3-1-1-57-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2013. a määrus, millega jäeti N.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissaku määrusekaebus Tartu Maakohtu 1. veebruari 2013. a määruse peale läbi vaatamata ja
Legislator headnote
AI generated3-1-1-57-13 · Riigikohus: vangistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele, veel põhiseaduse vastaseks kuulutatud, mistõttu kuulub säte kohaldamisele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-1-1-57-13
Määruse kuupäev
9. mai 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg
Kohtuasi
Süüdimõistetu N.D karistuse täitmisele pööramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2013. a kohtumäärus
kriminaalasjas nr 1-10-5923
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse
pooled
Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi
Jüri Vissak
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
8. mai 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2013. a määrus, millega jäeti N.D kaitsja vandeadvokaadi
vanemabi Anne Vissaku määrusekaebus Tartu Maakohtu 1. veebruari 2013. a määruse peale läbi vaatamata ja
saata määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
2. Määruskaebus rahuldada.
3. Määrata
OÜ-le
Advokaadibüroo
Sirje
Must
makstava
riigi
õigusabi
tasu
suuruseks
N.D-le
määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti,
sealhulgas käibemaks 9 (üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 26. augusti 2010. a otsusega mõisteti N.D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 järgi ja teda
karistati ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega, mida lühendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2
alusel kümne kuuni. Sellele karistusele liideti KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel ühe aasta ühe kuu ja üheksateistkümne
päevane vangistus varem toime pandud kuritegude eest. N.D lõplikuks karistuseks mõisteti ühe aasta üheteistkümne kuu ja
üheksateistkümne päevane vangistus. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendati vangistus tuhande neljasaja kolmekümne
kuue tunni üldkasuliku tööga, kohustades N.D seda tööd ära tegema kahe aasta jooksul.
2. Tartu Maakohtu 1. veebruari 2013. a määrusega tühistati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel
üldkasuliku töö kohaldamine ja N.D-le mõistetud vangistus pöörati selle ärakandmata osas - s.o üks kuu ja kuus päeva -
reaalselt täitmisele. Kuivõrd N.D hoidus teadlikult ja tahtlikult mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, tuleb
tal järelejäänud osa talle mõistetud karistusest ära kanda vangistuses. Kohus märkis, et määrus on tulenevalt KrMS § 385 p-
s 26 märgitud eranditest vaidlustatav kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada
või pidi teada saama.
3. Maakohtu määruse peale esitas Tartu Ringkonnakohtule kaebuse N.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak,
kes palus maakohtu määruse tühistada ja määrata süüdimõistetule tähtaeg tegemata jäänud üldkasuliku töö ära tegemiseks.
Suure osa N.D-le määratud üldkasulikust tööst on süüdimõistetu juba sooritanud. N.D jättis osa tööst tegemata mõjuval
põhjusel.
4. Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2013. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Kohus leidis, et maakohtu määrus
polnud tulenevalt KrMS § 385 p-st 26 vaidlustatav. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a
määrusest asjas nr 3-1-1-5-13 pole KrMS § 385 p 26 osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu
täitmiskohtuniku poolt KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse üldkasuliku tööga asendatud
vangistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele, veel põhiseaduse vastaseks kuulutatud, mistõttu kuulub säte kohaldamisele.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Vissak, kes palub
kohtumääruse tühistada ja asja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks saata. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
määrusest asjas nr 3-1-1-5-13 oleks ringkonnakohus pidanud N.D huvides esitatud kaebuse läbi vaatama. Ringkonnakohus
oleks saanud jätta KrMS § 385 p 26 kohaldamata ja edastada oma kohtulahendi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve
menetluse läbiviimiseks.
6. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak, et ringkonnakohus
jättis esitatud kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusest asjas nr 3-1-1-5-13 tuleneb,
et KrMS § 385 p 26 on osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 428
lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse üldkasuliku tööga asendatud vangistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele,
seni veel põhiseadusega kooskõlas ja kuulub seega kohaldamisele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles
see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega
pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. Et ringkonnakohus siiski jättis käesolevas
asjas N.D kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata, toimis kohus ebaõigesti.
8. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-
1-5-13, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2013. a määruse, rahuldab
määruskaebuse ja saadab asja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
9. N.D kaitsja A. Vissak esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ringkonnakohtu
määruse ja Riigikohtu praktikaga tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must summas
57,60 eurot (sh käibemaks 9,60 eurot). Kolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23
lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (1. juulil 2012 jõustunud redaktsioonis)
p-dest 2 ja 23 juhindudes rahuldada. KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda.
Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg