3-3-1-74-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-74-12

Otsuse kuupäev

16. mai 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo

Pilving

Kohtuasi

Mati Makkari (Makkar) kaebus Konkurentsiameti 25.

novembri 2010. a otsuse nr 7.3-3/10-029 ja 31. jaanuari 2011.

a vaideotsuse nr 7.3-3/11-001 tühistamiseks ning

Konkurentsiameti kohustamiseks vaadata kaebaja 14. oktoobri

2010. a kaebus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2012. a otsus haldusasjas

3-11-568

Menetluse alus Riigikohtus

Mati Makkari kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mati Makkari kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2011. a otsus ning Tallinna Ringkonnakohtu

23. aprilli 2012. a otsus haldusasjas nr 3-11-568.

3. Teha uus otsus, millega tühistada Konkurentsiameti 25. novembri 2010. a otsus nr 7.3-

3/10-029 ja 31. jaanuari 2011. a vaideotsus nr 7.3-3/11-001 ning kohustada Konkurentsiametit

uuesti läbi vaatama Mati Makkari kaebus Eesti Energia AS 4. oktoobri 2010. a teatise

nr 10-230620 peale.

4. Mõista Konkurentsiametilt Mati Makkari kasuks välja kantud menetluskulud 31 eurot ja 94

senti. Konkurentsiameti ja Elektrilevi OÜ menetluskulud jätta nende endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (EEJV OÜ) katkestas 4. oktoobril 2010 aadressil Tallinn, Välja 38,

võrguühenduse. Tarbimiskoha omaniku Mati Makkari elukohana kasutataval kinnistul oli elektri-

energiaga varustamine välja lülitatud kuni 16. oktoobrini 2010. Mati Makkar sai Eesti Energia AS

võrguühenduse katkestamise teatise nr 10-230620 kätte 4. oktoobril 2010 tarbimiskohas asuvast

postkastist.

2. M. Makkar esitas 14. oktoobril 2010 Konkurentsiametile kaebuse, milles palus tunnistada Eesti

Energia AS 4. oktoobri 2010. a teatis nr 10-230620 kehtetuks, sest voolu väljalülitamisel ei järgitud

elektrituruseaduse (ElTS) § 90 lg-tes 2–6 sätestatud korda, ning kohustada taastama teatisele

eelnenud olukord – taaspingestama Välja 38.

3. Konkurentsiamet jättis 25. novembri 2010. a otsusega nr 7.3-3/10-029 M. Makkari kaebuse

rahuldamata, leides, et EEJV oli võrguühenduse katkestamisel järginud ElTS § 90 lg-d 2–4.

4. M. Makkar esitas Konkurentsiameti 25. novembri 2010. a otsuse peale 30. detsembril 2010 vaide,

mille Konkurentsiamet 31. jaanuari 2011. a vaideotsusega nr 7.3-3/11-001 rahuldamata jättis.

5. M. Makkar esitas 7. märtsil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 25. novembri

2010. a otsuse nr 7.3-3/10-029 ja 31. jaanuari 2011. a vaideotsuse nr 7.3-3/11-001 tühistamiseks

ning Konkurentsiameti kohustamiseks vaadata kaebaja 14. oktoobri 2010. a kaebus uuesti läbi.

Kaebaja leidis järgmist.

1) Kaebaja ei saanud kätte EEJV OÜ 3. septembril 2010 tähitud postiga saadetud kirja (arvesti teatist),

milles oli teatatud võrguühenduse katkestamise võimalikkusest. Sellise kirja saatmise tšekk ei tõenda,

et kiri oleks kaebajani jõudnud ja kaebaja oleks selle kätte saanud. Kuna kolmas isik teadis, et arvesti

teatis ei ole kaebajani jõudnud (arvesti teatis tagastati kolmandale isikule 23. septembril 2010), on

selline käitumine vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 p-ga 4 ja § 23 lg-ga 2, mille kohaselt

peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd ning oma lepingulisi kohustusi ja õigusi

realiseerima hea usu põhimõtet järgides. Kolmas isik pidanuks kaebajat teavitama telefoni või e-kirja

teel, sest need andmed olid tal olemas.

2) Vastustaja on tõlgendanud vääralt ElTS § 90, samuti rikkunud haldusmenetluse seadust (HMS), mis

eristab lihtkirja, tähtkirja ja väljastusteatega kirja. Väljastusteatega tähtkirja puhul piisab dokumendi

teatavakstegemisest väljastusteate postkasti jätmisest või üleandmisest isikule. Sel juhul loetakse

dokument kättetoimetatuks mõistliku aja möödumisest väljastusteate isiku mõjusfääri toimetamisest

alates. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et antud juhul on tegemist kolmanda isiku saadetud

tähtkirjaga, mitte väljastusteatega tähtkirjaga, seega ei ole kolmas isik täitnud ElTS §-s 90 sätestatud

korda. Selline kättetoimetamine on vastuolus ka Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-8-09, mille kohaselt ei

saa tahteavaldust lugeda kättesaaduks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 teise lause

tähenduses tähitud kirja saabumise teate postkasti panemisest.

3) Kaebajal tekib kaebuse rahuldamise korral õigus nõuda kolmandalt isikult õigusvastase tegevusega

põhjustatud kahju hüvitamist ja õigusliku olukorra taastamist.

4) Kaebaja palus pöörduda eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtu poole Euroopa Liidu põhiõiguste

harta art-s 38 reguleeritud tarbijaõiguste, direktiivide 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ ning Euroopa

energiatarbijate õiguste harta art-s 12 reguleeritud tarbija teavitamise küsimustes.

6. Konkurentsiamet palus jätta kaebuse rahuldamata järgnevatel põhjendustel.

1) EEJV OÜ seletuse kohaselt katkestati kaebajaga võrguühenduse leping olulise rikkumise tõttu, sest

kaebaja ei võimaldanud EEJV OÜ-l muuta mõõtesüsteemi asukohta. Vastustaja pädevusse ei kuulu

hinnangu andmine sellele, kas kaebaja rikkus lepingut oluliselt või mitte. Vastustaja saab kontrollida

vaid seda, kas esines ElTS § 90 lg-s 1 sätestatud võrguühenduse katkestamise alus ja kas

võrguühenduse katkestamisel järgiti ElTS § 90 lg-tes 2–6 sätestatud korda. Kaebuse lahendamisel ei

leidnud tuvastamist asjaolu, et kaebaja oleks pärast EEJV OÜ poolt arvesti teatise saatmist

2. septembril 2010 ja enne võrguühenduse katkestamist 4. oktoobril 2010 võimaldanud muuta

mõõteseadme asukohta.

2) Vastustaja tuvastas menetluse käigus, et EEJV OÜ edastas 3. septembril 2010 kaebaja tarbimiskoha

aadressile arvesti teatise, milles oli toodud võrguühenduse katkestamise põhjus ja kavandatud

katkestamise aeg. EEJV OÜ järgis enne võrguühenduse katkestamist ElTS § 90 lg-s 2 sätestatud

nõudeid.

3) EEJV OÜ saatis arvesti teatise kaebajale tähtsaadetisena. ElTS § 90 lg-st 3 ei tulene nõuet, et

tarbijatele ElTS § 90 lg 2 kohane teade peab olema edastatud väljastusteatega tähtkirjaga. EEJV OÜ ei

pidanud teatise saatmisel lähtuma HMS §-st 26, sest ta ei ole haldusorgan. EEJV OÜ tegevuse ElTS

§-s 90 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimisel pole oluline, kas või millal sai EEJV OÜ teada, et

kaebaja arvesti teatisele postkontorisse järele ei läinud. Täiendavate meetmete rakendamist lisaks

ElTS § 90 lg-tes 2 ja 3 sätestatule ElTS ette ei näe. Seega täitis EEJV OÜ enne võrguühenduse

katkestamist ElTS § 90 lg-s 3 sätestatud nõude.

4) EEJV OÜ järgis võrguühenduse katkestamisel ka ElTS § 90 lg-s 4 sätestatud nõudeid. Arvesti

teatis saadeti kaebajale tähitud kirjaga 3. septembril 2010 ja teade arvesti teatise jõudmisest Mustamäe

kandekeskusesse pandi kaebaja tarbimiskoha postkasti 6. septembril 2010, kui väljastamiskatse oli

ebaõnnestunud. Kaebajal oli alates 6. septembrist 2010 võimalus arvesti teatis kätte saada. Enne

võrguühenduse katkestamist oli arvesti teatise saatmisest möödunud üle 15 päeva. ElTS § 90 lg 4 seab

võrguühenduse katkestamise õiguse realiseerimise sõltuvusse ElTS § 90 lg-s 2 nimetatud teatise

saatmisest, mitte selle kättesaamisest. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjassepuutuv.

5) Võrguühenduse katkestamisel ei pidanud järgima ElTS § 90 lg-d 5 ja 6, sest võrguühenduse

katkestamine ei toimunud rahasumma tasumata jätmise tõttu.

7. Kolmas isik EEJV palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel.

1) Kaebaja ja kolmanda isiku vahelisi suhteid reguleerib võrguleping, seega on tegemist tsiviil-

õigusliku suhtega. Kui kaebaja leiab, et kolmas isik on talle võrgulepingu rikkumisega kahju

tekitanud, tuleb tal pöörduda kahju hüvitamise nõudega maakohtusse. Kahju hüvitamiseks ei anna

alust ainuüksi vastustaja otsuse tühistamine. Halduskohtu tuvastatud asjaolud ei ole tsiviilvaidluses

kahju hüvitamise nõude üle otsustavale kohtule siduvad. Kolmas isik on taastanud kaebaja tarbimis-

kohas võrguühenduse 16. oktoobril 2010, seega ei saa käesolevas asjas tehtav kohtulahend kuidagi

mõjutada võrguühenduse taastamist kaebaja tarbimiskohas. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud,

kuidas vaideotsus tema õigusi iseseisvalt rikub. Seega tuleb kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu jätta

rahuldamata.

2) Vastustaja otsus ja vaideotsus on õiguspärased ega riku kaebaja õigusi. Vastustaja pädevuses

kaebaja esitatud kaebuse läbivaatamisel on hinnata, kas kolmas isik on järginud ElTS §-s 90

sätestatud võrguühenduse katkestamise protseduuri ja korda. Konkurentsiameti pädevuses ei ole

pooltevahelise tsiviilvaidluse lahendamine, mistõttu ei saa ka käesolevas kohtumenetluses käsitleda

küsimust lepingu rikkumisest ja asjakohased ei ole väited selle kohta, kas kaebaja tagas ligipääsu

mõõteseadmele või mitte, sest need seonduvad võrgulepingu rikkumise esinemise või puudumisega.

Sellele vaatamata leiab kolmas isik, et kaebaja rikkus oluliselt Eesti Energia AS-ga sõlmitud võrgu-

lepingut, sest ei võimaldanud ligipääsu elektripaigaldise teisaldamiseks.

3) Kolmas isik täitis ElTS § 90 nõudeid ja tema tegevus tarbija teavitamisel oli kooskõlas ElTS-ga.

ElTS § 90 lg 3 kohaselt tuleb teade esitada füüsilisest isikust tarbijale tähtsaadetisena. Postiseaduse

(PostiS) § 4 lg-st 7 nähtuvalt ei pea tähtsaadetist saatma väljastusteatega. Kuna kolmas isik ei ole

haldusorgan, siis ei reguleeri tema tegevust HMS ja viited HMS regulatsioonile on asjakohatud. ElTS

ei nõua, et võrguühenduse katkestamise teatis tuleb tarbijale kätte toimetada. Kolmas isik on oma

kohustused täitnud sellega, kui on teatise tähtsaadetisena postitanud. ElTS seob võrguühenduse

katkestamise õiguse teate tähtsaadetisena saatmisega, mitte teate kättesaamisega. Viide Riigikohtu

lahendile nr 3-2-1-8-09 on asjakohatu. ElTS ei näe kolmandale isikule ette kohustust teavitada tarbijat

lisaks ka e-posti või telefoni teel.

4) Taotlus eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt taotluses

tõstatatud küsimused seonduvad Eesti siseriikliku õiguse tõlgendamisega, mida on pädev tegema

halduskohus. Lisaks ei ole Euroopa Kohus pädev andma eelotsust Euroopa energiatarbijate õiguste

harta tõlgendamise küsimustes, sest tegemist ei ole õigusaktiga.

8. Tallinna Halduskohus jättis 29. juuni 2011. a otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1712 eurot ja 6 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt:

1) HMS § 87 lg 2 p-s 3 on silmas peetud vaideotsuse isoleeritult vaidlustamist. Käesoleval juhul on

kaebaja vaidlustanud nii esialgset otsust kui ka vaideotsust. Esialgse otsuse vaidlustamisel ei ole

nõutav eraldi vaideotsuse vaidlustamine, kuid see ei ole ka keelatud. Seega ei pidanud kaebaja

näitama, kuidas vaideotsus eraldiseisvalt tema õigusi rikub.

2) Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja ja kolmanda isiku vahelisi suhteid reguleerib võrguleping.

Vastustaja pädevus riikliku järelevalve teostamiseks ei hõlma õigust lepingust tuleneva tsiviilõigusliku

vaidluse lahendamiseks, mistõttu ei saa vastustaja järelevalve teostamisel kontrollida, kas antud juhul

esines võrgulepingu rikkumine või mitte. Vastustaja saab anda hinnangu üksnes sellele, kas kolmas

isik on järginud ElTS §-s 90 sätestatud võrguühenduse katkestamise protseduuri ja korda. Seetõttu

tuleb jätta tähelepanuta võrgulepingu rikkumise esinemise või puudumisega seonduvad väited.

3) Vastustaja on tuvastanud, et kolmas isik järgis enne võrguühenduse katkestamist ElTS § 90 lg-tes 2

ja 3 sätestatud nõudeid. Vastustaja on menetluses välja selgitatud asjaoludele ja kogutud tõenditele

(EEJV OÜ poolt AS-le Eesti Post väljastusteatega üleantavate tähitud kirjade saateleht, tl 73, AS Eesti

Post kviitung, tl 74, AS Eesti Post vastus tähitud kirja RR170191335EE teekonna kohta, tl 79)

tuginedes tuvastanud, et ElTS § 90 lg-s 2 nimetatud teade (tl 72) on edastatud kaebaja tarbimiskoha

aadressile tähtsaadetisena ja teatises on ära toodud võrguühenduse katkestamise põhjusena lepingu

oluline rikkumine, samuti kavandatud katkestamise ajana 2. oktoober 2010. ElTS § 90 lg-s 3 on

üheselt ja selgelt sätestatud nõue ElTS § 90 lg-s 2 nimetatud teate edastamiseks füüsilisest isikust

tarbijale tähtsaadetisena. Tähtsaadetisena edastatakse PostiS § 4 lg 7 p 1 kohaselt kirisaadetis ja

postipakk, mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse

tuvastamist võimaldava tunnuse alusel. Eeltoodust ei tulene, et tähtsaadetise peab saatma

väljastusteatega. Kuna kolmas isik ei ole haldusorgan, ei pea ta järgima oma klientidele teatiste ja

kirjade saatmisel HMS nõudeid.

4) Vastustaja on tuvastanud arvesti teatise, saatelehe, kviitungi ja AS Eesti Post vastusele tuginevalt,

et arvesti teatis saadeti kaebajale tähitud kirjana 3. septembril 2010. Teade arvesti teatise jõudmisest

Mustamäe kandekeskusesse pandi pärast väljastuskatse ebaõnnestumist kaebaja tarbimiskoha post-

kasti 6. septembril 2010. Vaidlus puudub selle üle, et võrguühendus katkestati tarbimiskohas

4. oktoobril 2010, seega oli enne võrguühenduse katkestamist möödunud teatise saatmisest üle 15

päeva. Sealjuures on vastustaja kindlaks teinud, et pärast 3. septembrit 2010 ja enne 4. oktoobrit 2010

ei ole kaebaja võimaldanud mõõteseadme asukohta muuta, s.o võrguühenduse katkestamise aluseks

olnud asjaolu selle aja jooksul ei kõrvaldatud. ElTS § 90 lg 4 ei seosta võrguühenduse katkestamise

õiguse realiseerimist teatise kättesaamisega, vaid selle saatmisega. Seetõttu ei ole asjassepuutuvad

kaebaja viited Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-8-09 ja TsÜS § 69 lg-le 3, mis käsitlevad

tahteavalduse kättesaamist. TsÜS § 69 lg 3 on erinormiks sama paragrahvi lg 2 suhtes ja selles on

silmas peetud lepinguid, mis on seotud tahteavalduse saaja majandus- või kutsetegevusega. Kaebaja

puhul sellise isikuga tegemist ei ole.

5) Ka juhul, kui kolmas isik on suhelnud kaebajaga e-posti ja telefoni teel, ei anna see alust

järelduseks kolmanda isiku poolt ElTS §-s 90 sätestatud korra rikkumisest. Ka ei tulene ElTS sätteist

võrguettevõtjale kohustust lisaks tähtsaadetisena teate edastamisele täiendavate meetmete rakenda-

miseks. Kaebaja on viidanud e-posti teel suhtlusele Eesti Energia AS töötajaga seoses tasumata

arvega, millest ei saa järeldada, et samasugused andmed pidid kaebaja e-posti aadressi või telefoni

kohta olema ka EEJV OÜ töötajatel, kes tegelesid võrguühenduse katkestamisega.

6) Vastustaja leidis põhjendatult, et kolmas isik järgis ElTS § 90 lg-tes 2–4 sätestatud võrguühenduse

katkestamise korda ja protseduuri. ElTS § 90 lg-tes 5 ja 6 käsitletakse võrguühenduse katkestamise

korda põhjusel, et füüsilisest isikust tarbija on jätnud jaotusvõrguettevõtja või müüjaga sõlmitud

lepingus ettenähtud rahasumma tasumata raskest haigusest või töötuks jäämisest põhjustatud ajutise

maksejõuetuse tõttu. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud, mistõttu ei pidanudki

kolmas isik neid sätteid järgima.

7) Kaebaja tõstatatud küsimused ei seondu mitte Euroopa Liidu õigusaktide, vaid Eesti siseriikliku

õiguse tõlgendamisega, milleks on pädev halduskohus. Euroopa energiatarbijate õiguste harta ei ole

õigusakt, vaid teabedokument, mille abil koguda, muuta selgemaks ja konsolideerida praeguste

Euroopa Liidu õigusaktidega juba vastu võetud tarbijate õigusi. Seetõttu ei ole käesolevas asjas

põhjust Euroopa Kohtu poole pöörduda.

8) Vastustaja otsus kaebaja õigusi ei riku ja tühistamisele ei kuulu, seetõttu ei kuulu tühistamisele ka

vaideotsus. Eeltoodust tulenevalt on täitmata kohustamisnõude rahuldamise eelduseks olev toimingu

või haldusakti õigusvastasuse nõue, mistõttu taotlus vastustaja kohustamiseks kaebuse osas uue otsuse

tegemiseks tuleb jätta rahuldamata.

9) Kolmas isik taotles menetluskulu 3424 eurot ja 12 senti väljamõistmist kaebajalt. Tegemist on

esindaja kuludega. Kulude kandmine on kuludokumentidega tõendatud. Antud juhul ei ole alust

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 10 kohaldamiseks. Arvestades, et tegemist ei ole

õiguslikult keeruka vaidlusega, kolmas isik oli menetlusosaliseks ka eelnenud haldusmenetluses,

milles ta põhimõtteliselt juba eelnevalt kujundas oma seisukohad kaebuse kohta, on põhjendatud

mõista kaebajalt välja 1712 eurot 6 senti.

9. Tallinna Halduskohus jättis 19. augusti 2011. a määrusega rahuldamata kaebaja 11. juuli 2011. a

taotluse täiendava otsuse tegemiseks, sest ükski kaebaja nõue ega taotlus ei ole jäänud lahendamata.

Kohus on otsust põhjendanud. Põhjendustega mittenõustumine ei tähenda seda, et taotlus oleks jäänud

lahendamata.

10. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, taotledes halduskohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist

halduskohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kolmanda

isiku menetluskulud palus apellant jätta kolmanda isiku kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste

kohaselt:

1) Kaebajal puudub võrguleping kolmanda isikuga. Kaebaja on sõlminud 2002. a võrgulepingu

Eesti Energia AS-ga. Kohus on uurimisprintsiipi rikkudes jätnud vastavad tõendid kogumata.

2) Kohus on jätnud tähelepanuta võrgulepingu rikkumise esinemise või puudumisega seonduvad

väited, kuigi kaebaja tõendas, et kolmandal isikul puudus alus tugineda võrgulepingu rikkumisele,

samuti ei saanud võrgulepingu rikkumiseks lugeda asjaolu, et kaebaja ei ole tahteavaldust kätte

saanud. Kaebaja on selgitanud, et kolmanda isiku töötajad on käinud kaebaja tarbimiskohas ja saanud

ligipääsu mõõteseadmetele, kuid kohus nende selgitustega ei arvestanud.

3) Kohus on ekslikult lugenud tuvastatuks, et AS Eesti Post on kolmanda isiku saadetud täht-

saadetise kaebaja aadressile kätte toimetanud ja et teates oli toodud võrguühenduse katkestamise

põhjusena lepingu oluline rikkumine, samuti kavandatud katkestamise ajana 2. oktoober 2010.

4) Kohus on tõlgendanud ebaõigesti haldusmenetluse seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust ja

Euroopa Liidu õigust. Kuigi vastustaja leidis vaidlustatud otsuses EEJV OÜ tüüptingimustele

tuginedes, et antud teate näol oli tegemist tahteavaldusega, siis vaideotsuses on ta oma seisukohta

muutnud ja leidnud, et tegemist on ElTS-s sätestatud teatega. Kohus on kohaldanud vaid tsiviilõiguse

sätteid, mis räägivad kaebaja kahjuks, kuid on jätnud kohaldamata sätted, mis annaksid aluse kaebus

rahuldada.

5) Kuigi kolmas isik on suhelnud kaebajaga tasumata arvete osas telefoni ja e-posti teel, ei ole ta

samu sidevahendeid kasutanud, teavitamaks kaebajat teatisest. Pole usutav, et kolmandale isikule ei

olnud kaebaja sidevahendite andmed teada. Kohus jättis tähelepanuta tõendid, millest on näha, et

kolmas isik ei teinud midagi selle heaks, et alates elektrienergia katkestamisest leida mõistliku aja

jooksul olukorrale lahendus.

6) Tarbijakaitset Eesti Energia AS suhtes teostab Konkurentsiamet. Kohtul tulnuks Euroopa tarbija-

kaitset puudutavates küsimustes pöörduda Euroopa Kohtu poole. Kohus jättis analüüsimata, mis

eesmärgil pandi ElTS-sse teatise tähtkirjaga saatmise kohustus. Kui see pandi sisse Euroopa Liidu

direktiivide alusel, siis on selle sätte tõlgendamise õigus Euroopa Kohtul.

7) Kohus jättis lahendamata kaebaja taotluse täiendava otsuse tegemiseks.

8) Kohus rikkus menetlusnorme, jättes kaebaja taotlusele vaatamata lisamata toimikumaterjalidele

kohtuistungi helisalvestise.

9) Kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine oli ebaõige. Kaebajale teadaolevalt on

ettevõttes juriidiline osakond, kus on tööl mitu juristi. Samuti on kolmanda isiku poolt esindajale

tasutud 3424 euro 13 sendi suurune summa ebamõistlikult suur, arvestades kohtupraktikaga analoogi-

listes asjades ja asjaoluga, et tegemist on riigile kuuluva ettevõttega.

11. Konkurentsiamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastusest nähtuvalt peab Konkurentsiamet õigeks halduskohtu seisukohta, et ElTS § 90 lg 4 seab

võrguühenduse katkestamise õiguse sõltuvusse teate saatmisest, mitte kättesaamisest. Vastupidisel

juhul poleks võrguettevõtjal võimalik oma seadusest tulenevaid õigusi võrguühenduse katkestamisega

kaitsta. Teatise saatja ei saa oma tegevusega mõjutada asjaolu, et teatise saaja teatisele ka reaalselt

järele läheks. Kohus ega vastustaja ei ole öelnud, nagu poleks vaidlusalune teatis kolmanda isiku

tahteavaldus, kuid võrguühenduse katkestamise aspektist pole oluline, kas kaebaja on tahteavalduse

kätte saanud. Võrguettevõtjal on vaid kohustus tõendada, et ta on teate tarbijale saatnud. Antud juhul

on kolmas isik seda tõendanud.

Euroopa energiatarbijate õiguste harta ei ole alusleping ega õigusakt, mida Euroopa Kohus oleks

pädev tõlgendama. Seetõttu jättis halduskohus õigesti Euroopa Kohtult eelotsuse küsimata.

Halduskohus on põhjendatult jätnud asja juurde võtmata Eesti Energia AS ja kaebaja vahel sõlmitud

elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu. Kaebaja vaidles haldusmenetluses vastu

üksnes lepingu olulise rikkumise faktile, mitte kolmanda isiku ja kaebaja vahelise lepingu olemasolu

faktile. Seetõttu ei pidanud vastustaja ega halduskohus seda väidet kontrollima. Kaebaja on viidanud

halduskohtule esitatud seisukohas EEJV OÜ võrgulepingu tüüptingimustele, mis on võrgulepingu

lahutamatuks osaks. Kuigi kaebajaga lepingu sõlmimise ajal tegutses Eesti Energia AS nii

võrguettevõtjana kui ka elektrienergia müüjana, osutab tänasel päeval kaebajale võrguteenust EEJV

OÜ. Eesti Energia AS tegutseb elektrienergia müüjana. Kaebajal ei ole võimalik Eesti Energia AS

poolt müüdavat elektrienergiat tarbida, tarbimata seejuures EEJV OÜ poolt osutatavat võrguteenust.

Elektrienergia saab tarbimiskohani jõuda üksnes võrguteenuse tulemusel.

Kolmas isik ei ole lugenud võrgulepingu oluliseks rikkumiseks kaebaja poolt tahteavalduse kätte

mittesaamist, vaid mõõteseadmetele ligipääsu võimaldamata jätmist. Kaebaja oli juba enne 3. sep-

tembrit 2010 teadlik EEJV OÜ soovist kaebaja tarbimiskohas asunud mõõteseadme asukohta muuta.

Kolmas isik saatis 1. aprillil 2010 kaebajale analoogse sisuga teate, mille kaebaja on kätte saanud.

12. EEJV OÜ palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

13. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna

Halduskohtu 29. juuni 2011. a otsuse osas, milles halduskohus mõistis kaebajalt EEJV OÜ kasuks

välja menetluskulud ning tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis kaebajalt EEJV OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 750 eurot. Samuti mõistis ringkonnakohus kaebajalt välja EEJV OÜ kasuks

apellatsioonimenetluse kulu 400 eurot.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohtus esitatud ja apellatsioonkaebuses korratud kaebaja seisukohad

Konkurentsiameti vaidlustatud otsuse õiguspärasust puudutavas osas ei anna halduskohtu otsuse

tühistamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, hinnanud

ebaõigesti tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis annaks kohtuotsuse tühistamiseks ja uue

otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus kuulub muutmisele osas, millega kohus mõistis kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja esindaja kulu katteks 1712 eurot 6 senti. Halduskohus pole rikkunud

HKMS § 93 lg-t 1. HKMS § 93 lg 5 alusel kuulusid väljamõistmisele üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Halduskohus ongi menetluskulude taotluse osaliselt rahuldamata jätnud

põhjendusega, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja kolmas isik oli menetlusosaline ka

eelnenud haldusmenetluses, milles ta juba kujundas oma seisukohad kaebuse kohta. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtu nende põhjendustega, kuid leidis, et neid arvestades on ka esindaja õigusabi tasu

halduskohtu poolt väljamõistetud ulatuses (1712 eurot 6 senti) osaliselt põhjendamatu.

Ringkonnakohus pidas neid kaalutlusi arvestades kolmanda isiku väljamõistmisele kuuluva esindaja-

tasu põhjendatud suuruseks 750 eurot. Apellatsioonimenetluses on kolmas isik taotlenud 1920 euro

suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Ringkonnakohus hindas apellatsioonimenetluse kulu

põhjendatud suuruseks 400 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles leiab, et ringkonnakohus on valesti tõlgendanud

materiaalõiguse normi, rikkunud kohtumenetluse normi ja jätnud kohaldamata Euroopa Liidu õiguse.

Kaebaja palub tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused osas, milles kaebus jäi rahuldamata,

ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kohtukulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda ja

kaasatud kolmanda isiku kulud kolmanda isiku kanda.

15. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) Ringkonnakohus on jätnud esitamata eelotsuse taotluse Euroopa Kohtule, rikkudes sellega HKMS

§ 37 lg 3 nõudeid.

2) Ringkonnakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, leides, et kaebuse rahuldamiseks

saaks Konkurentsiamet kasutada EITS § 95 lg-s 1 sätestatud volitust teha turuosalisele või selle

seaduse alusel kehtestatud õigusakti rikkumise korral kohustusliku ettekirjutuse ainult rikkumise

lõpetamiseks.

3) Ringkonnakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, leides, et vastustaja saab anda

hinnangu üksnes sellele, kas kolmas isik on järginud EITS §-s 90 sätestatud võrguühenduse katkesta-

mise korda ja protseduuri, lähtudes eeldusest, et võrguühenduse katkestamisel esines lepingu oluline

rikkumine.

4) Kohtud on valesti tõlgendanud EITS § 94 lg 1 p 11, leides, et EITS-st ei tulene võrguettevõtja

kohustust tähtsaadetisena teate edastamisele täiendavate meetmete rakendamiseks.

5) Ringkonnakohus on rikkunud EITS § 94 lg 1 p 11 ja HKMS § 56 lg 1, leides, et Konkurentsiameti

vaidlustatud otsuse õiguspärasusega ei seondu kassaatori väited, et kolmas isik ei teinud midagi selle

heaks, et elektrienergia katkestusest arvates mõistliku aja jooksul leida olukorrale lahendus.

6) Kohtud on rikkunud HKMS § 20 ja TsMS § 49 lg 1 ja § 51 lg 1, jättes kohtutoimikusse lisamata

kohtuistungi helisalvestise.

7) Kohtud on rikkunud TsMS § 436 lg-d 2 ja 3, kuna kohtuotsus põhineb asjaolul, mille kohta

kassaatoril puudus võimalus oma arvamust kohtuistungil avaldada.

8) Menetluskulude väljamõistmisel kaebajalt pole arvestatud proportsionaalsuse nõudega (põhi-

seaduse § 11), kolmanda isiku menetluskulud tuleks jätta tema enda kanda.

16. Kolmas isik Elektrilevi OÜ (endine EEJV OÜ) vastuses leitakse, et kassatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2012. a otsus haldusasjas nr 3-11-568

tühistamata. Ringkonnakohus on materiaalõigust kohaldanud õigesti. Ringkonnakohus on õigesti

kohaldanud võrguühenduse katkestamist reguleerivaid EITS sätteid ning on õigesti sisustanud

Konkurentsiameti pädevust.

17. Kassaator palub täiendavas vastuses jätta kolmanda isiku seisukohad tähelepanuta, kui need on

esitatud tähtaega rikkudes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt saatis EEJV OÜ 2. septembril 2010 kassaatorile tähitud

postiga tarbimiskoha aadressil kirja nr JV-KHO-POH/10718 (arvesti teatis), milles oli toodud

võrguühenduse katkestamise põhjus ja kavandatud katkestamise aeg. Kirjas oli viidatud, et ligipääsu

ning teisaldamise mittevõimaldamise korral katkestatakse võrguühendus tarbimiskohas Tallinn, Välja

38, alates 2. oktoobrist 2010. Kassaator ei reageerinud kirjale ja seetõttu katkestati võrguühendus

4. oktoobril 2010, mille kohta koostati võrguühenduse katkestamise teatis nr 10-230620, mille

kaebaja sai kätte tarbimiskohas asuvast postkastist.

19. Kolleegium leiab, et käesoleva asja lahendamisel on määrava tähendusega küsimus, kas

kassaatorile toimetati arvesti teatis kätte nõuetekohaselt. Võrguettevõtja poolt tarbijaga võrgu-

ühenduse katkestamise regulatsiooni sätestavad ElTS § 90 lg-d 2–4. Võrguühenduse katkestamine

tarbijast tuleneval põhjusel eeldab, et vastavate dokumentide kättetoimetamine adressaadile toimuks

nii, et nende saajal oleks võimalik nende dokumentidega oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks

õigeaegselt tutvuda.

20. Teatise võrguühenduse katkestamise kohta võib kätte toimetada mh postiteenust majandus-

tegevusena osutava isiku vahendusel. Arvesti teatis saadeti kaebajale ElTS § 90 lg 3 alusel täht-

saadetisena (tähitud kirjana). Esimene arvesti teatise väljastuskatse ebaõnnestus ning teade arvesti

teatise jõudmisest Mustamäe kandekeskusesse pandi kaebaja tarbimiskoha postkasti 6. septembril

2010. Kolmas isik leiab, et on täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded ning tema tegevus tarbija

teavitamisel oli kooskõlas ElTS-ga, sest ta esitas teate füüsilisest isikust tarbijale tähtsaadetisena.

Euroopa direktiivi 97/67/EÜ art 2 p 9 sõnastab tähitud saadetise mõiste, milleks on postisaadetis,

mille puhul väljastatakse saatjale tõend postisaadetise edastamiseks vastuvõtmise kohta ning saatja

soovi korral ka teade postisaadetise saajale kättetoimetamise kohta. Postiseaduse (PostiS) § 4 lg 7

kohaselt ei pea tähtsaadetist saatma väljastusteatega. Kuid PostS § 4 lg 7 p 1 nõuab, et tähtsaadetisena

edastatud kirisaadetis väljastatakse saajale allkirja vastu. Käesolevas asjas on tõendatud, et

tähtsaadetisena saadetud arvesti teatis ei jõudnud kaebajani. Arvesti teatis tagastati kolmandale isikule

23. septembril 2010. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-156-05 (p 10) selgitanud, et mõistlik võimalus

tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest, millal tahteavalduse tegija võib tavapärastel asjaoludel

arvestada sellega, et saaja on selle kätte saanud. Asja materjalidest nähtub, et kolmandale isikule oli

arvesti teatis tagastatud 23. septembril 2010, mistõttu puudus tal alus arvata, et kaebaja on selle kätte

saanud.

21. Kuigi ElTS ei nõua tähtsaadetiste puhul väljastusteadet, tuleb ka selles olukorras veenduda

tähtsaadetise jõudmises õige adressaadini või kui on teada saadud tähtsaadetise mittejõudmisest

adressaadini, võtta tarvitusele abinõud selle täiendavaks edastamiseks või muude sidevahendite

kasutamiseks teatise edastamiseks.

22. Alates 23. septembrist 2010, mil kolmas isik sai teada, et tema kiri pole kaebajani jõudnud, oli

tal võimalus leida võimalusi teavitamaks kaebajat oma 2. septembri 2010. a kirjast JV-KHO-

POH/10718. Põhjendamatud on Elektrilevi OÜ väited selle kohta, nagu oleks ta kassaatori

teavitamisel muul viisil (telefon või e-post) rikkunud seadust. Saajale kirja üleandmine on üksnes

esmane ja eelistatud viis tähtsaadetise üleandmisel. Nii ei piira õigusnormid kättetoimetamist

postiteenuse osutaja vahendusel nt kullerpostisaadetisena PostS § 4 lg 9 mõttes.

23. Kohtud on leidnud ekslikult, et EEJV OÜ ei ole võrguühenduse katkestamisel ElTS § 90 lg-d

2, 3 ja 4 rikkunud. Võrguühenduse katkestamine toimub eraõiguslikes suhetes, kusjuures Konku-

rentsiamet teostab nende suhete üle üksnes piiratud ulatuses riiklikku järelevalvet, sealhulgas ka

tarbija aspektist olulise võrguühenduse katkestamise korra osas. Samas on vastav teave võrgu-

ühenduse katkestamise kohta lepingu täitmisega seonduv tahteavaldus. Kolleegium rõhutab, et ka

käesoleva asja lahendamisel on olulised Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi asjas nr 3-2-1-8-09 p 11

seisukohad tahteavalduse tegemise kohta. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt peab tahteavalduse tegija seda

väljendama ning tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Analoogilist seisukohta on Riigi-

kohtu tsiviilkolleegium väljendanud otsuses asjas nr 3-2-1-151-11, milles märgitakse, et ainuüksi

tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahteavaldust kätte saadud. Eelnevale

tuginevalt leiab kolleegium, et Konkurentsiameti 25. novembri 2010. a otsus nr 7.3.3/10-029 on

ekslik. Kuivõrd otsus kuulub tühistamisele eeltoodud asjaoludel, ei käsitle kolleegium kassaatori teisi

väiteid.

24. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli

2012. a ja Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2011. a otsuse haldusasjas nr 3-11-568 ning teeb uue

otsuse, millega tühistab Konkurentsiameti 25. novembri 2010. a otsuse nr 7.3-3/10-029 ja

31. jaanuari 2011. a vaideotsuse nr 7.3-3/11-001. Rahuldamisele kuulub ka kaebaja kohustamis-

kaebus, mille kohaselt Konkurentsiamet peab uuesti läbi vaatama kaebaja 14. oktoobri 2010. a

kaebuse.

25. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jätta

nende endi kanda. Kaebaja tasus haldus- ja ringkonnakohtus riigilõivu kokku 31 eurot 94 senti.

Kautsjoni tasumisest oli kaebaja vabastatud. Kuna kaebaja on kandnud menetluskulud enne

1. jaanuari 2012, tuleb HKMS § 285 lg 1 alusel jagada need kandmise ajal kehtinud halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS v.r) alusel. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb Konkurentsiametilt kaebaja

kasuks välja mõista kantud menetluskulu 31 eurot 94 senti.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving