Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-1-13 AI generated

3-4-1-1-13 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-1-13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohus tunnistas 25. oktoobri 2010. a otsusega Rodion Uzjakovi lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistas teda vangistusega kaheks aastaks. KarS § 68

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-1-13 · Riigikohus: Harju Maakohus tunnistas 25. oktoobri 2010. a otsusega Rodion Uzjakovi lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistas teda vangistusega kaheks aastaks. KarS § 68

Keywords

AI generated
economic hardship occupational pension rights unfit notwithstanding health condition vocational rehabilitation measure access to a profession subsistence-securing employment
AI generated
1-07-4202\29
Rahuldada Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku E.Barndõk taotlus – pöörata Tarmo Metsalu`le (isikukood 36903120327, elukoht XXXXXXXX XX XX XXXXXXXX, töötab XXXXXXX XXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel) Pärnu Maakohtu 16.04.2007.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus 3 (kolm) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva täitmisele.
1-07-14120/7
KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.Z-ile Tartu Maakohtu 08.11.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-14120 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, mis on 366 päevamäära, millele vastab 122 päeva vangistust, 244 (kakssada nelikümmend neli) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata K.Z-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5
1-12-3982/42
Juri Kozljakov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.05.2012.
4-09-18445/2
14.12.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Väärteoasja Väärteoasja Väärteoasja Väärteoasja number number number number 4-09-18445 Avalduse Avalduse Avalduse Avalduse sisu sisu sisu sisu Kohtutäitur Kersti Vilbo avaldus Erkki Sepp`le asenduskaristuse kohaldamiseks Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Avalduse esitaja: kohtutäitur Kersti Vilbo, asukoht: Laada 20, 44310 Rakvere Võlgnik: Erkki Sepp, ik:xxxxx, elukoht: xxxxx Kirjal Kirjal Kirjal Kirjalik menetlus ik menetlus ik menetlus ik menetlus
3-12-854/16
Viru Vangla 24.01.2012. a käskkirja nr 6.-2/84-T alusel määrati kinnipeetav Eduard Pavljutšenko majandustööle E-7 osakonna koristajaks. 01.03.2012. a ei allunud E. Pavljutšenko vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele asuda tööle E7 osakonnas (eluosakonnas koristajana).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-1-13

Otsuse kuupäev

10. mai 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg,

Lea Kivi ja Jaak Luik

Kohtuasi

Kriminaalmenetluse

seadustiku

§

p

põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2013. a määrus

kohtuasjas nr 1-10-11106

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 oli Tallinna Ringkonnakohtu

7. jaanuari 2013. a määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimaldanud

esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2

alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele

üldkasuliku tööga asendatud vangistus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tunnistas 25. oktoobri 2010. a otsusega Rodion Uzjakovi lühimenetluses süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistas teda vangistusega kaheks aastaks. KarS § 68

lg-1e 1 tuginedes arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja luges

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

2. Kohus asendas KarS § 69 lg 1 alusel vangistuse 1436 tunni üldkasuliku tööga ja kohustas

KarS § 69 lg 4 alusel R. Uzjakovi üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid KarS § 75

kohaselt.

3. Kriminaalhooldaja esitas 30. oktoobril 2012 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata

R. Uzjakovile mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele, kuna R. Uzjakov ei teinud üldkasulikku

tööd koostatud ajakava järgi. Süüdimõistetu põhjendas kohustusest kõrvalehoidmist perekonna raske

majandusliku olukorraga ja hõivatusega põhitöökohal.

4. Harju Maakohus pööras 27. novembri 2012. a määrusega KarS § 69 lg 6 ja kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 428 alusel R. Uzjakovile mõistetud vangistuse täitmisele. Kohtumääruse

tegemise ajal oli R. Uzjakovil tegemata 636 üldkasuliku töö tundi, mis vastab 10 kuu ja 18 päeva

pikkusele vangistusele. Harju Maakohus selgitas määruses, et tulenevalt KrMS § 385 p-st 26 ei saa

KrMS § 428 alusel vangistuse täitmisele pööramise kohta tehtud määrust määruskaebe korras

vaidlustada.

5. R. Uzjakovi kaitsja A. Liskmann esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

leidis, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimalda esitada

määruskaebust KrMS § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise kohta

tehtud määruse peale. Kaebuse esitaja palus tühistada maakohtu määrus ja peatada R. Uzjakovile

üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine.

6. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 7. jaanuari 2013. a määrusega KrMS § 385 p 26 põhiseadusega

vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku

KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus

KarS § 69 lg 9 alusel täitmisele. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättes

põhiseadusvastase sätte kohaldamata, ja edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

alustamiseks Riigikohtule. Ringkonnakohus leidis, et KarS § 69 lg 9 ja KrMS § 428 alusel tehtud

määruste peale edasikaebeõiguse puudumine riivab ebaproportsionaalselt põhiseaduse (PS) § 24 lg-

s 5 tagatud põhiõigust. Ringkonnakohus jättis R. Uzjakovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

7. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peatas 5. märtsi 2013. a määrusega

kohtuasjas menetluse kuni kohtulahendi tegemiseni Riigikohtu üldkogu menetluses olnud

kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

8. Riigikogu põhiseaduskomisjon aktsepteeris Riigikohtu varasemaid otsuseid, millega KrMS § 385

p 26 on tunnistatud osaliselt põhiseadusvastaseks (Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus

kohtuasjas nr 3-1-1-18-12 ja 13. novembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-45-12). Komisjon

märkis siiski, et karistuse täitmisele pööramine ei ole uus iseseisev süüdimõistmine, vaid

täitmiskohtunik pöörab täitmisele varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse. Kohtuotsuse

täitmisfaasis ei peaks olema edasikaebeõiguse riive ebaproportsionaalselt suur ega kaaluma üles

kohtusüsteemi tõhususe eesmärki.

9. Õiguskantsler oli seisukohal, et KrMS § 385 p 26 on osas, milles välistab määruskaebuse

esitamise KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale, millega tühistatakse üldkasuliku töö kohaldamine

ja pööratakse vangistus täitmisele, põhiseadusega vastuolus.

10. KrMS § 385 p 26 riivab PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud põhiõigust ja PS § 24 lg-s 5 tagatud

põhiõigust nende koostoimes. Riive põhiseaduspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada PS § 15 lg 1

esimeses lauses riive eesmärgile seatud kõrgemaid nõudeid, milleks on mõne muu põhiõiguse või

muu põhiseadusliku õigusväärtuse tagamine. Kohtusüsteemi efektiivsuse ning selle kaudu ühtlasi ka

isikute õiguste parem kaitse on legitiimne eesmärk, kuid ei kaalu üles põhiõigustele KrMS § 385 p-

st 26 tulenevat riivet.

11. Justiitsminister leidis, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusega vastuolus. Kuigi sätte eesmärgiks

oli kiirendada kohtumenetlust, muuta seda efektiivsemaks ning säästa ressursse, on säte isiku õigusi

liialt piirav. Olukorras, kus täitmiskohtuniku määrusega võetakse isikult vabadus, peaks isikul olema

kaebeõigus. Justiitsministeerium valmistab ette eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku muutmiseks,

millega muu hulgas tunnistatakse KrMS § 385 p 26 kehtetuks.

12. Riigi peaprokurör oli seisukohal, et vaidlusalune säte on põhiseadusega vastuolus. Seadusandjal

on võimalik menetlusökonoomilist eesmärki saavutada ka juhul, kui näiteks piirataks

määruskaebeõigust vähem isiku õigusi riivavatel juhtudel, seetõttu ei pruugi vaidlustatud sättest

tulenev piirang olla vajalik. Arvestades mõju, mille täitmiskohtuniku määrus toob kaasa

süüdimõistetu õiguste jaoks, peab kõrgema astme kohtul olema võimalik kontrollida täitmiskohtuniku

otsuste õigsust. Seetõttu ei ole täitmiskohtuniku KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale

määruskaebuse esitamise õiguse piirang mõõdukas.

VAIDLUSALUNE SÄTE

13. Kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p-s 26 on sätestatud:

„§ 385. Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses

Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:

[---]

26) käesoleva seadustiku § 427 lõike 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse

täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrus;

[---]."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 7. jaanuari 2013. a määrusega KrMS § 385 p 26

põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu

täitmiskohtuniku KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata

jäetud vangistus KarS § 69 lg 9 alusel täitmisele, ja edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse alustamiseks Riigikohtule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peatas

5. märtsi 2013. a määrusega praeguses kohtuasjas menetluse kuni kohtulahendi tegemiseni Riigikohtu

üldkogu menetluses olevas kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13.

15. Riigikohtu üldkogu tunnistas 30. aprilli 2013. a otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-5-13

põhiseadusvastaseks ja kehtetuks KrMS § 385 p 26 osas, milles see ei võimalda esitada

määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega

pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus.

16. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata üldkogu 30. aprilli 2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-5-13

toodud põhjendusi KrMS § 385 p 26 põhiseadusega vastuolu kohta. Tuginedes põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lg 1 p-le 5 tunnistab kolleegium, et KrMS § 385 p 26 oli

Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2013. a määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas,

milles ei võimaldanud esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel

tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud

vangistus.

Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jaak Luik