3-1-1-12-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2012. a määrus, millega jäeti Olav Prätzi kaitsja Feliks Luiksaare määruskaebus Tartu Maakohtu 31. augusti 2012. a määruse peale läbi
Legislator headnote
AI generated3-1-1-12-13 · Riigikohus: septembri 2012. a määrus, millega jäeti Olav Prätzi kaitsja Feliks Luiksaare määruskaebus Tartu Maakohtu 31. augusti 2012. a määruse peale läbi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-1-1-12-13
Määruse kuupäev
23. mai 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik
Kergandberg
Kohtuasi
Süüdimõistetu Olav Prätzi (Prätz) kandmata karistuse
täitmisele pööramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2012. a määrus
kriminaalasjas nr 1-10-8687
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teised
määruskaebemenetluse
pooled
Olav
Prätzi
kaitsja
vandeadvokaat
Olev
Kuklase,
määruskaebus
Prokuratuur
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
22. mai 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2012. a määrus, millega jäeti Olav Prätzi
kaitsja Feliks Luiksaare määruskaebus Tartu Maakohtu 31. augusti 2012. a määruse peale läbi
vaatamata ja saata määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 1. juuli 2010. a otsusega tunnistati Olav Prätz süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ja
teda karistati vangistusega 1 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu
Maakohtu 2. novembri 2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse
võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aastaks ning 2 kuuks. Vastavalt KarS § 74 lg-le 5 ja §-le
69 asendati vangistus 840 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati alates
kohtuotsuse jõustumisest 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati O. Prätzi järgima üldkasuliku töö
tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
2. 17. mail 2012 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorralise
ettekande O. Prätzile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et süüdimõistetu hoidub
üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Erakorralise ettekande esitamise ajaks oli O. Prätz teinud 93 tundi
üldkasulikku tööd.
3. Tartu Maakohtu 31. augusti 2012. a määrusega pöörati O. Prätzile Tartu Maakohtu 1. juuli 2010. a
otsusega mõistetud karistus täitmisele. Karistusest loeti kantuks 93 tundi üldkasulikku tööd (47 päeva
vangistust) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ning 13 päeva vangistust. Maakohus
leidis, et süüdimõistetu oli kohustatud üldkasuliku töö ära tegema hiljemalt 8. juuliks 2012. O. Prätzi
seletuse kohaselt ei võimalda tema tervislik seisund sellises mahus tööd teha, kuid kõnealuse väite
kinnitamiseks ta tõendeid ei esitanud. Üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja pikendamiseks
puudub alus ja mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Ühtlasi märkis kohus, et kohtumäärus on
edasikaevatav.
4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. Prätzi kaitsja Feliks Luiksaar, taotledes
määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist.
5. Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2012. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata ja
tagastati see kaebuse esitajale. Ringkonnakohus leidis, et 1. septembrist 2011 jõustunud KrMS § 385
p 26 kohaselt ei saa määruskaebust esitada KrMS § 427 lg 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule
mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale. Maakohus märkis
ekslikult, et määrus, millega pöörati O. Prätzile mõistetud karistus täitmisele, on edasikaevatav.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. Prätzi kaitsja vandeadvokaat Olev
Kuklase, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist,
alternatiivselt aga kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule määruskaebuse sisuliseks
läbivaatamiseks. Ühtlasi leitakse kaebuses, et vajaduse korral tuleb otsustada põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse algatamine. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.
6.1 Ringkonnakohus märkis õigesti, et kohtuasjas nr 3-1-1-18-12 ei käsitlenud Riigikohtu üldkogu
vangistuse täitmisele pööramist nende isikute suhtes, kellele mõistetud vangistus on asendatud
üldkasuliku tööga. Tulenevalt tagajärjest ja põhimõtetest, millele üldkogu seonduvalt põhiõiguste
ning nende kaitsega osutas, on KrMS § 428 alusel vangistuse täitmisele pööramine olemuselt sarnane
KrMS § 427 lg 2 alusel vangistuse täitmisele pööramisega. Seetõttu peaks ka KrMS § 428 lg 1
kohaselt vangistuse täitmisele pööramise korral olema isikule PS § 24 lg-s 5 sätestatud õigus tagatud.
Ringkonnakohus ei põhjendanud sisuliselt, miks on KrMS § 385 p-s 26 sätestatud piirang KrMS §
428 lg 1 osas põhiseadusega kooskõlas. Vangistuse täideviimine riivab isiku põhiõigusi, millised on
nimetatud üldkogu otsuse punktides 37 ja 48 ning seda sõltumata asjaolust, kas vangistuse täitmisele
pööramine leiab aset tingimisi mõistetud vangistuse või üldkasuliku tööga asendatud vangistuse osas.
Puudub mõistlik põhjus, miks peaks KrMS § 385 p-s 26 sätestatud aluseid hindama kaebeõiguse
aspektist erinevalt.
6.2 Süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kes ei olnud oma tervisliku seisundi tõttu suuteline
üldkasulikku tööd tegema ja aru saama temale kohtuotsusega pandud kohustusest järgida
kontrollnõudeid. Vangistuse täitmisele pööramine võib osutuda ebaproportsionaalseks meetmeks, mis
võib seada ohtu O. Prätzi elu ja tervise.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja
kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS §
428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku
tööga asendatud vangistus. Arvestades, et ringkonnakohus jättis praeguses asjas O. Prätzi kaitsja
määruskaebuse läbi vaatamata, toimis kohus ebaõigesti. Kuna määruskaebus jäeti läbi vaatamata,
puudub kriminaalkolleegiumil võimalus hinnangu andmiseks kaebaja nendele väidetele, mis
puudutavad vangistuse täitmisele pööramise põhjendatust.
8. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsusest
kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 13.
septembri 2012. a määruse, rahuldab määruskaebuse osaliselt ning saadab asja ringkonnakohtule
sisuliseks arutamiseks.
Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg