3-1-1-39-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-39-13

Määruse kuupäev

23. mai 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

R.T osaliselt kandmata karistuse täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2012. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-12-4419

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.T kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Teet Veer, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Allar Nisu

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

22. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2012. a määrus, millega jäeti R.T määruskaebus Pärnu

Maakohtu 9. oktoobri 2012. a määruse peale läbi vaatamata, ja saata määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule

sisuliseks arutamiseks.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt K. P. kasuks välja 600 (kuussada) eurot seoses R.T suhtes toimuva

määruskaebemenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 7. mai 2012. a otsusega tunnistati R.T süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega viieks

kuuks. Seejärel mõisteti R.T-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus, arvati kaks eelvangistuses viibitud päeva KarS § 68 lg-le 1

tuginedes karistusaja hulka ning asendati ühe aasta ühe kuu ja kahekümne kaheksa päeva pikkune vangistus KarS § 69

alusel 846 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati üks aasta ja kaheksa kuud. Maakohtu otsuse

kohaselt pidi R.T järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

2. Pärnu Maakohtu 9. oktoobri 2012. a määrusega tühistati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel

üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati R.T-le mõistetud vangistus selle ärakandmata osas − s.o üksteist kuud ja

kakskümmend seitse päeva − reaalselt täitmisele. Kuivõrd R.T hoidis tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, tuleb tal

järelejäänud osa talle mõistetud karistusest ära kanda vangistuses.

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R.T, kes taotles maakohtu määruse tühistamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2012. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et

maakohtu määrus polnud tulenevalt KrMS § 385 p-st 26 vaidlustatav.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R.T kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Teet Veer, kes taotleb

maakohtu ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata

jätmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult on

määruskaebuse esitaja seisukohad järgmised.

5.1. KrMS § 385 p 26 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see välistab määruskaebuse esitamise KrMS § 428 lg 2

alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse üldkasuliku tööga asendatud vangistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele.

5.2. Põhiseadusega on vastuolus ka KrMS § 432 lg 3 teine lause, mille kohaselt kutsutakse kaitsja KrMS §-s 428 sätestatud

juhul kohtusse üksnes süüdimõistetu taotlusel. Kuna karistuse täitmisele pööramine riivab vabaduspõhiõigust karistusjärgse

kinnipidamisega samal määral, peaks kaitsja osavõtt olema ka KrMS §-s 428 sätestatud juhul kohustuslik.

5.3. Maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhistamata. Samuti on ekslik seisukoht, et R.T ei soovinud üldkasulikku tööd

teha. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.T teinud pärast erakorralise ettekande esitamist üldkasulikku tööd. Samuti

pole süüdimõistetu kontrollnõudeid rikkunud. Enne erakorralise ettekande esitamist polnud R.T võimalik üldkasulikku tööd

teha. Oma väidete kinnitamiseks esitab kaitsja Riigikohtule tõendid, milliste kohaselt on R.T teinud ajavahemikus alates

5. novembrist 2012 kuni 15. märtsini 2013 kokku 304 tundi üldkasulikku tööd.

6. Määruskaebusele esitas vastuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Allar Nisu, kelle seisukohad on

kokkuvõtlikult järgmised.

6.1. Arvestades Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsuses nr 3-1-1-18-12 ja 13. novembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-45-12

väljendatud seisukohti, on kaitsjal õigus selles, et KrMS § 385 p 26 võib olla põhiseadusega vastuolus ka osas, milles see

välistab määruskaebuse esitamise KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse üldkasuliku tööga

asendatud vangistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele.

6.2. KrMS § 432 lg 3 teine lause on põhiseadusega kooskõlas. Kuna süüdimõistetul on õigus taotleda karistuse täitmisele

pööramise küsimuse lahendamisel kohtuistungil kaitsja osalemist, on tema kaitseõigus piisavalt tagatud. Arvestades, et

karistusjärgne kinnipidamine riivab vabaduspõhiõigust karistuse täitmisele pööramisest enam, on põhjendatud ka

regulatsiooni erinevus, mille kohaselt on kaitsja osavõtt karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisest kohustuslik.

6.3. Kuna R.T rikkus talle pandud kontrollkohustusi ja hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, pööras maakohus talle

karistuseks mõistetud vangistuse põhjendatult täitmisele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsusega asjas nr 3-1-1-5-13 tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja

kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud

määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. Et

ringkonnakohus jättis R.T määruskaebuse läbi vaatamata, toimis kohus ebaõigesti. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus

tühistada. Arvestades, et käesoleva määruskaebemenetluse esemeks saab olla küsimus ringkonnakohtu otsustuse

seaduslikkusest jätta läbi vaatamata maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, jätab kolleegium kaitsja need väited,

mis puudutavad maakohtu määruse sisulist õigsust ja KrMS § 432 lg 3 teise lause põhiseaduspärasust, tähelepanuta.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a

otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2012.

a määruse ja saadab R.T määruskaebuse samale ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Kolleegium rahuldab kaitsja

määruskaebuse.

9. R.T kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R.T isale K. P.-le seoses R.T suhtes toimuva määruskaebemenetlusega

valitud kaitsjale makstud tasu summas 1200 eurot. Taotlusele lisatud dokumentide kohaselt kulutas kaitsja kriminaalasja

materjalidega ja Riigikohtu praktikaga tutvumiseks ning edasikaebevõimaluse välja selgitamiseks kolm tundi ning

määruskaebuse koostamiseks seitse tundi. Kokku osutas kaitsja R.T-le õigusabiteenust kümne tunni vältel. Kolleegiumi

arvates tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse

kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas

selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt

õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a

kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-99-11, p 9). Kolleegium leiab, et R.T-le määruskaebemenetluses osutatud õigusabi

tasumäär 120 €/h (sh käibemaks) on mõistlik. Põhjendamatult suur on aga õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 10

tundi. Arvestades, et ringkonnakohus jättis maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata ja et seetõttu

saab praeguse määruskaebemenetluse esemeks olla küsimus ringkonnakohtu nimetatud otsustuse seaduslikkusest, pole

maakohtu määruse sisulist õigsust ega KrMS § 432 lg 3 teise lause põhiseaduspärasust puudutavad väited R.T kaitseõiguse

teostamiseks Riigikohtus vajalikud ega nende esitamiseks kulunud aeg järelikult põhjendatud. Kuna ülekaaluka osa R.T

huvides esitatud määruskaebusest moodustavad just need väited, loeb kolleegium määruskaebuse koostamiseks kulunud aja

(7 tundi) põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Kriminaalasja materjalidega ja Riigikohtu praktikaga tutvumiseks ning

edasikaebevõimaluse välja selgitamiseks kulutatud aeg (3 tundi) on tervikuna põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on R.T-le

määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlik hind 5 h * 120 = 600 eurot. Kuna Riigikohus rahuldab kaitsja

määruskaebuse, tuleb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt K. P. kasuks välja mõista.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris