3-4-1-1-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohus tunnistas 25. oktoobri 2010. a otsusega Rodion Uzjakovi lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistas teda vangistusega kaheks aastaks. KarS § 68
Legislator headnote
AI generated3-4-1-1-13 · Riigikohus: Harju Maakohus tunnistas 25. oktoobri 2010. a otsusega Rodion Uzjakovi lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistas teda vangistusega kaheks aastaks. KarS § 68
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
MÄÄRUS
Kohtuasja number
3-4-1-1-13
Otsuse kuupäev
10. mai 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg,
Lea Kivi ja Jaak Luik
Kohtuasi
Kriminaalmenetluse
seadustiku
§
p
põhiseaduspärasuse kontroll
Menetluse alus
Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2013. a määrus
kohtuasjas nr 1-10-11106
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tunnistada, et kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 oli Tallinna Ringkonnakohtu
7. jaanuari 2013. a määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimaldanud
esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2
alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele
üldkasuliku tööga asendatud vangistus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohus tunnistas 25. oktoobri 2010. a otsusega Rodion Uzjakovi lühimenetluses süüdi
karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistas teda vangistusega kaheks aastaks. KarS § 68
lg-1e 1 tuginedes arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja luges
ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
2. Kohus asendas KarS § 69 lg 1 alusel vangistuse 1436 tunni üldkasuliku tööga ja kohustas
KarS § 69 lg 4 alusel R. Uzjakovi üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid KarS § 75
kohaselt.
3. Kriminaalhooldaja esitas 30. oktoobril 2012 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata
R. Uzjakovile mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele, kuna R. Uzjakov ei teinud üldkasulikku
tööd koostatud ajakava järgi. Süüdimõistetu põhjendas kohustusest kõrvalehoidmist perekonna raske
majandusliku olukorraga ja hõivatusega põhitöökohal.
4. Harju Maakohus pööras 27. novembri 2012. a määrusega KarS § 69 lg 6 ja kriminaalmenetluse
seadustiku (KrMS) § 428 alusel R. Uzjakovile mõistetud vangistuse täitmisele. Kohtumääruse
tegemise ajal oli R. Uzjakovil tegemata 636 üldkasuliku töö tundi, mis vastab 10 kuu ja 18 päeva
pikkusele vangistusele. Harju Maakohus selgitas määruses, et tulenevalt KrMS § 385 p-st 26 ei saa
KrMS § 428 alusel vangistuse täitmisele pööramise kohta tehtud määrust määruskaebe korras
vaidlustada.
5. R. Uzjakovi kaitsja A. Liskmann esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles
leidis, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimalda esitada
määruskaebust KrMS § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise kohta
tehtud määruse peale. Kaebuse esitaja palus tühistada maakohtu määrus ja peatada R. Uzjakovile
üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine.
6. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 7. jaanuari 2013. a määrusega KrMS § 385 p 26 põhiseadusega
vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku
KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus
KarS § 69 lg 9 alusel täitmisele. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättes
põhiseadusvastase sätte kohaldamata, ja edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse
alustamiseks Riigikohtule. Ringkonnakohus leidis, et KarS § 69 lg 9 ja KrMS § 428 alusel tehtud
määruste peale edasikaebeõiguse puudumine riivab ebaproportsionaalselt põhiseaduse (PS) § 24 lg-
s 5 tagatud põhiõigust. Ringkonnakohus jättis R. Uzjakovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
7. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peatas 5. märtsi 2013. a määrusega
kohtuasjas menetluse kuni kohtulahendi tegemiseni Riigikohtu üldkogu menetluses olnud
kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
8. Riigikogu põhiseaduskomisjon aktsepteeris Riigikohtu varasemaid otsuseid, millega KrMS § 385
p 26 on tunnistatud osaliselt põhiseadusvastaseks (Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus
kohtuasjas nr 3-1-1-18-12 ja 13. novembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-45-12). Komisjon
märkis siiski, et karistuse täitmisele pööramine ei ole uus iseseisev süüdimõistmine, vaid
täitmiskohtunik pöörab täitmisele varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse. Kohtuotsuse
täitmisfaasis ei peaks olema edasikaebeõiguse riive ebaproportsionaalselt suur ega kaaluma üles
kohtusüsteemi tõhususe eesmärki.
9. Õiguskantsler oli seisukohal, et KrMS § 385 p 26 on osas, milles välistab määruskaebuse
esitamise KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale, millega tühistatakse üldkasuliku töö kohaldamine
ja pööratakse vangistus täitmisele, põhiseadusega vastuolus.
10. KrMS § 385 p 26 riivab PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud põhiõigust ja PS § 24 lg-s 5 tagatud
põhiõigust nende koostoimes. Riive põhiseaduspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada PS § 15 lg 1
esimeses lauses riive eesmärgile seatud kõrgemaid nõudeid, milleks on mõne muu põhiõiguse või
muu põhiseadusliku õigusväärtuse tagamine. Kohtusüsteemi efektiivsuse ning selle kaudu ühtlasi ka
isikute õiguste parem kaitse on legitiimne eesmärk, kuid ei kaalu üles põhiõigustele KrMS § 385 p-
st 26 tulenevat riivet.
11. Justiitsminister leidis, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusega vastuolus. Kuigi sätte eesmärgiks
oli kiirendada kohtumenetlust, muuta seda efektiivsemaks ning säästa ressursse, on säte isiku õigusi
liialt piirav. Olukorras, kus täitmiskohtuniku määrusega võetakse isikult vabadus, peaks isikul olema
kaebeõigus. Justiitsministeerium valmistab ette eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku muutmiseks,
millega muu hulgas tunnistatakse KrMS § 385 p 26 kehtetuks.
12. Riigi peaprokurör oli seisukohal, et vaidlusalune säte on põhiseadusega vastuolus. Seadusandjal
on võimalik menetlusökonoomilist eesmärki saavutada ka juhul, kui näiteks piirataks
määruskaebeõigust vähem isiku õigusi riivavatel juhtudel, seetõttu ei pruugi vaidlustatud sättest
tulenev piirang olla vajalik. Arvestades mõju, mille täitmiskohtuniku määrus toob kaasa
süüdimõistetu õiguste jaoks, peab kõrgema astme kohtul olema võimalik kontrollida täitmiskohtuniku
otsuste õigsust. Seetõttu ei ole täitmiskohtuniku KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale
määruskaebuse esitamise õiguse piirang mõõdukas.
VAIDLUSALUNE SÄTE
13. Kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p-s 26 on sätestatud:
„§ 385. Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses
Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:
[---]
26) käesoleva seadustiku § 427 lõike 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse
täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrus;
[---]."
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 7. jaanuari 2013. a määrusega KrMS § 385 p 26
põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu
täitmiskohtuniku KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata
jäetud vangistus KarS § 69 lg 9 alusel täitmisele, ja edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve
menetluse alustamiseks Riigikohtule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peatas
5. märtsi 2013. a määrusega praeguses kohtuasjas menetluse kuni kohtulahendi tegemiseni Riigikohtu
üldkogu menetluses olevas kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13.
15. Riigikohtu üldkogu tunnistas 30. aprilli 2013. a otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-5-13
põhiseadusvastaseks ja kehtetuks KrMS § 385 p 26 osas, milles see ei võimalda esitada
määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega
pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus.
16. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata üldkogu 30. aprilli 2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-5-13
toodud põhjendusi KrMS § 385 p 26 põhiseadusega vastuolu kohta. Tuginedes põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lg 1 p-le 5 tunnistab kolleegium, et KrMS § 385 p 26 oli
Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2013. a määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas,
milles ei võimaldanud esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel
tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud
vangistus.
Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jaak Luik