3-3-1-78-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-78-12

Otsuse kuupäev

15. mai 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Nafta 6a Hooneühistu kaebus Tallinna Linnavolikogu

2. detsembri 2010. a otsuse nr 292 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2012. a otsus haldus-

asjas nr 3-10-3365

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-10-3365.

Jätta Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2011. a otsus samas asjas muutmata.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nafta 6a Hooneühistu (endine Nafta 6a Majaühistu) esitas 12. septembril 2001 detailplaneeringu

algatamise taotluse eesmärgiga rajada Nafta 6a krundil olevale garaažile kahekorruseline pealeehitus

ja õuealale 8-korruseline juurdeehitus, milles oleksid korterid, bürood ja parkla, ning määrata

planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatus.

Tallinna Linnavolikogu algatas detailplaneeringu koostamise 17. aprilli 2002. a korraldusega nr 1123-

k. Tallinna Linnavalitsuse 10. septembri 2003. a korraldusega nr 2000-k võeti vastu Nafta 6a ja

lähiala detailplaneering, mille eesmärk oli Nafta 6a krundil asuva garaaži laiendamine ning

6-korruselise elamu ehitamine.

2. Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 2010. a otsusega nr 292 jäeti Nafta 6a ja lähiala detail-

planeering kehtestamata.

1) Nafta 6a ja lähiala detailplaneeringu lahendus ei ole realiseeritav, kuna juurdepääsu rajamine läbi

Nafta 6 krundi ei ole võimalik. Nafta 6a kinnistule on rajatud kaks juurdepääsu: Nafta 6 kinnistu

eratee kaudu ning Nafta 6 ja Nafta 12 vahelt. Viimane neist on pööretega ja piiratud teelaiusega,

mistõttu saavad seda juurdepääsu kasutada üksnes kuni 6,1 m pikkused sõidukid ning see juurdepääs

on planeeritud kasutajate arvu kasvu arvestades ebapiisav. Nafta 6 kinnistu omanikud ei ole

nõustunud krundi kasutamist kitsendava servituudi seadmisega. Kuna Nafta 6a kinnistule on

juurdepääs avalikult teelt olemas, puudub alus kohaldada asjaõigusseaduse § 156 lg-t 1. Kuigi

Nafta 6a olemasolevate ehitiste sihipäraseks kasutamiseks on vajalik naaberkinnistu koormamine

teatud teenuste osas servituudiga, ei õigusta see naaberkinnistu koormamist olemasolevast ehitus-

õigusest palju ulatuslikuma tulevase ehitusõiguse sihipäraseks kasutamiseks.

2) PlanS ja HMS mõttele ning eesmärgile ei saa vastavaks pidada planeeringu kehtestamist, mille

elluviimise osas puudub õiguskindlus. Kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatav detailplaneering peab

olema õiguspärane ja realiseeritav, vastasel juhul on detailplaneeringu kehtestamine õigustühine;

3) elamu juurde vajaliku rekreatsiooniala kujundamiseks on maapinnaga ühendatud haljastust

planeeritud ebapiisaval määral. Maaga ühendatud haljastust on kavandatud vaid 1% Nafta 6a krundi

suurusest, mis ei ole piisav kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks;

4) planeeringuga nähakse ette liiga palju parkimiskohti. Kavandatud 108 kohta ületab Tallinna Linna-

volikogu 16. novembri 2006. a otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava

aastateks 2006–2014“ normi kuuekordselt;

5) krundi piirile kavandatud hoone piirab naaberkruntide hoonestamise võimalusi ebaproportsio-

naalselt, kusjuures Narva mnt 51 kinnistu omanikud ei ole kruntidevahelisele piirile ehitamiseks

nõusolekut andnud. Samuti ei sobi miljööväärtusliku hoonestusalaga külgnevas piirkonnas planeerida

hooneid linnaruumiliselt kruntidevahelisele piirile plokistatult;

6) planeeringu lahendus ei vasta Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009. a otsusega nr 78 kehtestatud

teemaplaneeringu „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja

kasutamistingimuste määramine“ p-le 2.3, mille kohaselt peab ehitustegevusel miljööväärtusega

hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega

hoonestusalade mahtudele. Nafta 6a krundile kavandatud kuue maapealse korrusega hoone, mis on

kavandatud plokistatuna 4-korruselise parklaga ja pool-maa-aluse garaaži peale ette nähtud kahe

maapealse korrusega hooneosaga, on antud kontekstis suure ehitusaluse pinnaga ja mõjub massiivsena

ega moodusta suuruselt sujuvat üleminekut miljööala hoonestusele. Samuti ei vasta nimetatud

teemaplaneeringule lahendus, mis näeks ette Nafta 6a krundile hoone kuni krundipiirini, kuna

hooneteplokk tuleks veelgi suurem;

7) planeeringu lahendus on vananenud ega vasta avalikele huvidele ja kaasaegse planeerimise

põhimõtetele;

8) Nafta 6a kinnistu omanik ei ole nõustunud planeeringulahenduse muutmisega viisil, mis

võimaldaks luua kvaliteetse elukeskkonna, planeerides otstarbeka kujuga hoone sobivasse kohta

krundil, mis eeldab olemasoleva hoonestuse (garaažide) lammutamist;

9) Harju maavanem on kahel korral detailplaneeringu teenistusliku järelevalve käigus keeldunud

planeeringule heakskiitu andmast, kuna planeeringut ei ole võimalik käsitada seadusekohaselt

koostatud detailplaneeringuna ja planeeringulahendus ei ole realiseeritav. Sellest tulenevalt puudub

detailplaneeringul HMS § 16 lg 1 kohane kohustuslik kooskõlastus, mis on detailplaneeringu

kehtestamise eelduseks.

3. Nafta 6a Hooneühistu esitas 27. detsembril 2010 kaebuse Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 292

tühistamiseks ja linnavolikogu kohustamiseks võtta vastu otsus, millega kehtestatakse taotletud detail-

planeering. Kaebaja leiab, et detailplaneering on põhjendamata ja kaalutlusvigadega järgmistel

põhjustel:

1) Juurdepääsu läbi Nafta 6 kinnistu ei ole vaja rajada, sest see on linna poolt välja ehitatud ning

kasutusel tänaseni. Nafta 6 kaasomanikud ei soovi servituudi seadmist ega ole tõstatanud küsimust

läbipääsu sulgemisest, milleks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek. Kaebaja on teinud ettepaneku

servituudi vajaduse märkimisest loobumiseks, kuid vastustaja ei ole sellega arvestanud.

2) Otsusest ei selgu, miks ei ole detailplaneering realiseeritav või milliste õigusaktidega on see vastu-

olus.

3) Detailplaneering näeb ette kõigi olemasolevate puude, s.h naaberkinnistute puude võrade

säilitamise. Arvukatele terrassidele on ette nähtud konteinerhaljastus. Ümbritsevatel kinnistutel on

kõrge täisehituse määr ja haljastus puudub. Krunt asub kesklinna maamaksustamishinnaga alas,

millele ongi iseloomulik hoonete rajamine blokkidena ja haljastuse puudumine.

4) Planeeritavate parkimiskohtadega plaanitakse lahendada naaberkruntide Nafta 6 ja Nafta 8 ning

lähiümbruse parkimisprobleemid. Kaebaja pakkus erinevat arvu parkimiskohti, mille suhtes vastustaja

ei võtnud seisukohta.

5) Vastustaja on menetluses korduvalt ajanud sassi mõisted "piirile" ja "piirini" ehk "piiri äärde", mis

on toonud kaasa menetluse venimise. Ühtegi ehitist ei kavandata piirile.

6) Kavandatav hoone on mahult väiksem kui seda ümbritsevad hooned Nafta 6 ja Narva mnt 51

kinnistutel ning selle kavandamisel on arvestatud teiste hoonete kõrguse ja arhitektuurilise oma-

päraga. 2008. aastast on krundi maamaks suurenenud, mis sunnib kinnistut efektiivsemalt kasutama.

7) Seletuskirjas on tuginetud detailplaneeringu vananemisele, kuid ei ole käsitletud vastustaja poolt

menetluse venitamist. Vastustaja on tekitanud segadust mõistetega piirile ja piirini, on jätnud kaebaja

ettepanekud vastuseta või vastanud hilinemisega ning on eiranud kaebaja seisukohta servituudi

vajaduse märkimise eemaldamise kohta. Planeering arvestab kõigi üheksa naabri huvidega. Kaebajal

tekkis õigustatud ootus detailplaneeringu kehtestamiseks pärast detailplaneeringu vastuvõtmist, kuna

planeeringu vastuvõtmise otsus läbis kohtumenetluse.

8) Kaebaja liikmed ei ole nõus olemasolevate hoonete lammutamisega, kuna lammutamisega jääksid

hooneühistu liikmed ilma oma varast ja hooneühistu muutuks mõttetuks.

9) Harju maavanema seisukohtades on mindud vastuollu asjaõigusseaduse § 74 lg-ga 1. Maavanem

venitas menetlust. Vaatamata kaebaja taotlusele ei esitatud planeeringut Siseministeeriumile

eriarvamuste lahendamiseks vastavalt PlanS § 23 lg-le 5.

10) Eelnõu, mis esitati kaebajale arvamuse avaldamiseks, erineb oluliselt eelnõust, mida arutati

volikogus.

4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja jäi otsuses ja seletuskirjas esitatud põhjenduste juurde.

Otsuses ei ole tehtud põhjendamis- ega kaalumisvigu ning sellega on leitud tasakaal erinevate huvide

vahel. Otsus ei saa rikkuda kaebaja omandiõigust, kuna kaebajal puudub õigustatud ootus detail-

planeeringu kehtestamisele.

5. Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2011. a otsusega võeti vastu kaebaja loobumine kohustamis-

nõudest ja jäeti kaebus linnavolikogu otsuse tühistamiseks rahuldamata.

1) Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust eelnevad menetlusetapid läbinud detailplaneering

kehtestada. Arvestades detailplaneeringu menetlemise käigus esitatud vastuväiteid, maavanema seisu-

kohas toodud puudusi ja muid asjaolusid, ei saa kaebaja tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele.

2) Kaebaja hinnangul muudeti Tallinna Linnavalitsuse 14. novembri 2001. a korraldusega nr 4829-k

Nafta 6a ja Petrooleumi 4 poolt kasutusel olev põhiväljapääsu ala õigusvastaselt Nafta 6 kinnistu

osaks. Kaebaja ei ole korraldust vaidlustanud. Tegemist on kehtiva haldusaktiga ja selle järgimine on

kohustuslik ka vastustajale.

3) PlanS § 23 lg 5 kohaselt lahendab maavanema ja omavalitsusorgani vahel järelevalvemenetluses

tekkinud erimeelsused Siseministeerium. Kuna vastustajal ja maavanemal ei olnud lahkarvamusi,

puudus vajadus pöörduda Siseministeeriumi poole.

4) Vaidlustatud haldusaktis on toodud selle õiguslikud alused ning seda on piisavalt põhjendatud ja

kaalutud. Kuna detailplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, on kohalikul

omavalitsusel õigus ka keelduda detailplaneeringu kehtestamisest. Kohtupraktikas on asutud seisu-

kohale, et motivatsiooni mahukuse tõttu võib selle esitada mõnes teises dokumendis, kuid haldusaktis

peavad olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Vaidlustatud haldusaktis ja selles viidatud

seletuskirjas on seda praktikat järgitud.

5) Pooled ei vaidle selle üle, et detailplaneeringuga nähakse ette juurdepääs Nafta 6a krundile üle

Nafta 6 kinnistu. Seega tuli detailplaneeringu menetluses lahendada küsimus nõuetekohasest juurde-

pääsust. Nafta 6 kaasomanikud esitasid vastuväited juurdepääsu planeerimise kohta üle nende krundi

ja keeldusid asjaõiguslepingu sõlmimisest, kuna sellega kaasneks juurdepääsu senisest tihedam

kasutamine. Kaebaja loobus planeerimismenetluses servituutide vajaduste märkimisest planeeringus,

kuna ta leiab, et tegemist on avaliku teega. Seletuskirja kohaselt kulgeks kaebaja soovitud juurdepääs

üle endise reformimata riigimaa, mis ei ole avalik tee. Seega on tegemist erateega. Kaebaja ei ole

vastupidist tõendanud. Asjas puuduvad tõendid, et Nafta 6 asuv tee oleks lepingu alusel määratud

avalikuks kasutamiseks. Asjaolust, et kinnistu Nafta 6 omanikud ei ole juurdepääsuteed piiranud ega

sulgenud, ei saa teha järeldust, et juurdepääsu saab kasutada kui avalikku teed.

6) Seletuskirjas on selgitatud nõudeid haljastusele ja detailplaneeringu puuduseid. Seletuskirja

kohaselt ei ole hindamisel määrav üksnes olemasolev olukord, vaid ka see, kas kavandatu vastab

planeeringu menetlemise ja vastuvõtmise ajal kehtestatud nõuetele. Tallinna Linnavolikogu

9. detsembri 2004. a määrusega nr 54 kehtestatud üldplaneeringus ja 16. aprilli 2009. a otsusega nr 78

kehtestatud teemaplaneeringus on tunduvalt rangemad nõuded vahetult planeeringuala kõrval asuvate

alade haljastuse osas. Haljastuse protsendi hulka arvestatakse üksnes maapinnaga ühendatud

haljastus, kuid detailplaneeringus on ettenähtud konteinerhaljastus.

7) Parkimiskohtade arvu osas on lähtutud standardis toodud normidest ning leitud, et parkimiskohti

planeeritakse ebamõistlikult palju. Kaebaja ei ole toonud välja, kuidas on vastustaja lähtunud eba-

õigest kaalutlusest.

8) Detailplaneeringu kehtestamata jätmist ei toonud kaasa see, kuidas vastustaja on kasutanud

mõisteid „piirile“ ja „piirini“, seega ei saa otsus selles osas rikkuda kaebaja õigusi. Seletuskirjas on

hinnatud planeeringu mahtu ja selgitatud, et puudub linnaehituslik analüüs hoonestuse sobivuse

kohta. Kaebaja väidetest ei selgu, kuidas on arvestatud Narva mnt 51 kinnistu ehitusõigust ja selle

realiseeritavust. Samuti ei ole Narva mnt 51 ja Narva mnt 55a kinnistute omanikud andnud

planeeringulahendusele nõusolekut.

9) Kohus ei anna hinnangut vastustaja ettepanekule lammutada olemasolevad hooned ehk garaaži-

boksid, kuna tegemist on juurdepääsu lahendamise otstarbekuse küsimusega. Kohus ei nõustu, et

lammutamise ettepaneku eesmärgiks oli menetluse venitamine, kuna pärast kaebajalt eitava vastuse

saamist asus vastustaja tegema ettevalmistusi detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks ehk jätkas

menetlust.

10) Kaebaja kirjeldatud menetlusnõuete rikkumised, s.h mõistete „piir“ ja „piirile“ ebakorrektne

kasutamine ja tähtaegselt vastustele vastamata jätmine ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja

ärakuulamisõigust ei ole rikutud, kuna ta sai esitada asjas oma arvamuse, s.h kavandatavale eelnõule.

Kaebaja ei ole viidanud, milles seisneb talle esitatud eelnõu ja vastuvõetud otsuse oluline sisuline

erinevus. Seletuskirjas on viidatud planeeringu lahenduse vananemisele, kuna detailplaneeringu-

menetlus on kestnud väga pikka aega. Kuigi kaebaja leiab, et tema poolt pakutud lahendused on

sobivad ja parimad, on vastustaja ja maavanem korduvalt juhtinud tähelepanu planeeringu puudustele

ja probleemidele. Toodud probleemid ja naaberkinnistute omanike sisulised vastuväited on tinginud

pikaajalise menetlemise. Vastustaja on erinevate asjaolude ja huvide hindamisel jõudnud järeldusele,

et detailplaneering ei ole realiseeritav.

6. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobril 2012. a otsusega rahuldati kaebaja apellatsioonkaebus ja

tühistati Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 2012. a otsus nr 292.

Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et vastustaja pidas detailplaneeringut realiseerimatuks, kuna juurde-

pääsutee rajamine läbi Nafta 6 krundi on võimatu. Samas nähtub seletuskirjast ja joonistelt, et Nafta

6a kinnistul olemasolevate hoonete teenindamiseks on samuti vajalik juurdepääs läbi Nafta 6 kinnistu.

Teine juurdepääs Nafta 6 ja Nafta 12 hoonete vahel on piiratud tee laiusega ja 90-kraadise pöördega

ning on seetõttu ebapiisav. Seega ei tulene Nafta 6 kinnistut läbiva juurdepääsutee vajalikkus sugugi

koostatud planeeringulahendusest, vaid selle tingib juba olemasolev hoonestus. Eeltoodust tulenevalt

on vastustaja lähtunud asjakohatust kaalutlusest. Tegemist on sedavõrd olulise kaalutlusveaga, mis

võis viia ebaõige otsuse tegemiseni ja tingib seega vaidlustatud otsuse tühistamise.

Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Vastustaja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu

otsuse tühistamist ja halduskohtu otsuse jõusse jätmist.

Ringkonnakohus asus põhjendamatult seisukohale, et vastustaja pidas detailplaneeringut realiseeri-

matuks üksnes seetõttu, et läbi Nafta 6 krundi on juurdepääsutee kasutamine võimatu. Vaidlustatud

otsusest nähtuvad ka muud põhjused, miks detailplaneering ei ole realiseeritav: puudub piisav

haljastus, planeeritavaid parkimiskohti on liiga palju, naaberkruntide hoonestamist piiratakse eba-

proportsionaalselt, lahendus ei vasta miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringule, lahendus

on vananenud, kaebaja ei ole nõustunud olemasoleva hoonestuse lammutamisega ning maavanem on

kahel korral keeldunud planeeringule heakskiitu andmast.

Nafta 6a kinnistule on kaks juurdepääsu, millest Nafta 6 ja Nafta 12 kruntide vahelist on võimalik

kasutada üksnes kuni 6,1 m pikkustel sõidukitel. Seni on kaebaja liikmed kasutanud juurdepääsuks

teist, Nafta 6 kinnistule jäävat juurdepääsu, mille üle on haldusasjas vaidlus. Nafta 6 omanikud ei ole

nõus võimaldama Nafta 6a kinnistule juurdepääsu üle oma kinnistu, kui detailplaneering

kehtestatakse kaebaja soovitud mahus, kuna sellega kaasneks juurdepääsu senisest tihedam

kasutamine. Detailplaneeringuga soovitakse kinnistule ehitada 1- ja 2-korruseline pealeehitis – mitme

korteriga elamu ning õuealale 6-korruseline korterelamu koos autode parkimiskorrustega. Kaebaja on

taotlenud 108 parkimiskohta, mis on arengukavast ettenähtust kuus korda enam ja millest võib

järeldada, et soovitakse pakkuda parkimisteenust. Isegi kui eeldada, et osa kohti kompenseeriks Nafta

6 puuduvaid parkimiskohti, oleks parkimiskohti siiski kaks korda normist rohkem. Seletuskirjas on

vastavatele asjaoludele viidatud. Vastustaja ei ole lähtunud mitte olemasolevast olukorrast, vaid

planeeringus soovitud ehitusmahu ja juurdepääsu kasutamise võimaluse seosest. Vastustaja ei ole

kaalutlusõiguse teostamisel eksinud.

9. Kaebaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kassaator on rikkunud

HMS § 5 lg-t 2, kuna detailplaneeringut on menetletud üle 11 aasta. Vastustaja on ebaõigesti

tuginenud pärast detailplaneeringu algatamist kehtestatud normidele, kuna HMS § 5 lg 5 kohaselt

kohaldatakse haldusmenetluse alguses kehtinud õigusnorme. Ringkonnakohus on õigesti selgitanud,

et juurdepääsuprobleem, millele otsuses on tuginetud, ei ole kerkinud detailplaneeringu kehtestamisel,

vaid see oli olemas juba varem. Kaebaja liikmeteks on ka Nafta 6 kinnistu kaasomanikud, kes

kasutavad juurdepääsuteed pidevalt. Seda teed kasutavad ka bensiinijaama ja käsipesula kasutajad.

Asjas ei ole tõendatud, et Nafta 6 kinnistu omanikud on otsustanud sulgeda juurdepääsutee. Vastustaja

ütles apellatsioonimenetluses toiminud istungil, et ei oska vastata, kas hoonete lammutamisel

detailplaneering kehtestataks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et Nafta 6a kinnistule juurdepääsu rajamise

või juurdepääsus kokkuleppimise vajadusele tuginemine oli haldusakti asjakohatu kaalutlus, mis

tingib selle tühistamise.

PlanS § 4 lg 2 p 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel avalike huvide ja

väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise

eeldus. Selleks et tagada isikute huvide tasakaal, tuleb arvestada ka seniste ehitiste, piirangute ja

probleemidega. Planeeringumenetluses ongi võimalik leida sobiv lahendus erinevate huvide tasa-

kaalustamiseks. Seetõttu leiab kolleegium, et vastustaja on planeerimismenetluses õigesti pidanud

tarvilikuks lahendada ka juurdepääsu küsimus. PlanS § 9 lg 2 p 13 seab detailplaneeringu ülesandeks

muu hulgas ka servituutide vajaduse määramise. Kolleegiumi arvates ei oleks vaidlusalune

planeeringulahendus õiguspärane, kui juurdepääsu küsimus oleks jäetud planeeringu kehtestamise

kaalumisel käsitlemata.

11. Kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas tee-

servituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud.

Seda saab otsustada üksnes kohus hagita menetluses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaaluda

erinevate planeerimismenetluses osalejate huvisid, kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu

võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi osalejate huvisid kõige vähem. Sealhulgas

peab kohalik omavalitsus hindama, kas ühe isiku huvi ehitustegevuseks, millega kaasneb juurde-

pääsutee tihedam kasutus ehitamise ajal ja pärast ehitiste valmimist, kaalub üles teise isiku huvi

senise olukorra säilimiseks. Võimalikeks kaalutluskriteeriumiteks on sellisel juhul asjaolud, kas

tegemist on elamu- või äripiirkonnaga, milline on planeeritava juurdepääsu liikluskoormus, lähedus

elamutele ja vastavus avalike teede nõuetele. Kolleegium leiab, et kohalik omavalitsus võib juurde-

pääsu küsimuse lahendamisel lähtuda servituudi seadmisega sarnastest kriteeriumitest olukorras, kus

juurdepääsu soovival isikul on olemas teine juurdepääs avalikult kasutatavale teele või teise juurde-

pääsu kasutamine oleks odavam või muid isikud vähem koormav.

12. Käesolevas asjas on vastustaja leidnud, et detailplaneeringu lahendus ei ole realiseeritav, kuna

Nafta 6 kinnistu omanikud ei ole andnud servituudi seadmiseks nõusolekut ja seega ei ole servituudi

seadmine võimalik. Kolleegium leiab, et selline põhjendus ei ole veenev ega piisav, kuna servituudi

võib seada ka kohus sõltumata koormatava kinnisasja omaniku nõusolekust.

Samas on vastustaja leidnud, et planeering riivab mh Nafta 6 kinnistu omanike õigusi ülemäära ega

kaalu üles Nafta 6a kinnistu omaniku soovi määrata oma krundile olemasolevast oluliselt suurem

ehitusõigus. Naaberkinnisasja koormamist tulevase, oluliselt ulatuslikuma ehitusõiguse sihipäraseks

kasutamiseks servituudiga ei õigusta asjaolu, et ka olemaolevate ehitiste kasutamiseks on vajalik

naaberkinnistu koormamine servituudiga. Detailplaneeringuga eelistataks ebaproportsionaalselt Nafta

6a omaniku ärilist kasu linnaehituslikule keskkonnale ja vähendataks naaberkruntide väärtust.

Kolleegium leiab, et toodud põhjendused vastavad käesoleva otsuse punktis 11 toodud põhjendamise

kriteeriumitele ja vastustaja on kaalunud õigesti Nafta 6a ja naaberkruntide omanike huve.

Põhjenduste osaline ekslikkus juurdepääsu küsimuses ei too kaasa haldusakti tühistamist.

13. Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu järeldusega, et planeeringu kehtestamata

jätmise otsuse põhjendused, mis ei puuduta juurdepääsu, on samuti õiguspärased.

Vaidlustatud otsuse kohaselt ei andnud Harju maavanem detailplaneeringule esitatud vastuväidete

lahendamisel detailplaneeringule heakskiitu. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis asjas nr 3-3-1-87-

08 on selgitatud, et PlanS § 23 lg 3 p-s 5 ning lg-s 4 reguleeritud vastuväidete lahendamise

protseduuri näol on tegemist kohustusliku menetlusega, mille eesmärgiks on osapoolte vahelise

vaidluse lahendamine. Maavanem saab planeeringule heakskiidu anda üksnes pärast vastuväidete

suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist (PlanS § 23 lg 6). Kolleegium on

ka 19. aprilli 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-07 leidnud, et maavanema heakskiit üld-

planeeringut muutvale detailplaneeringule on HMS § 16 lg 1 kohane siduva iseloomuga kooskõlastus.

Eeltoodust tuleneb, et kohalikule omavalitsusele on siduva iseloomuga ka see, kui maavanem

järelevalveorganina ei anna detailplaneeringule vastuväidete tõttu heakskiitu. Järelevalveorgani

heakskiidu puudumine tingib detailplaneeringu kehtestamata jätmise teiste põhjenduste

õiguspärasusest sõltumata.

14. Kolleegium peab praktika ühtlustamiseks vajalikuks vastata järgmistele kaebaja väidetele.

15. Kaebaja on vastuses kassatsioonkaebusele leidnud, et vastustaja on ebaõigesti tuginenud

planeeringu kehtestamata jätmisel pärast planeeringumenetluse algatamist kehtestatud dokumentidele,

s.h Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006. a otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise

korralduse arengukava aastateks 2006–2014“ ja Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009. a otsusega nr

78 kehtestatud teemaplaneeringule „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning

kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad

menetluse ajal, kohaldatakse HMS § 5 lg 5 alusel menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Tallinna

Linnavolikogu kehtestatud arengukava ja teemaplaneering reguleerivad aga materiaalõigust, mitte

menetlusõigust. Seega on vastustaja õiguspäraselt lähtunud haldusakti andmisel kehtivast õigusest

(HMS § 54). Soovi korral oli kaebajal võimalik teemaplaneeringut PlanS § 26 lg 1 alusel vaidlustada.

16. PlanS § 23 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet detailplaneeringu üle maavanem. Järelevalve

teostaja pädevuses on mh planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine ning planeeringu

avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava

kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu

koostamisel vastuväiteid ei arvestatud (PlanS § 23 lg 3 p-d 1 ja 5). Järelevalve käigus lahendamata

jäänud eriarvamused planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja järelevalvet

teostava maavanema vahel lahendab Siseministeerium (PlanS § 23 lg 5).

Selles asjas ei andnud maavanem planeeringu kehtestamisele heakskiitu. Kuna kohalik omavalitsus

nõustus maavanema seisukohaga, siis puudus eriarvamus, mida tuleks Siseministeeriumi vahendusel

lahendada.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebuse ja

tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2012. a otsuse. Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu

29. septembri 2011. a otsus, millega jäeti Nafta 6a Hooneühistu kaebus Tallinna Linnavolikogu

2. detsembri 2010. a otsuse nr 292 tühistamiseks rahuldamata.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastatakse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann