfiskeeritud vara omandiõigus KarS § 85 lg 1 alusel automaatselt riigile üle,
välja arvatud juhul, kui konfiskeerimisotsustus on ekslikult tehtud isiku suhtes, kes ei ole asja omanik
(vt Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-1-2-3-12, p 53). Seega konfiskeerimisel
läheb varem teisele isikule kuulunud asitõend üle riigi omandisse ja seetõttu võib kohus selle muude
eelduste olemasolul ka KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele määrata.
11. Praeguses kriminaalasjas ei ole maakohus tuvastanud, kellele mapis Centrum olevad dokumendid
kuuluvad, ega neid dokumente konfiskeerinud. Sellele vaatamata otsustas kohus kõnealused
dokumendid hävitada. Seejuures ei ole kohus põhjendanud, miks tuleb K.-R. Revale tagastatava mapi
Centrum vahel olevad dokumendid - erinevalt mapist endast ja teistest pakendites 14 ja 15 olevatest
esemetest - kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Vastupidi, maakohtu otsuse põhiosas on mappi koos
"selles sisalduvate esemetega" nimetatud nende asjade hulgas, mis tuleb K.-R. Revale KrMS § 126
lg 2 p 2 alusel tagastada (toimiku IV kd, tl 39). Kolleegium leiab, et nendel põhjustel on maakohus
kõnealuseid dokumente hävitamisele määrates rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtu
selline otsustus on põhistamata (KrMS § 339 lg 1 p 7), samuti on kohtuotsuse resolutiiv- ja põhiosa
omavahel vastuolus (KrMS § 339 lg 1 p 8). Ringkonnakohus maakohtu kõnealusele minetusele
tähelepanu ei pööranud.
12. Eeltoodud põhjusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2, § 362 p-st 2 ning § 341 lg-
test 2 ja 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a ja
Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a otsused osas, millega otsustati kohtuotsuse
jõustumisel hävitada mapi Centrum vahel olevad dokumendid, ning saadab kriminaalasja tühistatud
osas uue kohtuotsuse tegemiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jätab
Riigikohus kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg