3-3-1-7-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-7-13

Määruse kuupäev

14. mai 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus

Aleksandr Fjodorovi ja Vladimir Turbini nimel registrisse

kantud kinnisasjade ning Vladimir Turbini nimel registrisse

kantud sõiduki suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise

loa andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2012. a määrus

haldusasjas nr 3-10-2869

Menetluse alus Riigikohtus

Aleksandr Fjodorovi ja Vladimir Turbini määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Fjodorovi määruskaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Vladimir Turbini määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli

2012. a määrused haldusasjas nr 3-10-2869 osas, millega anti luba seada käsutamise

keelumärge Vladimir Turbinile kuuluvale sõidukile. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus nimetatud osas rahuldamata.

Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused muutmata.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Vladimir Turbini kasuks välja riigilõiv 6 (kuus) eurot ja 39

senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Tagastada Vladimir Turbinile tasutud kautsjon. Aleksandr Fjodorovi tasutud kautsjon

arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 4. novembril 2010

Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palus

luba seada kohtulikud hüpoteegid Aleksandr Fjodorovi omandis olevale elamumaale Ida-Virumaal

Tudulinna vallas Rannapungerja külas (registriosa nr 4561608) summas 2 677 987 krooni (171 154

eurot 56 senti) ja Vladimir Turbini kaasomandi osale elamumaast Viimsi vallas Laiaküla külas

(registriosa nr 3666202) summas 2 677 987 krooni ning käsutamise keelumärge V. Turbini sõidukile

Jaguar XJ12 (registreerimismärgiga 394 ANT, ehitusaasta 1986). Põhjendused:

1) maksuhaldur koostas AS-le Koskel 17. märtsil 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7137-24, millega

määras tasumiseks käibemaksu 5 355 975 krooni (342 309 eurot 19 senti). Maksuotsuse põhjenduste

kohaselt ei ole AS Koskel perioodil 1. juuli kuni 21. detsember 2006 soetanud kaupu OÜ-lt Lapreta.

Tegemist oli võltsarvetega, mis võimaldasid AS-l Koskel vähendada enda käibemaksukohustust. AS

Koskel ei täitnud maksuotsust ning täitemenetluse käigus selgus, et äriühingul pole piisavalt raha ega

registervara maksuvõla tasumiseks. Äriühingule kuulub vaid kaks sõidukit, mille väärtus jääb

oluliselt alla maksuvõla suurusele. Sõidukitele on seatud käsutamise keelumärked maksuhalduri

kasuks. 2. novembri 2010. a seisuga on äriühingu maksuvõlg kokku 10 211 215 krooni, millest põhi-

võlg on 5 554 063 krooni ja intressivõlg 4 657 152 krooni. Arvestades maksuvõla suurust, äriühingu

varalist seisu ja asjaolusid, et AS Koskel deklareerib käivet kuni 2010. a märtsini ja alates 2010. a

maist deklareerib väljamakset vaid ühele töötajale, on maksuhaldur veendunud, et AS Koskel on

muutunud maksejõuetuks;

2) kontrollitud ajaperioodil olid AS Koskel juhatuse liikmeteks V. Turbin (30. märts 2001 kuni

27. oktoober 2009) ja A. Fjodorov (1. juuli kuni 31. detsember 2006), kes olid teadlikud, et OÜ-ga

Lapreta väidetavalt teostatud tehingud olid näilikud, sest OÜ Koskel töötajad tegelesid kauba ja

transpordi tellimisega ning kauba soetamise korraldamise ja kauba vastuvõtmisega. Otsustades

kasutada äriühingu raamatupidamises võltsarveid, käitusid nad ebaseaduslikult ja rikkusid juhatuse

liikme hoolsuskohustust, millega tõid äriühingule kaasa täiendava maksuvõla. Maksuhaldur on

algatanud A. Fjodorovi ja V. Turbini suhtes maksumenetluse vastutusotsuse koostamiseks, milles

esitatakse nõue tasuda solidaarselt AS Koskel maksuvõlg summas 5 355 975 krooni;

3) arvestades A. Fjodorovi ja V. Turbini õigusvastast käitumist, on maksuhaldur seisukohal, et nad

võivad edaspidi asuda enda nimel olevat vara võõrandama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve.

Arvestades maksu- ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, vastasel

korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Maksuhaldur lõpetab

täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui A. Fjodorov

või V. Turbin on esitanud tagatise suuruses 5 355 975 krooni, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s

122 loetelule.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 9. novembri 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2869

PMTK taotluse ning andis loa kohtulike hüpoteekide kandmiseks taotluses näidatud kinnisasjadele ja

käsutamise keelumärke kandmiseks taotluses näidatud sõidukile. Kohus jagas maksuhalduri kahtlust,

et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võivad A. Fjodorov ja V. Turbin asuda isiklikku vara

võimaliku sundtäitmise vältimiseks võõrandama ja see võib vastutusotsuse täitmist oluliselt

raskendada. Sellele viitab isikute käitumine AS Koskel juhatuse liikmetena, mis on tuvastatud

jõustunud maksuotsusega.

3. A. Fjodorov ja V. Turbin esitasid 19. märtsil 2012 määruskaebused halduskohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebuste esitajad leidsid, et kohus on ebaseaduslikult ja põhjendamatult

taotluse rahuldanud ja lubanud seada kohtulikud hüpoteegid maksukohustuslaseks mitteoleva isiku

varale. Taotluse esitamise ajaks ei olnud A. Fjodorovi ega V. Turbini suhtes vastutusotsust tehtud ega

nende süüd tuvastatud. Käesoleval juhul riivatakse oluliselt määruskaebuste esitajate õigusi.

Seejuures ei ole neid haldusasja menetlusse kaasatud.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. aprilli 2012. a määrusega määruskaebused rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Põhjendused:

1) maksuhalduril on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib haldusakti

täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. MKS § 1361 eesmärk on tagada maksuvõla

sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning

vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma

vara võõrandama. Halduskohus otsustab loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus tuleb

hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Loa andmine ei

eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine leiab aset.

Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja kohustuse määramist, mis-

tõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse

määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes. Kohtu ülesandeks on kontrollida,

kas maksukohustuse määramine on käimasoleva kontrolli raames võimalik. Maksuhaldur peab oma

taotlust põhistama vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 63 ja sooritatavad

täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki arvestades maksukohustuslase suhtes

proportsionaalsed. Maksude laekumine on kaalukas avalik huvi;

2) MKS § 1361 on kohaldatav ka vastutusotsuse tegemiseks algatatud menetluses. Sellele viitab ka

maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (377 SE, Riigikogu XI koosseis) seletuskiri. Loa saamist on võimalik taotleda ka juhul, kui

maksude tasumise õigsuse kontroll äriühingu osas on lõppenud ja maksuotsus äriühingule tehtud,

kuid maksumenetlusega minnakse edasi selleks, et määrata kindlaks kolmanda isiku rahaline

kohustus;

3) PMTK 17. märtsi 2010. a maksuotsusega määratud maksusumma puudutas maksustamisperioodi

1. juuli kuni 21. detsember 2006, mil äriühingu juhatuse liikmeteks olid A. Fjodorov ja V. Turbin, kel

oli kohustus tagada äriühingu seadustest tulenevate kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning

korraldada äriühingu raamatupidamist. Kui juhatuse liige jätab tahtlikult või raskest hooletusest

kohustused täitmata, vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslase ja teiste

juhatuse liikmetega. Käesoleval juhul on täidetud kõik seaduses sätestatud formaalsed tingimused

määruskaebuste esitajate suhtes vastutusotsuse koostamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. A. Fjodorov ja V. Turbin esitasid määruskaebused, milles paluvad halduskohtu ja ringkonna-

kohtu määrused tühistada ning PMTK taotlus rahuldamata jätta. Määruskaebuse põhjendused ja

täiendavalt esitatud seisukohad:

1) halduskohus ei ole A. Fjodorovi ja V. Turbinit menetlusse kaasanud. MKS ei keela kohtul

teavitada isikuid nende vastu esitatud taotlusest ega saata kohtumäärust neile tutvumiseks.

Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus isik saab enda õiguste riivest teada juhuslikult;

2) kohus on ebaseaduslikult ja põhjendamatult rahuldanud maksuhalduri taotluse ning lubanud seada

kohtuliku hüpoteegi ja käsutamise keelumärke maksukohustuslaseks mitte oleva isiku varale.

Taotluse esitamiseks ajaks ei olnud vastustaja teinud määruskaebuste esitajate suhtes vastutusotsust,

millega oleks tuvastatud ja põhjendatud nende süüd. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, miks Riigi-

kohtu üldkogu 10. novembri 2011. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-11 toodud seisukohad käes-

olevale juhtumile ei kohaldu;

3) PMTK 29. märtsi 2012. a korraldusest nr 13-7/135-8 nähtub, et maksuhaldur algatas sellega MKS

§ 96 alusel sissenõudmise menetluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas OÜ Koskel (varem AS

Koskel) endiste juhatuse liikmete V. Turbini ja A. Fjodorovi tegevuses esineb juhatuse liikme

vastutuse koosseis ning kas OÜ Koskel maksuvõla sissenõudmine neilt on võimalik vastutusotsuse

koostamise kaudu. Seega ei olnud määruskaebuste esitajate suhtes halduskohtu määruse tegemise

ajaks maksumenetlust alustatud. Menetlus algatati 29. märtsil 2012 ja ainult A. Fjodorovi suhtes.

Seega puudus halduskohtul alus vastustaja taotluse rahuldamiseks. Määruskaebuste esitajad said

PMTK korraldusest teada 2012. a aprilli alguses;

4) Ida-Virumaal Tudulinna vallas Rannapungerja külas asuv kinnistu on A. Fjodorovi ja tema

abikaasa Rita Fjodorova ühisvara.

6. MTA palub jätta määruskaebused rahuldamata ning halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused

muutmata. Põhjendused:

1) haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 3 järgi algab haldusmenetlus haldusorgani initsiatiivil

algatatud menetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Käesoleval

juhul alustas maksuhaldur määruskaebuste esitajate suhtes vastutusmenetlust täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa taotlemisega. Asjaolu, et maksuhaldur on 29. märtsi 2012. a korralduses

märkinud ekslikult, et menetlust algatati nimetatud korraldusega, ei muuda vastutusmenetluse

alustamise kuupäeva hilisemaks. Kuna määruskaebuste esitajad said korralduse olemasolust teada

alles pärast ringkonnakohtule määruskaebuse esitamist, olid nad korralduse esitamise ajaks teadlikud

nende suhtes toimuvast vastutusmenetlusest ja maksuhalduripoolne viga korralduses ei saanud neid

eksitada. Seetõttu ei ole tõend asjakohane;

2) kuivõrd vastutusmenetluse raames tuvastatakse äriühingu seadusliku esindaja vastutus, on

vastutusmenetluses äriühingu juhatuse liikmete näol tegemist maksukohustuslastega. Järelikult ei ole

väide, et maksuhaldur on taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist maksukohustuslasest eraldiseisvate

isikute varale ja viide Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-28-11 asjakohased;

3) täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlemisel ei pea olema vastutusotsust veel tehtud.

Oluline on, et maksuhaldur oleks alustanud vastutusmenetlust ja oleks tekkinud põhjendatud kahtlus,

et pärast kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuivõrd maksuhalduril tekkis põhjendatud kahtlus maksusumma

hilisema täitmise võimatuse osas juba AS Koskel maksumenetluses, siis otsustas ta

vastutusmenetluse esimese toiminguna esitada halduskohtule taotluse;

4) arvestades eelaresti seadmise eesmärke, oleks isikute kaasamine loa andmise otsustamise

menetlusse vastuolus eelaresti seadmise eesmärgiga. Määruskaebuste esitajatele määruse kätte-

toimetamata jätmine ei anna alust määrust tühistada. Määruskaebuste esitajad on halduskohtu

määruse edasi kaevanud ja läbi selle on tagatud nende ärakuulamisõigus.

7. Vastuseks Riigikohtu järelepärimisele teavitas MTA kohut järgmisest:

1) vastutusotsust ei ole veel määruskaebuste esitajate suhtes tehtud, kuid neile saadeti 29. novembril

2012 vastutusotsuse projekt posti teel tutvumiseks (kiri tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu).

Samuti avaldati 15. jaanuaril 2013 teade vastutusotsuse projekti koostamise kohta Ametlikes

Teadaannetes. Vastutusotsuste väljastamine toimub lähiajal;

2) perioodil 9. november 2010 kuni 29. märts 2012 esitas maksuhaldur taotlused kohtulike hüpo-

teekide seadmiseks kinnistusraamatusse ja käsutamise keelumärke kandmiseks autoregistrisse

(taotlused esitati 10. novembril 2010). Samuti analüüsis maksuhaldur sellel perioodil OÜ Koskel

suhtes läbi viidud revisjoni käigus kogutud tõendeid ja teavet. Pärast 29. märtsi 2012 on maksuhaldur

teinud korraldusi teabe saamiseks V. Turbinilt, A. Fjodorovilt ja teistelt isikutelt (29. märtsil 2012 ja

25. juunil 2012), võtnud kirjalikke ütlusi (17. septembril 2012), väljastanud vastutusotsuse projekti

(29. novembril 2012) ja avaldanud sellekohase teate Ametlikes Teadaannetes (15. jaanuaril 2013);

3) kuigi maksumenetlus määruskaebuste esitajate suhtes on kestnud üle kahe aasta, ei muuda selline

menetluse kestus maksuhalduri täitetoiminguid isikute suhtes ebaproportsionaalseks. Määruskaebuste

esitajad ei ole täitetoimingute ebaproportsionaalsusele tuginenud ega pidanud vastutusmenetluse

kestust ülemäära pikaks. Riigikohus on pidanud haldusasjas nr 3-3-1-3-08 ebamõistlikult pikaks 2

aastat ja 10 kuud kestnud menetlust, seevastu haldusasjas nr 3-3-1-79-11 ei peetud ebamõistlikult

pikaks 1 aasta ja 10 kuud kestnud menetlust. Käesolev menetlus on kestnud 2 aastat ja 4 kuud, mis on

ligi pool aastat vähem kui Riigikohtu poolt ebamõistlikuks peetud menetluse pikkus ja mida

vastustaja ei pea ebamõistlikuks. Vastustaja analüüsis perioodil 11. november 2010 kuni 28. märts

2012 revisjoni käigus kogutud andmeid, hindamaks, kas maksuvõla sissenõudmine kolmandatelt

isikutelt on antud juhul võimalik, kas isik vastutab seaduse alusel maksumaksja kohustuste täitmise

eest ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Lisaks oli käimas OÜ Koskel

maksuotsuse üle peetav kohtumenetlus. Seega ei saanud maksuhaldur olla lõpuni veendunud, kas

vastutuskohustuse aluseks olev maksuotsus jääb kehtima. Samuti tuleb arvestada, et maksuhaldur on

väljastamas vastutusotsust (eriarvamuse esitamise tähtaeg on möödunud);

4) käesoleval juhul oli maksusumma määramise aegumistähtaeg peatunud revisjoni läbiviimise ajaks

(1. oktoobrist 2008 kuni 31. märtsini 2010) ja kohtumenetluse ajaks alates 27. aprillist 2010, seega ei

ole vastutusotsuse koostamise aegumistähtaeg veel saabunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. PMTK taotluse esitamise ajal kehtis MKS § 1361 lg 1 sõnastuses: "Kui maksude tasumise õigsuse

kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktides 1–51

sätestatud täitetoimingud."

9. Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha

A. Fjodorovi ja V. Turbini suhtes vastutusotsus. Vastutusotsuse näol on MKS § 96 lg 1 järgi tegemist

maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab

seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks

isikuks on muu hulgas ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ. MKS § 8

lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse

rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40 lg 1 järgi

rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt olid kontrollitaval perioodil, s.o 1. juuli kuni 21. detsember 2006,

AS Koskel (alates 16. maist 2011 OÜ Koskel) juhatuse liikmeteks A. Fjodorov ja V. Turbin. See

asjaolu nähtub ka äriregistri elektroonilisest andmebaasist. Seega võivad nad iseenesest olla MKS § 6

lg 1 p 3 järgi maksukohustuslasteks ja vastutada solidaarselt OÜ-ga Koskel viimasele tekkinud

maksuvõla eest, kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus nende süü või raske hooletuse

maksukohustuste täitmisel. Määruskaebuste esitajad ei ole menetlusvälised isikud, kelle suhtes pole

lubatud MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud luba taotleda. Määruskaebuste esitajate viidatud Riigikohtu

üldkogu 10. novembri 2011. a otsuse asjaolud haldusasjas nr 3-3-1-28-11 olid käesoleva asja asja-

oludest oluliselt erinevad, sest viidatud asjas anti luba seada kohtulik hüpoteek maksukohustuslaseks

mitteoleva menetlusvälise isiku varale. Seda, et MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud luba võib taotleda ka

vastutusmenetluses äriühingu juhatuse liikme vara suhtes, on Riigikohus õigeks pidanud ka üldkogu

27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 ja halduskolleegiumi 28. jaanuari 2013. a

määruses asjas nr 3-3-1-16-12.

10. A. Fjodorov väidab Riigikohtule esitatud täiendavates seisukohtades, et Ida-Virumaal Tudu-

linna vallas Rannapungerja külas asuv kinnistu on tema ja tema abikaasa R. Fjodorova ühisvara.

Kinnistusraamatusse on vaidlusaluse kinnistu omanikuna kantud ainult A. Fjodorov. Asjaõigus-

seaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Seega tuleb

eeldada, et vaidlusalune kinnistu on A. Fjodorovi ainuomandis ja kohtuliku hüpoteegi seadmine

kinnistule R. Fjodorova õigusi ei riku. Arvestades täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmise menetluse olemust ja kiireloomulisust, ei pidanud halduskohus lisaks kinnistusraamatust

nähtuvale täiendavalt kontrollima, kas nimetatud kinnistu võib olla abikaasade ühisvara hulgas.

Juhul, kui kohtulik hüpoteek peaks kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tõttu siiski koormama abi-

kaasade ühisvara, siis on R. Fjodoroval oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tsiviilõiguslikke

õiguskaitsevahendeid. Tal on õigus nõuda AÕS § 65 lg 1 alusel riigilt (MTA kaudu) nõusolekut

ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks, nõusolekust keeldumise korral taotleda sellise nõus-

oleku asendamist kohtuotsusega (TsÜS § 68 lg 5) hagi esitamisel maakohtusse. Samuti on tal õigus

taotleda maksuhaldurilt kohtulikust hüpoteegist loobumist või vastavat nõusolekut, nõusoleku

mittesaamisel aga pöörduda hagiga maakohtusse. Lisaks on tal võimalik oma õigusi kaitsta täite-

menetluse seadustiku §-s 222 sätestatud hagi esitamisel teel (Riigikohtu üldkogu 27. novembri

2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p-d 37–42). Viimati viidatud sätte kohaselt võib kolmas

isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või

piiratud asjaõigus, esitada hagi vara aresti alt vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel

lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

11. Määruskaebuste esitajad heitsid halduskohtule ette, et kohus ei kontrollinud maksuhalduri

taotlust lahendades määruskaebuste esitajate suhtes vastutusmenetluse alustamist. Määruskaebuste

esitajad esitasid Riigikohtule koos määruskaebusega PMTK 29. märtsi 2012. a korralduse nr 13-

7/135-8, millega kohustati A. Fjodorovi andma OÜ Koskel majandustegevusega seonduvat teavet ja

täitma ütluste protokolli. Korralduses on öeldud, et maksuhaldur on selle korraldusega alustanud

sissenõudmise menetlust (MKS § 96 alusel), mille eesmärgiks on selgitada välja, kas OÜ Koskel

endiste juhatuse liikmete (V. Turbin ja A. Fjodorov) tegevuses esineb juhatuse liikme vastutuse koos-

seis ning kas OÜ Koskel maksuvõla sissenõudmine V. Turbinilit ja A. Fjodorovilt on võimalik MKS

§-s 96 sätestatud korras vastutusotsuse koostamise kaudu. Maksuhaldur seevastu väidab, et

korralduse sõnastus on ekslik ja tegelikult alustati vastutusmenetlust halduskohtule kohtulike

hüpoteekide ja käsutamise keelumärke seadmise loa taotluse esitamisega.

12. MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult

luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud

kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus,

kus selline kahtlus saab tekkida. Taotlust ei saa esitada enne menetluse alustamist. Sätte sõnastusega

ei ole kooskõlas ka maksuhalduri tõlgendus, mille kohaselt algab nõutav maksumenetlus HMS § 35

lg 1 p 3 järgi halduskohtule taotluse esitamisega, s.o esimese menetlustoiminguga. Sellisel juhul

puuduks eelnev menetlus, kus maksuhalduril saaks loa taotlemise põhjuseks olev kahtlus tekkida.

Riigikohus möönab, et olukord on teine vastutusmenetluse korral. Sellisel juhul on maksuhaldur

kontrollinud eelnevalt juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega

seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel.

Seega võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega. Kuna maksuhaldur

esitas halduskohtule taotluse nii A. Fjodorovi kui V. Turbini suhtes, on ta järelikult alustanud

vastutusmenetlust mõlema määruskaebuse esitaja suhtes.

13. Määruskaebuste esitajad heidavad halduskohtule ette nende menetlusse kaasamata jätmist ja

neile kohtumääruse edastamata jätmist. Nii halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud haldus-

kohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) § 29 lg 3 koostoimes MKS §-ga 1361 kui ka praegu kehtiv

HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 1361 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute soorita-

miseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse. See ei oleks

kooskõlas taotletava loa eesmärgiga, milleks on kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui

vara omanik saab teada talle maksukohustuse määramisest ja hakkab selle täitmise vältimiseks oma

vara võõrandama. Alates 1. jaanuarist 2012 kehtivad MKS § 1361 lg 4 ning HKMS § 264 lg 3 ja §

265 lg 5 võimaldavad isikul, kelle suhtes halduskohus loa andis, halduskohtu vastava määruse peale

esitada määruskaebuse. Sellega on isikutele tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebe-

menetluses.

HKMS v.r § 29 lg 6 ei näinud halduskohtu määruse tegemise ajal ette, et loa andmise või sellest

keeldumise määruse ärakiri saadetakse ka isikule, kelle suhtes luba anti. Viidatud norm küll piiras

isikute õigust saada teada nende kohta tehtud kohtulahenditest ja võimalust neid kiiresti edasi

kaevata. Praegusel juhul võimaldati määruskaebuste esitajate esindajal tutvuda haldusasja toimikuga

ja saada määruse ärakiri. Samuti oli tagatud määruse edasikaebamise võimalus.

14. MKS § 1361 lg 2 p 4 (redaktsioonis kehtivusega 1. august kuni 31. detsember 2010) kohaselt

märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg 1 p-des 1–51

sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks. Riigikohtu üldkogu rõhutas 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12

(p 58 ja seal viidatud kohtupraktika), et MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud

huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude

suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku § 378 lg-t 4 (p 60).

Ka praeguses asjas pole halduskohus sellist võrdlust teostanud. Maksuhaldur ei ole esitanud taotluses

ega kohtud uurinud kohtumenetluses kinnistute väärtusi, millele taotleti kohtulike hüpoteekide

seadmist. Samuti pole põhjendatud vajadust seada täiendavalt käsutamise keelumärge taotluses

näidatud sõidukile olukorras, kus kinnistutele seatud hüpoteegid peaksid nende suurust arvestades

maksuhalduri nõuet täies ulatuses tagama. Maksuhaldur ei ole taotluses võimalikele täitmiskuludele

viidanud ega näidanud, kui suured need võiksid olla. Tegemist on rikkumisega, mis annab aluse

sõidukile seatud käsutamiskeelu osas halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada.

15. Kohtult täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamine ei anna maksuhaldurile õigust

vastutusmenetluse läbiviimisega põhjendamatult kaua venitada. Vastustaja esitatud vastusest Riigi-

kohtu järelepärimisele nähtub, et vastustaja ei ole alates halduskohtult loa saamisest kuni 29. märtsini

2012, s.o pooleteise aasta jooksul, teinud vastutusmenetluses ühtegi menetlustoimingut peale

kohtulike hüpoteekide ja käsutamise keelumärgete registrisse kandmise. Revisjoni käigus kogutud

tõendite hindamine nii pika aja jooksul ei ole usutav. Ka pärast 29. märtsi 2012 ei ole maksuhaldur

vastutusotsuse tegemisega kiirustanud. Vastusest nähtuvalt ei ole 1. aprilli 2013. a seisuga

määruskaebuste esitajate suhtes vastutusotsust tehtud. Menetluse põhjendatud pikkus on erinev

olukordades, kus on sooritatud täitmist tagavaid toiminguid ja kus seda pole tehtud. Samuti erineb

menetluse mõistlik pikkus maksuotsuse ja vastutusotsuse tegemise menetluses, sest viimasel juhul

peab suurem osa asjaolusid ja tõendeid olema välja selgitatud juba vastutusmenetlusele eelnenud

maksumenetluses. Vastutuskohustuse aluseks oleva maksuotsuse vaidlustamine halduskohtus

vastutusmenetluse venitamist ja määruskaebuste esitajate õiguste jätkuvat riivet ei õigusta.

Maksuhaldur on rikkunud antud juhul MKS § 10 lg-st 3 tulevat kohustust viia menetlus läbi

võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides seal-

juures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Vastutusmenetlus

on praeguseks kestnud kaks aastat ja viis kuud, millest aasta ja viis kuud on maksuhaldur

põhjendamatult menetluse läbiviimisega venitanud.

Riigikohus ei pea eeltoodule vaatamata halduskohtu antud loa tühistamist kohtulikke hüpoteeke

puudutavas osas käesoleval hetkel põhjendatuks, sest maksuhalduri vastusest järelepärimisele nähtub,

et maksuhaldur kavatseb vastutusotsuse koostada lähiajal. Maksuhalduri selgitustest nähtub, et ta on

juba koostanud vastutusotsuse projekti, mille saatis ka määruskaebuste esitajatele tutvumiseks. Juhul,

kui maksuhaldur siiski viivitab vastutusotsuse koostamisega põhjendamatult kaua, on

määruskaebuste esitajatel võimalik taotleda halduskohtult täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

antud loa muutmist või tühistamist (HKMS § 265 lg 2).

16. Riigikohus rahuldab käesoleva määruse p-s 14 toodud põhjendustel V. Turbini määruskaebuse

osaliselt, tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning jätab maksuhalduri taotluse rahulda-

mata V. Turbinile kuuluvale sõidukile käsutamise keelumärke seadmist puudutavas osas. Ülejäänud

osas jäävad määruskaebused rahuldamata ning halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused muutmata.

V. Turbinil on õigus taotleda käesolevale määrusele tuginedes temale kuuluvale sõidukile seatud

käsutamise keelumärke kustutamist.

17. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega. Antud juhul rahuldab Riigikohus V. Turbini määruskaebuse umbes pooles ulatuses,

A. Fjodorovi määruskaebus jääb tervikuna rahuldamata.

HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nime-

kiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul on määruskaebuste

esitajad esitanud nende menetluskulusid tõendavate dokumentidena vaid riigilõivu ja kautsjoni

tasumist tõendavad maksekorraldused.

Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 25.10.2012, 1) kohaselt ei ole

MTA-l alates 1. detsembrist 2012 enam piirkondlikke struktuuriüksusi. Seetõttu tuleb menetluskulud

välja mõista MTA-lt.

Riigikohus rahuldab V. Turbini menetluskulude väljamõistmise taotluse pooles ulatuses ja mõistab

MTA-lt V. Turbini kasuks välja riigilõivu 6 eurot ja 39 senti. Muus osas jääb V. Turbini tasutud

riigilõiv tema enda kanda. Samuti tagastab Riigikohus V. Turbinile tema poolt määruskaebuse

esitamisel tasutud kautsjoni (HKMS § 107 lg 4). A. Fjodorovi menetluskulud jäävad tema enda kanda

ja tema poolt tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann