3-3-1-20-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-20-13

Otsuse kuupäev

16. mai 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Ljubov Boiko kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

tollikeskuse 18. aprilli 2011. a otsuse nr 8-3.1/51021

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2012. a otsus haldus-

asjas nr 3-11-1662

Menetluse alus Riigikohtus

Artur Boiko kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Artur Boiko kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. mai 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri

2012. a otsused haldusasjas nr 3-11-1662. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Haldus-

kohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LäMTK) jättis 18. aprilli 2011. a otsusega

nr 8-3.1/51021 rahuldamata Ljubov Boiko ja Artur Boiko 2010. a ühises tuludeklaratsioonis esitatud

tagastusnõude täitmise taotluse (p 1) ning tasaarvestas seisuga 15. aprill 2011 tulumaksu tagastus-

nõude summa kohtutäitur Kristiina Feinmani nõudega 197 eurot 30 senti A. Boiko vastu (täitetoimik

nr 034/2010/2125) (p 2). Otsuse kohaselt on L. Boiko ja A. Boiko 2010. a kohta esitatud ühises

tuludeklaratsioonis kajastatud andmete alusel arvutatud enammakstud tulumaksusumma 197 eurot 30

senti. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 3 kohaselt tasaarvestab maksuhaldur maksuseaduses

või tollieeskirjades sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud

juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised

kohustused tema tagastusnõudega. Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine

jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111

kohaselt arestib kohtutäitur nõudele sissenõude pööramiseks nõude ja kohustab võlgniku suhtes

kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile.

2. Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 8. juuni 2011. a vaideotsusega nr 6-1/257-2 rahuldamata

L. Boiko vaide LäMTK 18. aprilli 2011. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

3. Ljubov Boiko palus kaebuses LäMTK 18. aprilli 2011. a otsus tühistada. Kuna kaebaja arvuti

kasutamise oskus pole hea, esitas ta tuludeklaratsiooni 2. märtsil 2011 MTA-s Tallinnas Endla 8, kus

ta käis koos oma endise abikaasaga (abielu lahutatud 31. mail 2010). MTA ametnik ütles, et L. Boiko

ja A. Boiko võivad lahutusele vaatamata esitada ühise tuludeklaratsiooni. Kaebaja ei nõustu

vastustaja tõlgendusega TMS § 14 lg-le 1 ja on seisukohal, et vastustaja oleks võinud raha

kohtutäiturile A. Boiko võla katteks kanda ainult L. Boiko nõusolekul.

4. Artur Boiko (kolmas isik) palus kaebus rahuldada.

5. Tallinna Halduskohus jättis 22. mai 2012. a otsusega L. Boiko kaebuse rahuldamata:

1) vastustaja on õigesti tuvastanud, et tulumaksuseaduse (TuMS) § 46 lg-st 1 ja TMS § 14 lg-st 1

tulenevalt polnud tagastamisele kuuluva maksusumma A. Boiko võla katteks kohtutäituri arvele

ülekandmiseks vaja kaebaja nõusolekut;

2) usutavad ei ole kaebaja ja kolmanda isiku väited, et neid 2. märtsil 2011 MTA teenindusbüroos

nõustanud ametnik ütles, et nad võivad esitada 2010. a kohta ühise tuludeklaratsiooni, hoolimata

sellest, et nad 2010. a keskel lahutasid. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud ametniku väitel pole

võimalik, et ta oleks kaebajale ja kolmandale isikule sellist asja öelnud. Sellist eksimust poleks

tunnistaja kinnitusel saanud kuidagi juhtuda, sest ta on töötanud MTA-s mitukümmend aastat ja teab

täpselt, millistel tingimustel saab ühisdeklaratsiooni esitada. Pole tõenäoline, et nii kogenud töötaja

oleks saanud maksumaksjate nõustamisel teha sedavõrd jämedat viga, samuti puudub igasugune

mõistlik põhjus kahtlustada ametnikku tahtlikult L. Boiko ja A. Boiko eksitamises.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. novembri 2012. a otsusega A. Boiko apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja halduskohtu 22. mai 2012. a otsuse muutmata, kuna:

1) L. Boiko ja A. Boiko esitasid 2. märtsil 2011 2010. a kohta ühise tuludeklaratsiooni, kuigi nad ei

olnud 31. detsembri 2010. a seisuga enam abielus;

2) L. Boikol ja A. Boikol puudus seadusest tulenev õigus esitada ühine tuludeklaratsioon. Hiljem on

maksukohustuslased nimetatud vea parandanud, esitades eraldi tuludeklaratsioonid;

3) L. Boiko 27. aprillil 2011 esitatud tuludeklaratsiooni alusel kuulus talle tagastamisele 150 eurot 96

senti ning kuivõrd varasema ühise tuludeklaratsiooni alusel oli 15. aprillil 2011 kohtutäiturile kantud

A. Boiko vastu esitatud nõuete katmiseks üle 197 eurot 30 senti, tekkis L. Boikol tulumaksuvõlg 46

eurot 34 senti. A. Boiko 27. aprillil 2011 esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt temal tulumaksu

enammakset ei esinenud;

4) ühise tuludeklaratsiooni allkirjastamisega on L. Boiko ja A. Boiko kinnitanud, et neil on seadusest

tulenev õigus esitada ühine tuludeklaratsioon ning nad aktsepteerivad ühise deklaratsiooni

esitamisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi (sh solidaarset vastutust);

5) rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg 1 p-st 10 ja lg-st 6, § 65 p-st 2, §-st 70, §-st 251 ei tulene

maksuhaldurile kohustust juba tuludeklaratsiooni esmakontrolli raames kontrollida maksu-

kohustuslase esitatud perekonnaseisuandmete õigsust. Maksuhaldurilt saab eeldada esmakontrolli

raames andmete võrdlemist üksnes selliste andmetega, mis on kantud maksukohustuslaste registrisse

või mida on maksuhaldurile TuMS alusel esitanud kolmandad isikud. Perekonnaseisuandmed sellise

teabe alla ei kuulu ning kui maksuhalduril puudub alus maksukohustuslase esitatud teabes kahelda,

võib ta põhjendatult eeldada tuludeklaratsioonides märgitud perekonnaseisuandmete õigsust ja on

õigustatud neist lähtuma;

6) MTA teenindusbüroo klienditeenindaja väidetav eksitamine on tõendamata ning vea tegemine

maksukohustuslastele selgituste andmisel ei ole usutav;

7) antud juhul puudus mõlemat (endist) abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument;

8) TuMS § 46 lg 1 kohaselt ei saa ühise tuludeklaratsiooni esitamist käsitada TMS § 14 lg 1

tähenduses võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekuna sissenõude pööramiseks abikaasade ühis-

varale suuremas ulatuses, kui TuMS § 46 lg-st 1 nähtub. See tähendab, et ühise tuludeklaratsiooni

alusel tekib abikaasade solidaarne vastutus üksnes juurdemaksmisele kuuluva tulumaksusumma

ulatuses;

9) täitemenetluse seadus ei anna maksuhaldurile kui võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule

õigust keelduda kohtutäituri poolt kättetoimetatud arestimisakti täitmisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. A. Boiko palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja LäMTK 18. aprilli

2011. a otsus.

8. MTA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, kuna:

1) maksukohustuslased on kohustatud MTA-le esitama tõeseid andmeid;

2) tagastusnõuet saab arestida ja sellele saab pöörata sissenõuet;

3) maksuhaldur oli kohustatud kohtutäituri arestimisakti täitma ning tal puudub sisuline õigus

analüüsida seda, kas arestimisakt on õiguspärane või mitte.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kohtud tuvastasid, et A. ja L. Boiko esitasid 2. märtsil 2011 abikaasade ühise tuludeklaratsiooni

2010. a kohta, mille kohaselt kuulus tagastamisele enammakstud tulumaks. A. ja L. Boiko lahutasid

abielu 31. mail 2010. Kohtutäitur menetleb täiteasja nr 034/2010/2125 A. Boiko vastu. Täite-

dokumendiks on Harju Maakohtu otsus, millest tulenes rahaline nõue A. Boiko vastu. Kohtutäitur

arestis 31. jaanuari 2011. a aktiga tagastusnõude ning MTA kandis 14. aprillil 2011 kohtutäituri

arveldusarvele kokku 211 eurot 23 senti. Harju Maakohtu otsus ehk täitedokument puudutas üksnes

A. Boikot, mitte L. Boikot.

10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et A. ja L. Boikol puudus õigus esitada ühine tulu-

deklaratsioon 2010. a tulumaksu kohta, sest nad ei olnud maksustamisperioodi viimase päeva seisuga

abielus (TuMS § 44 lg 2 esimene lause). Kolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta ka selles osas,

et tuludeklaratsiooni esitajad olid kohustatud MTA-le esitama tõeseid ja õigeid andmeid, mis

puudutasid ühise tuludeklaratsiooni esitamist (MKS § 85 lg 4).

11. Kolleegium märgib, et kuigi praeguses asjas esitasid A. ja L. Boiko abikaasade ühise tulu-

deklaratsiooni ekslikult, ei ole see määrav hindamaks, kas MTA (täitemenetluses võlgniku suhtes

kohustatud kolmas isik) kandis tagastamisele kuuluva tulumaksu kohtutäiturile õiguspäraselt või

mitte. Kui kehtiva õiguse kohaselt ei oleks lubatud MTA-l õiguspäraselt esitatud abikaasade ühise

tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuuluvat tulumaksu kanda kohtutäiturile, siis ka abikaasade

ühise tuludeklaratsiooni ekslik esitamine ei muudaks MTA tegevust õiguspäraseks.

11.1. Kolleegium on seisukohal, et kui täitemenetluses on täitmiseks esitatud nõue üksnes ühe

abikaasa vastu ja puudub teist abikaasat kohustav täitedokument ning ühiselt esitatud tuludekla-

ratsiooni kohaselt tuleb tagastamisele kuuluv tulumaks kanda abikaasale, kelle suhtes täiteasja ei ole,

siis puudub MTA-l kui täitemenetluses kolmandal isikul õigus kanda tagastamisele kuuluv tulumaks

kohtutäiturile.

11.2. Tagastusnõudest tuleb maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis (MKS § 33 lg 5). TuMS § 46 lg 6

kohaselt tagastab MTA enammakstud maksusumma maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja või

tema abikaasa pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole,

välja arvatud MKS-s ettenähtud juhtudel. Seega tagastatakse tagastamisele kuuluv tulumaks sellele

isikule, kes on abikaasade ühises tuludeklaratsioonis ära näidatud.

11.3. Tagastusnõuet saab arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu

rahalisele nõudele (MKS § 34 lg 1). TMS § 111 esimene lause sätestab, et sissenõude pööramiseks

nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma

kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS § 111 teine lause sätestab, et arestimisaktiga keelab

kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 1 p 4 järgi

märgitakse arestimisaktis ka korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile.

Kolleegium leiab, et seega tähendaks praegusel juhul nõude arestimine seda, et MTA-l keelatakse

võlgnikule maksete tegemine ja teda kohustatakse tegema kohtutäiturile makse tingimusel, et MTA

on otsustanud tagastada A. Boikole enammakstud tulumaksu. Juhul, kui enammakstud tulumaks

tuleks tagastada L. Boikole, ei mõjuta see A. Boiko suhtes arestimisakti täitmist MTA poolt (vt

analoogselt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. märtsi 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-134-12, p 20). Kui

tuludeklaratsiooni kohaselt tuli tagastamisele kuuluv tulumaks tagastada L. Boikole, siis ei tohtinud

MTA seda kanda kohtutäiturile. Sellises olukorras peab MTA kandma tagastamisele kuuluva tulu-

maksu L. Boikole.

11.4. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuna täiteasjas nr 034/2010/2125 on nõue

esitatud üksnes A. Boiko vastu ja kohtutäitur arestis üksnes A. Boiko, mitte L. Boiko tagastusnõude,

siis on oluline see, kellele tuli ekslikult esitatud abikaasade ühise tuludeklaratsiooni kohaselt

tagastamisele kuuluv tulumaks tagastada. Kui abikaasade ühise tuludeklaratsiooni kohaselt tuli

tagastamisele kuuluv tulumaks kanda L. Boikole, siis ei olnud MTA õigustatud ega kohustatud

kohtutäituri arestimisakti täitma.

12. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, sest kohtud ei ole tuvastanud

asjaolu, kellele abikaasade ühise tuludeklaratsiooni kohaselt tuli tagastamisele kuuluv tulumaks

kanda. Seetõttu tühistab kolleegium haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning saadab asja haldus-

kohtule uueks läbivaatamiseks. Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann