3-1-1-12-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-12-13

Määruse kuupäev

23. mai 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Süüdimõistetu Olav Prätzi (Prätz) kandmata karistuse

täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2012. a määrus

kriminaalasjas nr 1-10-8687

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Olav

Prätzi

kaitsja

vandeadvokaat

Olev

Kuklase,

määruskaebus

Prokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

22. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2012. a määrus, millega jäeti Olav Prätzi

kaitsja Feliks Luiksaare määruskaebus Tartu Maakohtu 31. augusti 2012. a määruse peale läbi

vaatamata ja saata määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 1. juuli 2010. a otsusega tunnistati Olav Prätz süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ja

teda karistati vangistusega 1 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 2. novembri 2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse

võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aastaks ning 2 kuuks. Vastavalt KarS § 74 lg-le 5 ja §-le

69 asendati vangistus 840 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati alates

kohtuotsuse jõustumisest 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati O. Prätzi järgima üldkasuliku töö

tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

2. 17. mail 2012 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorralise

ettekande O. Prätzile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et süüdimõistetu hoidub

üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Erakorralise ettekande esitamise ajaks oli O. Prätz teinud 93 tundi

üldkasulikku tööd.

3. Tartu Maakohtu 31. augusti 2012. a määrusega pöörati O. Prätzile Tartu Maakohtu 1. juuli 2010. a

otsusega mõistetud karistus täitmisele. Karistusest loeti kantuks 93 tundi üldkasulikku tööd (47 päeva

vangistust) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ning 13 päeva vangistust. Maakohus

leidis, et süüdimõistetu oli kohustatud üldkasuliku töö ära tegema hiljemalt 8. juuliks 2012. O. Prätzi

seletuse kohaselt ei võimalda tema tervislik seisund sellises mahus tööd teha, kuid kõnealuse väite

kinnitamiseks ta tõendeid ei esitanud. Üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja pikendamiseks

puudub alus ja mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Ühtlasi märkis kohus, et kohtumäärus on

edasikaevatav.

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. Prätzi kaitsja Feliks Luiksaar, taotledes

määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2012. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata ja

tagastati see kaebuse esitajale. Ringkonnakohus leidis, et 1. septembrist 2011 jõustunud KrMS § 385

p 26 kohaselt ei saa määruskaebust esitada KrMS § 427 lg 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule

mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale. Maakohus märkis

ekslikult, et määrus, millega pöörati O. Prätzile mõistetud karistus täitmisele, on edasikaevatav.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. Prätzi kaitsja vandeadvokaat Olev

Kuklase, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist,

alternatiivselt aga kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule määruskaebuse sisuliseks

läbivaatamiseks. Ühtlasi leitakse kaebuses, et vajaduse korral tuleb otsustada põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse algatamine. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.

6.1 Ringkonnakohus märkis õigesti, et kohtuasjas nr 3-1-1-18-12 ei käsitlenud Riigikohtu üldkogu

vangistuse täitmisele pööramist nende isikute suhtes, kellele mõistetud vangistus on asendatud

üldkasuliku tööga. Tulenevalt tagajärjest ja põhimõtetest, millele üldkogu seonduvalt põhiõiguste

ning nende kaitsega osutas, on KrMS § 428 alusel vangistuse täitmisele pööramine olemuselt sarnane

KrMS § 427 lg 2 alusel vangistuse täitmisele pööramisega. Seetõttu peaks ka KrMS § 428 lg 1

kohaselt vangistuse täitmisele pööramise korral olema isikule PS § 24 lg-s 5 sätestatud õigus tagatud.

Ringkonnakohus ei põhjendanud sisuliselt, miks on KrMS § 385 p-s 26 sätestatud piirang KrMS §

428 lg 1 osas põhiseadusega kooskõlas. Vangistuse täideviimine riivab isiku põhiõigusi, millised on

nimetatud üldkogu otsuse punktides 37 ja 48 ning seda sõltumata asjaolust, kas vangistuse täitmisele

pööramine leiab aset tingimisi mõistetud vangistuse või üldkasuliku tööga asendatud vangistuse osas.

Puudub mõistlik põhjus, miks peaks KrMS § 385 p-s 26 sätestatud aluseid hindama kaebeõiguse

aspektist erinevalt.

6.2 Süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kes ei olnud oma tervisliku seisundi tõttu suuteline

üldkasulikku tööd tegema ja aru saama temale kohtuotsusega pandud kohustusest järgida

kontrollnõudeid. Vangistuse täitmisele pööramine võib osutuda ebaproportsionaalseks meetmeks, mis

võib seada ohtu O. Prätzi elu ja tervise.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja

kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS §

428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku

tööga asendatud vangistus. Arvestades, et ringkonnakohus jättis praeguses asjas O. Prätzi kaitsja

määruskaebuse läbi vaatamata, toimis kohus ebaõigesti. Kuna määruskaebus jäeti läbi vaatamata,

puudub kriminaalkolleegiumil võimalus hinnangu andmiseks kaebaja nendele väidetele, mis

puudutavad vangistuse täitmisele pööramise põhjendatust.

8. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsusest

kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 13.

septembri 2012. a määruse, rahuldab määruskaebuse osaliselt ning saadab asja ringkonnakohtule

sisuliseks arutamiseks.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg