3-3-1-81-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-81-12

Otsuse kuupäev

9. mai 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo

Pilving

Kohtuasi

OÜ Formet Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 25. märtsi 2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/8701-

24 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 2012. a otsus haldusasjas

nr 3-10-1092

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Formet Grupp kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Formet Grupp kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 2012. a otsus haldusasjas nr 3-10-1092 tehingute

osas osaühingutega ALST Grupp ja Allerteks Grupp ning jätta muutmata OÜ Edifis osas.

3. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis Formet Grupp OÜ käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2009. a september ning

tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust seoses OÜ-ga ALST Grupp ja OÜ-ga Allerteks Grupp

2009. a septembris teostatud tehingutega, mille alusel tehti väljamaksed 2009. a oktoobris.

2. 25. märtsi 2010. a maksuotsusega kohustati OÜ-d Formet Grupp tasuma käibemaksu summas

219 592 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 347 737 krooni. Maksuotsuses

esitati järgmised põhjendused:

1) OÜ Formet Grupp põhiliseks tegevusalaks on vanametalli kokkuost füüsilistelt ja juriidilistelt

isikutelt. Samuti osutab äriühing autotransporditeenuseid Eesti ja Euroopa Liidu territooriumil ning

teostab ehitustöid. Äriühingu põhitegevus toimub kolmes tegevuskohas: Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja

Lagedil, kus asuvad vanametalli kokkuostupunktid. Äriühing omab kehtivat jäätmeluba ja registree-

ringut majandustegevuse registris üldehitus- ja lammutustööde alal, samuti on äriühingu nimele

väljastatud autoveo kaardid ja veoseload;

2) OÜ Formet Grupp deklareeris kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu summas 1 077 287 krooni,

kuid kontrollimisel selgus, et äriühingul puudub õigus sisendkäibemaksu 219 592 krooni maha-

arvamiseks. Maksuhaldur tuvastas, et kontrollitaval perioodil OÜ Formet Grupp tehingupartneriteks

olnud OÜ ALST Grupp, OÜ Edifis ja OÜ Allerteks Grupp on väljastanud kontrollitavale äriühingule

fiktiivseid arveid, mille alusel ei ole tegelikkuses kaupade ja teenuste võõrandamist toimunud;

3) lisaks OÜ ALST Grupp, OÜ Edifis ja OÜ Allerteks Grupp arvetele ja OÜ Formet Grupp vanametall

vastuvõtu aktidele ei esitatud muid dokumentaalseid tõendeid, et kaup või teenus on soetatud just

arvetel näidatud müüjatelt. OÜ Formet Grupp jättis esitamata kassadokumendid, arvestatud käibemaksu

konto väljatrüki, OÜ-lt ALST Grupp soetatud vanametalli pealelaadimise aadressid ning teabe seoses

OÜ-ga Edifis tehtud tehingutega. Ka OÜ ALST Grupp ei täpsustanud tehingute toimumise asjaolusid.

Need asjaolud seavad kahtluse alla tehingute tegeliku toimumise;

4) OÜ Formet Grupp laoarvestus ei võimalda kontrollida kauba liikumisi konkreetsete müüjate ja

ostjate lõikes. Arvestuses on toodud üksnes kaubaliigi perioodi sissetuleku ja väljamineku kogumahud

rahalises väärtuses, esitatud dokumentidest ei nähtu kauba kogust. Seega pole kontrollitav, kas OÜ-lt

ALST Grupp ja OÜ-lt Allerteks Grupp soetatud kauba sissetulek on kajastatud kontrollitava äriühingu

laoarvestuses;

5) OÜ ALST Grupp ja OÜ Allerteks Grupp arvete hilinenud tasumine ilma arvetel märgitud viivist

arvestamata ning vedaja OÜ Edifis arve tasumata jätmine süvendavad kahtlust tehingute vastavuses

tegelikkusele;

6) OÜ ALST Grupp ja OÜ Allerteks Grupp kontodele laekunud summad võeti koheselt sularaha-

automaatidest deebetkaartidega välja või kanti üle teistele reaalselt mittetegutsevatele äriühingutele,

kust need omakorda sularahas välja võeti;

7) kontrolli käigus esitasid OÜ ALST Grupp esindaja V. Životnikov ja OÜ Formet Grupp esindaja P.

Suslov vastuolulist teavet tehingute asjaolude kirjeldamisel. Kui P. Suslovi väitel ei olnud OÜ ALST

Grupp ja OÜ Formet Grupp vahel kirjalikku lepingut sõlmitud, siis V. Životnikov kinnitas, et leping oli

olemas ja sellele kirjutas alla P. Suslov. Vastuoluliseks osutusid ka kauba kaalumise ja üleandmisega

seonduvad andmed;

8) üksnes asjaolu põhjal, et nii P. Suslov kui ka OÜ Formet Grupp Lagedil asuva tegevuskoha juhataja

kinnitasid, et on V. Životnikoviga kohtunud, ei saa järeldada, et kaupa on soetatud just OÜ-lt ALST

Grupp;

9) OÜ Formet Grupp töötajad N. Hasjanov ja O. Bogatova ei ole teadlikud OÜ-st ALST Grupp, selle

esindajast ega kauba soetamisest nimetatud äriühingult;

10) OÜ Allerteks Grupp väited OÜ-le Formet Grupp edasimüüdud vanametalli päritolu kohta on palja-

sõnalised ja kontrollimatud. P. Suslov ei olnud teadlik OÜ-ga Allerteks Grupp toimunud tehingute

asjaoludest, põhjendades seda sellega, et tehinguid teostas Kohtla-Järvel asuva tegevuskoha juhataja,

kuid juhataja selgitused nimetatud tehingute osas olid üldsõnalised ja ebapiisavad;

11) OÜ-l Formet Grupp puuduvad konkreetsed andmed OÜ Edifis arvel näidatud tehingu kohta.

3. OÜ Formet Grupp esitas 26. aprillil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 25. märtsi

2010. a maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuses esitati järgmised põhjendused:

1) üksikjuhtumi kontrolli asemel oli tegemist revisjoniga ning maksuotsus on juba seetõttu õigus-

vastane;

2) kaebaja tehingud OÜ-ga ALST Grupp on reaalselt toimunud, kaup on saadud ja selle eest on tasutud

Samuti on tuvastatud müüja isik, kelle juhatuse liige kinnitab tehingute toimumist. Ühestki seadusest ei

tulene kohustust ostu-müügi lepingu kirjalikuks vormistamiseks või täiendavate dokumentide

koostamiseks ja maksuhaldurile esitamiseks. Vaidlusaluste tehingute kohta koostatud kirjalikke

müügilepinguid ei allkirjastatud, mida on kinnitanud ka OÜ ALST Grupp juhataja. Maksunduslikult ei

oma tähtsust, kus toimus vanametalli vastuvõtmine ja kuidas toimus kauba kaalumine. Maksuhaldur ei

ole kahtluse alla seadnud seda, et kaebaja on kauba reaalselt saanud. Vanametalli vastuvõtukoht on

tuvastatav kaebaja vormistatud kaaluaktide järgi;

3) tehingute tegemisel ei viidanud miski sellele, et tegemist oleks varifirmadega. Lisaks kontrollis

kaebaja tehingute eelselt, et tehingupartner on käibemaksukohustuslane. Kaebaja on ka varem OÜ-ga

ALST Grupp ja OÜ-ga Allerteks tehinguid teinud. Kuivõrd OÜ ALST Grupp ja OÜ Allerteks Grupp on

kaebajale 2009. aasta jooksul müünud märksa rohkem metalli, kui maksuotsuses on kajastatud, siis on

arusaamatu, mis põhjusel on maksuhaldur pidanud osa tehinguid toimunuks ja osa mitte;

4) kaaluaktid on vormistatud vastavalt jäätmeseaduse (JäätS) § 106 lg 1 nõuetele, kusjuures rohkem

nõudmisi seadus vanametalli kokkuostu ja üleandmise dokumenteerimisele ei esita. Kaaluaktid ei pea

kajastama transpordiga kaasnevaid asjaolusid, mistõttu on maksuhalduri sellekohased etteheited

asjakohatud. Kaaluaktid kinnitavad lisaks laoseisu aruandele asjaolu, et ostetud metall on liikunud

kaebaja lattu. Kauba liikumist ja laoseisu kinnitavad ka kaebaja 2009. a jäätmearuanded. Kaebaja

hoolsuskohustuse täitmise hindamisel tulebki eelkõige kontrollida JäätS § 106 nõuete täitmist;

5) OÜ-le Edifis viivise tasumise osas viitab kaebaja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113 ning märgib, et

viivise tasumine sõltub eelkõige sellest, kas võlausaldaja asub seda nõudma või mitte, võlgnikul puudub

iseenesest kohustus viivist tasuda. Lisaks ei nõuta praktikas viivist, kui arve tasumisel on hilinetud

lühikest aega;

6) OÜ Allerteks Grupp juhatuse liige selgitas, et kaebajale müüdud vanametall kaevati välja vana Käva

kaevanduse aheraine mäest ja kaup anti üle Kohtla-Järve vastuvõtupunktis. Sama kinnitasid müüja

juhatuse liige ja kaebaja esindaja. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla metalli üleandmist Kohtla-

Järvel. Kuna vanametall pärineb aheraine mäest, siis ei saagi selle päritolu dokumentaalselt tõestada.

Autojuhi seletuskirja kohaselt ei mäleta ta täpselt vedusid 2009. aastal, kuid ta ei väida, et ei

transportinud Kävalt kaupa;

7) tulumaksu on määratud kaebajale põhjendamatult. Kaebaja viitab Riigikohtule lahenditele nr 3-3-1-

34-06 ja 3-3-1-47-06 ning märgib, et kuna asjas pole tuvastatud, et kaebaja teadis või pidi teadma, et

OÜ ALST Grupp, OÜ Edifis ja OÜ Allerteks Grupp pole tegelikud müüjad, siis on maksuotsus

õigusvastane.

4. PMTK esitas kaebusele järgmised vastuväited:

1) PMTK ei ole teostanud OÜ Formet Grupp revisjoni;

2) kaebaja ja OÜ ALST Grupp vahel ei toimunud 2009. a septembris tehinguid, kuna OÜ-l ALST

Grupp ei saanud müüdavat vanametalli olla. OÜ ALST Grupp juhatuse liikme väitel soetas OÜ ALST

Grupp vanametalli TÜ-lt Torumees, kuid selline tehing ei ole kinnitust leidnud. TÜ Torumees ja OÜ

ALST Grupp on seotud isikute kontrolli all;

3) OÜ Formet Grupp poolt esitatud laoliikumist kajastav dokumentatsioon ei võimalda tuvastada kauba

liikumist hankijate/ostjate lõikes;

4) asjaolu, et nii kaebaja kui ka OÜ ALST Grupp kinnitavad väidetava tehingu toimumist, ei ole piisav

tehingu toimumise tõendamiseks. Kaebaja pidi teadma, et väidetavad tehingupartnerid ei olnud

tegelikud kauba võõrandajad või teenuse osutajad, kuna ei ole eluliselt usutav, et reaalselt aset leidnud

tehinguid oleks võimalik niivõrd vastuoluliselt kirjeldada. Seetõttu ei vasta OÜ ALST Grupp poolt

kaebajale esitatud arved käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 2 tingimustele. Kuna ostja on teinud

teadlikult väljamakse mittetegelikule müüjale, siis on alus ka tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3

kohaldamiseks;

5) kaebaja ja OÜ Allerteks Grupp vahel ei toimunud 2009. a septembris tehinguid. Väidetavaid

tehinguid kinnitavad ainult asjaomaste ühingute juhatuse liikmed, mis on ebapiisav. Kaebaja autojuht

kinnitas, et ei mäleta 2009. a septembris tehtud sõite, kuid endise Käva kaevanduse territooriumil ei ole

ta käinud ammu. Arvestades, et nimetatud seletus on antud 2010. a jaanuari keskel, seega kõigest kolm

ja pool kuud pärast väidetavat tehingut, siis vana Käva kaevanduse territooriumil vanametalli järel ta

ilmselt ei käinud;

6) kaebaja ja OÜ Edifis vahel ei ole 2009. a septembris tehingut toimunud. Kaebaja ei ole maksu-

haldurile selle tehingu osas selgitusi andnud. Kaebajal puuduvad selle tehingu osas andmed.

5. Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2012. a otsusega jäeti OÜ Formet Grupp kaebus rahuldamata

Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

1) OÜ ALST Grupp ei võõrandanud OÜ-le Formet Grupp vanametalli, kuna OÜ-l ALST Grupp ei

saanud seda vanametalli olla;

2) kohtus tunnistajana üle kuulatud OÜ Formet Grupp autojuhid kirjeldasid oma sõite üldsõnaliselt ning

väitsid, et sõitsid sinna, kuhu kästi, aadresse nad ei mäletanud, firmade ja nende esindajate nimesid ei

tea;

3) P. Suslov kinnitas nii maksu- kui ka kohtumenetluses, et OÜ Formet Grupp OÜ-ga ALST Grupp

kirjalikku lepingut ei sõlminud, seevastu OÜ ALST Grupp juhatuse liige V. Životnikov kinnitas

maksuhaldurile, et kirjalik leping OÜ-ga Formet Grupp sõlmiti, kusjuures lepingu allkirjastas P. Suslov

Alles pärast OÜ Formet Grupp poolt halduskohtule kaebuse esitamist kinnitas V. Životnikov, et

kirjalikku lepingut ei sõlmitud;

4) O. Bogatova, kes tegeleb kaebaja Lagedi tegevuskohas metalli kaalumise ja aktide koostamisega,

kinnitas maksumenetluse käigus, et talle ei ole tuttav V. Životnikovi nimi ega OÜ ALST Grupp

nimetus. Samas on OÜ-le ALST Grupp väljastatud aktidel nii O. Bogatova kui ka V. Životnikovi allkiri

kusjuures kohtumenetluse käigus väitis O. Bogatova, et OÜ ALST Grupp nimetus on talle tuttav, kuna

see äriühing tõi kaebajale umbes 5–10 korda metalli, kuid V. Životnikovi nimi ei ütle talle midagi. Kui

V. Životnikov oleks pidanud P. Susloviga läbirääkimisi kaebaja kontoris, peaks ta olema tuttav ka O.

Bogatovale, kes töötab P. Suslovi kõrvalruumis. Väide, et OÜ ALST Grupp on OÜ-le Formet Grupp

toonud metalli 5-10 korda, on vastuolus teiste asjas tuvastatud asjaoludega ja OÜ Formet Grupp

väidetega. P. Suslovi vande all antud selgituste kohaselt müüs OÜ ALST Grupp OÜ-le Formet Grupp

vanametalli umbes aasta jooksul. P. Suslov väitis maksumenetluse käigus, et OÜ ALST Grupp poolt

OÜ-le Formet Grupp müüdud metalli on viimane kätte saanud kahelt OÜ ALST Grupp müügiplatsilt,

kuid ei nimetanud ühtegi aadressi. Maksumenetluses väitis V. Životnikov, et OÜ-l ALST Grupp ei ole

metalli müügiplatse. OÜ Formet Grupp pidi teadma, et väidetavad tehingupartnerid ei olnud tegelikud

kauba võõrandajad;

5) kuna OÜ Formet Grupp on teinud väljamakseid, mis on tehtud teadlikult isikule, kes vastavat kaupa

tegelikkuses äriühingule ei müünud, on ka tulumaksu määramine põhjendatud. Maksuhalduril ei ole

võimalik kontrollida, mille eest tegelikult väljamakseid tehti. Tõendamaks vaidlusaluste arvete alusel

tehtud väljamaksete seotust ettevõtlusega, tuleb tuvastada väljamakse ja konkreetse kauba vaheline

seos. Kuna kaebaja ei ole käesolevas asjas andmeid tegelike müüjate kohta esitanud, siis ei saa

tulumaksu hindamise teel määrata. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamise aluseks on asjaolu, et ostja tehtud

väljamakse kajastamine kuludokumendil ei vasta väljamakse tegelikule sisule ning ostja on teinud

teadlikult väljamakse mittetegelikule müüjale;

6) kaebaja ja OÜ Allerteks Grupp vahel pole 2009. a septembris samuti tehingut toimunud. Tunnistajate

ütlused tehinguga seotud asjaolude kohta on üldsõnalised ja ebamäärased. Vastustaja on tunnistajate

ütlustes olevad ebakõlad üksikasjalikult välja toonud maksuotsuses ning kohus nõustub nendega;

7) kaebaja ja OÜ Edifis vahel ei ole 2009. a septembris tehingut toimunud. OÜ Formet Grupp ei ole

vastanud maksuhalduri järelepärimistele nimetatud tehingu kohta ning kohus nõustub maksuhalduri

põhjendustega tehingu fiktiivsuse kohta. OÜ Formet Grupp juhatuse liikmel P. Suslovil puudub tema

enda sõnul teave nimetatud tehingu kohta;

8) OÜ ALST Grupp, OÜ Edifis ja OÜ Allerteks Grupp nimel väljastatud fiktiivsetel arvetel näidatud

tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud. Taoline süstemaatiline fiktiivsete ostuarvete kajastamine oma

käibemaksuarvestuses on käsitletav teadlikult toime pandud teona. P. Suslov kui OÜ Formet Grupp

tegevust korraldav ja kontrolliv isik pidi olema teadlik, et vaidlusaluste äriühingute nimel väljastatud

arvete alusel ei ole tegelikkuses kaupu ega teenuseid soetatud, mis omakorda viitab tahtlusele äriühingu

seadusliku esindaja tegevuses. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksusummad on arvestatud valesti.

6. OÜ Formet Grupp apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada kaebus.

Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:

1) tehingud kaebaja ning OÜ ALST Grupp ja OÜ Allerteks Grupp vahel on toimunud. Halduskohus ei

ole kaebaja väiteid selles osas arvesse võtnud. Kohus kuulas üle kõik isikud, kes olid seotud

vanametalli ostmisega, ning kõiki kauba kaalumise ja üleandmisega seonduvaid asjaolusid selgitati

põhjalikult. Sellest hoolimata leidis halduskohus, et tunnistajate ja juhatuse liikme ütluste alusel ei saa

üheselt järeldada, et septembris 2009 toimusid müügitehingud just OÜ-ga ALST Grupp;

2) halduskohus ei kuulanud V. Životnikovi kohtus tunnistajana üle, rikkudes sellega uurimispõhimõtet;

3) halduskohus on pidanud oluliseks, kust on kaebaja tehingupartner kauba saanud. Kohus on siinjuures

eeldanud kaebaja pahausksust. Ostja ei saa kontrollida, kes on kauba müüja tehingupartnerid ja kust

kaup algselt pärineb;

4) halduskohus ei tohi põhjendada oma otsust üksnes väitega, et ta nõustub maksuotsuses tooduga,

jättes vastamata kaebaja väidetele ja hindamata tunnistaja ütlused. Kaebajale on arusaamatu, mida

kohus heidab ette tehingule OÜ-ga Allerteks, kes ei olnud vahendusfirma, vaid isik, kes tegeles metalli

väljakaevamisega aherainemäest;

5) kaebaja täitis hoolsuskohustust ega pidanud teadma, et tema tehingupartnerid on varifirmad. Kauba

üleandmise kohta on küllaldaselt tõendeid. Asjas pole tuvastatud, miks kaebaja pidi teadma, et

maksuotsuses nimetatud äriühingud pole tegelikud müüjad, samuti ei ole selliseid asjaolusid esile

toodud kohtumenetluse käigus. Halduskohus ei pööranud otsuse tegemisel tähelepanu asjaolule, et

kaebaja hoolsuskohustuse täitmise hindamisel tuleb eelkõige kontrollida JäätS § 106 nõuete täitmist;

6) tulumaksu määramise osas ei arvestanud kohus Riigikohtu 1. veebruari 2012. a lahendiga asjas nr 3-

3-1-60-11, milles Riigikohus leidis, et olukorras, kus vaidlusalustele tehingutele ja arvetele vastav kaup

on ostjal olemas, kuid maksuhaldur leiab, et ostja pidi teadma, et tegemist pole tegelike müüjatega, on

võimalik määrata maksusumma hindamise teel. Ebaõige on halduskohtu väide, et tulumaksu ei ole

võimalik määrata hindamise teel, kuna kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid tegelike

müüjate kohta.

7. PMTK esitas apellatsioonkaebusele järgmised vastuväited:

1) apellatsioonkaebust ei saa menetlusse võtta osas, milles on püütud vaidlustada halduskohtu otsust

OÜ-ga Edifis väidetavalt sooritatud tehingute osas. Apellatsioonkaebus tuleb selles osas jätta läbi

vaatamata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud mingeid väiteid, mis võiksid käia OÜ-ga Edifis

väidetavalt sooritatud tehingute kohta;

2) kuigi halduskohus on otsuses mitmel puhul nõustunud maksuotsuses toodud seisukohtadega, ei ole

see menetlusnormi rikkumine. Sellist teguviisi lubab HKMS § 165 lg 2;

3) kohtuotsuses on leitud, et kõigi asjas tuvastatud asjaolude pinnalt võib teha järelduse, et kaebaja pidi

teadma, et müüjatena näidatud isikud ei olnud tegelikult müüjateks;

4) halduskohus ei pidanud oluliseks, kas kaebaja ja OÜ ALST Grupp vahel sõlmiti kirjalik müügileping

või mitte, vaid hoopis seda, et väidetava tehingu pooled ei ole üksmeelel, kas nad sõlmisid kirjaliku

lepingu või mitte, ning seda, et kohtu jaoks ei olnud tõendina veenev kirjaliku lepingu sõlmimist

väitnud poole kohtumenetluses esitatud tõend, et tegelikult kirjalikku lepingut siiski ei sõlmitud;

5) kaebaja etteheide V. Životnikovi ülekuulamata jätmise kohta kohtumenetluses on kohatu olukorras,

kus kaebaja esitas kohtule tõendina V. Životnikovi kinnituse, et lepingut siiski ei allkirjastatud, ja kohus

võttis selle vastu ning andis sellele ka hinnangu. V. Životnikovi ütlused poleks saanud maksumenetluse

tuvastatut ümber lükata;

6) arvestades, et PMTK ei ole möönnud, et kaup oli olemas, on apellatsioonkaebuse väited seoses

Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-1-60-11 asjakohatud. Seoses OÜ-ga Allerteks Grupp väidetavalt

sooritatud tehingutega peab PMTK vajalikuks märkida, et haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tehtud otsuses

Riigikohtu poolt väljendatud seisukohad ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ka seetõttu, e

selles asjas ei saa eeldada, et kaupa ei saadud tasuta.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 2012. a otsusega jäeti OÜ Formet Grupp apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) maksuotsuses ei ole kaebajale ette heidetud hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Maksuotsus põhineb

asjaolul, et kaebaja ning OÜ-de ALST Grupp, Allerteks Grupp ning Edifis vahel ei ole tegelikult

tehinguid toimunud, kaebaja pole arvetel näidatud kaupa ega teenust saanud ning tegemist on fiktiivsete

tehingutega. Kohtumenetluses on maksuhaldur samuti jäänud seisukohale, et vaidlusaluste tehingute

objektiks olnud vanametalli pole kaebaja saanudki. Maksuhalduri esindaja on 10. märtsi 2011. a

kohtuistungil selgelt väljendanud, et käivet pole toimunud ning kuna tehinguid ei toimunud, pole ka

võimalik, et kaebaja ühe tehingu poolena sellest teadlik ei olnud (I kd, tl 217). Seega ei oma käesoleva

asja lahendamisel tähendust küsimus, kas kaebaja on hoolsuskohustust piisavalt täitnud. Maksuhaldur

on kvalifitseerinud vaidlusalused tehingud näilikeks ning lähtunud maksustamisel asjaolust, et kui

kaebaja maksab fiktiivseid arveid kaupa saamata, pole kaebaja heauskselt käitunud;

2) maksuhaldur on maksuotsuses veenvalt põhjendanud oma kahtlust, et kaebaja ja väidetavate tehingu

partnerite vahel pole tegelikult tehinguid toimunud ning seega käive puudub. Tegemist on näilike

tehingutega MKS § 83 lg 4 mõttes, kusjuures hoolimata käibe mittetoimumisest püütakse

sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamise abil saavutada maksueelist. Ringkonnakohus nõustub maksu-

otsuse ning kohtuotsuse sellekohaste põhjendustega. HKMS § 165 lg 2 ja § 201 lg 4 lubavad sellisel

juhul mitte korrata maksuotsuse ja kohtuotsuse põhjendusi, kui ringkonnakohus jätab otsused muutmata

ega kaldu esitatud põhjendustest kõrvale. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on seda võimalust

õigustatult kasutanud ning jätab ka ise eelnevates otsustes toodud tõendite analüüsi kordamata,

keskendudes apellatsioonkaebuses esitatud väidetele vastamisele;

3) OÜ-ga Edifis tehtud tehingu osas pole kaebaja apellatsioonimenetluses täiendavaid väiteid esitanud,

kuid on siiski jäänud maksuotsuse täies ulatuses vaidlustamise juurde. Seepärast märgib

ringkonnakohus, et kaebaja on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks kasutanud arvet, millelt ei nähtu

transporditeenust iseloomustavad andmed, lisaks on arve tasumata. Kuna selle tehingu toimumise osas

tekkinud kahtlusi ei kõrvaldanud ka kumbki tehingupool, on maksuhaldur ja kohus põhjendatult

leidnud, et selle tehingu osas pole sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatav;

4) OÜ ALST Grupp ei saanud kaebajale vanametalli müüa. Kaebaja töötajad, kes ütlusi andsid, ei

toonud selgust küsimusse, kus vanametalli üleandmine vaidlusaluste tehingute puhul toimus või

millistelt OÜ ALST Grupp metallikogumise platsidelt seda veeti. Kohus on kõiki esitatud tõendeid

otsuses käsitlenud ning kohtu arvamuse kujunemine on otsusest nähtav. Kohus on selgitanud, miks

tehingupoolte juhatuse liikmete väited tehingute toimumise kohta paistavad vastuolulised ja eba-

usutavad, ega ole selle järelduse tegemisel tuginenud ainuüksi V. Životnikovi maksumenetluses esitatud

ja hiljem tagasi võetud väitele, et tehingupartneritel oli sõlmitud kirjalik leping, mille allkirjastas

P. Suslov. Õige on kaebaja seisukoht, et kohus rikkus menetlusnormi (kuni 31. detsembrini 2011

kehtinud HKMS § 16), jättes pikemalt põhjendamata rahuldamata kaebaja taotluse V. Životnikovi

ülekuulamiseks tunnistajana. Samas ei ole see menetlusnormi rikkumine tinginud oluliste asjaolude

väljaselgitamata jätmist ega viinud kohut ebaõige otsuse tegemisele, sest V. Životnikov esitas selgitused

kohtule kirjalikult ning kohus on neid otsuse tegemisel arvestanud. Apellatsioonkaebusest ei selgu,

milliseid asjaolusid oleks tunnistaja saanud veel tõendada.

5) OÜ Allerteks Grupp poolt vanametalli kaevandamine Käva vana kaevanduse aherainemäest pole

usutav. Seega pole usutav ka tehingute toimumine OÜ-ga Allerteks Grupp. Vanametalli üleandmise

kohta koostatud aktil märgitud veoki juht ei ole Käva kaevandusest vanametalli peale võtnud. Pole

usutav, et Käva aherainemäest ekskavaatoriga välja kaevatud vagonetid, rattad, rööpad või muud rasked

esemed veeti käsitsi konteinerisse, mis asus eemal linnas;

6) ringkonnakohus ei pea kaebaja apellatsioonkaebuse väiteid põhjendatuks ka tulumaksu määramist

puudutavas osas. Kuigi kaebaja poolt viidatud Riigikohtu 1. veebruari 2012. a otsuse (haldusasi nr 3-3-

1-60-11) kohaselt ei ole kohane maksuhalduril keelduda tulumaksu määramisest hindamise teel

põhjendusega, et maksukohustuslane pole täitnud kaasaaitamiskohustust ega esitanud andmeid tehingu

tegeliku teise poole kohta, on selles haldusasjas piisavalt usutavalt põhjendatud maksuhalduri kahtlus,

et kaebaja pole vaidlusalust vanametalli soetanud ega selle eest tasunud. Kaebaja ei ole maksuhalduri

kahtlusi kõrvaldanud. Maksuhaldur on maksuotsuses analüüsinud kaebaja laoarvestust ning leidnud, et

selle pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha, millised kogused vanametalli mingil ajahetkel laos olid.

Kaebaja on kohtumenetluses esitanud jäätmearuanded ning leiab, et aruannetes esitatud arvandmed

kinnitavad, et ostetud vanametall on edasi müüdud, mis omakorda tõendab, et vanametall oli reaalselt

olemas. Jäätmearuanded on esitatud kaebaja poolt elektrooniliselt 28. märtsi 2011. a kirja lisana, kuid

nende väljatrükk toimikus (I kd, tl 223–236) on puudulik. Puudulik on ka kaebaja esindaja poolt

ringkonnakohtu istungil esitatud väljatrükk, sest jäätmearuande mõlemad tabelid käsitlevad Kiviõlis

asuva jäätmekäitluskoha andmeid. Elektrooniliselt esitatud jäätmearuande tabelist 3 selgub, et OÜ-lt

ALST Grupp ostetud vanametalli koguseid on deklareeritud nii Lagedi kui Kiviõli jäätmekäitluskoha

jäätmearuandes samas mahus. Näiteks rauda ja terast on OÜ ALST Grupp müünud nii Lagedile kui

Kiviõlisse 620,390 tonni. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja raamatupidamises dokumendid, millest

nähtub 1 060 222 krooni ulatuses vanametalli eksportimine septembris 2009 Läti äriühingule SIA

Linete, esitatud on ka dokumendid 2009. a septembri arvete osalise tasumise kohta detsembris 2009 ja

jaanuaris 2010, kuid jäätmearuandes ei ole nimetatud äriühingule vanametalli eksporti deklareeritud.

Seega pole jäätmearuanded usaldusväärsed. Eelnevast tulenevalt ei saa laoarvestuse ega

jäätmearuannete alusel tuvastada, et kaebaja vaidlusaluse vanametalli ikkagi soetas ning selle eest

kellelegi tasus;

7) ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas alus TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamiseks kogu

OÜ-dele ALST Grupp ja Allerteks Grupp vaidlusalusel perioodil makstud summade maksustamiseks,

sest kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud algdokumendid ei vasta nõuetele ning tõenditest ei nähtu, et

kaebaja oleks vanametalli tegelikult soetanud ning teinud ettevõtlusega seotud väljamakseid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. OÜ Formet Grupp taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja

saadaks asja tagasi uueks läbivaatamiseks.

Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus maksuotsusega ja halduskohtu otsusega. Nimelt

on ringkonnakohus asunud uudsele seisukohale, et maksuotsuses pole kaebajale ette heidetud

hoolsuskohustuse täitmata jätmist, sest tegelikult tehinguid ega kaupa polnudki. Ringkonnakohus

pidas tehinguid näilikeks MKS § 83 lg 4 tähenduses. Maksuotsuses (lk 3 teine lõik) aga kaheldakse

kaebaja heausksuses, st hoolsuskohustuse täitmata jätmise etteheidet. Maksuotsuses ja halduskohtu

otsuses puudub igasugune märge, et vaidlusalused tehingud olid näilikud. Halduskohtu otsuse järgi

pidi kaebaja teadma, et tegemist pole tegelike müüjatega. Maksuotsusest tuleneb kaebajale etteheide,

et müüjaks oli tundmatu kolmas isik ja kaebaja rikkus hoolsuskohustust. Maksuotsuses puudub väide,

et kaupu polnudki. Ka halduskohtu otsuses (lk 19) on kajastatud sama positsioon. Tulumaksu

määramise osas on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukohad analoogilise vaidluse

lahendamisel (3-3-1-60-11) ning igakülgselt uurimata ja hindamata asjas kogutud tõendid, eriti seoses

jäätmearuandlusega.

10. PMTK kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse:

1) OÜ Formet Grupp pole ostjana vaidlusalust kaupa saanud. Seepärast ei tõusetu ka hoolsuskohustuse

täitmise küsimus. Kuna OÜ Formet Grupp kaupa ei saanud, tuleb teha järeldus, et OÜ Formet Grupp

on tahtlikult kajastanud maksuarvestuses tegelikult mittetoimunud tehinguid (vastuse p 2.5);

2) kauba puudumisele viitavad eelkõige kolm asjaolu kogumis (p 2.6): vastuoluline teave kauba

transpordi osas, metalli ei saanud olla isikul või asukohas, kust see väidetavalt saadi ja laoarvestus ei

võimalda tuvastada kauba saamist OÜ-le ALST Grupp ja OÜ-le Allerteks Grupp tehtud väljamaksete

eest. "Sisuliselt taandub Osaühingu Formet Grupp poolt maksumenetluses antud info sellele, et

kontrollitaval perioodil soetas Osaühing Formet Grupp metalli. PMTK ei ole seda kahtluse alla

seadnudki. PMTK on tuvastanud, et metalli ei ole soetanud OÜ-le ALST Grupp ja OÜ-le Allertaks

Grupp tehtud väljamaksete eest; selle ümberlükkamiseks (MKS § 150 lg 1) ei ole Osaühing Formet

Grupp mingeid tõendeid esitanud: asjaolu, et Osaühing Formet Grupp soetas septembris metalli, ei

näita kuidagi seda, et ta soetas seda metalli just nimelt asjaomaste väljamaksete eest [---]";

3) apellatsioonkaebus esitati tõendite hindamise peale ja ringkonnakohus hindaski tõendeid teisiti kui

halduskohus (p 2.11);

4) Riigikohtu lahendist 3-3-1-46-11 tuleneb, et kui teeseldakse tehingu toimumist, kusjuures kaupa

polegi, ei ole MKS § 83 lg 4 kohaldamine vajalik, sest pole vaja tuvastada maksueelise saamist

(p 2.13);

5) laoarvestuse osas nõustub PMTK kassaatoriga – "ükski norm vahetult ei kohusta osaühingut Formet

Grupp pidama laoarvestust ostja ja müüja lõikes. Siiski kohustavad MKS § 56 lg 2 ning § 57 lg 3

maksukohustuslast pidama arvestust moel, mis võimaldab mõistliku aja jooksul saada ülevaade

tehingute toimumise ja muude maksustamise seisukohalt oluliste asjaolude kohta." (P 2.16.) Maksu-

menetluses tekkis kahtlus kauba saamise osas ja laoarvestus ei võimaldanud seda kontrollida (p 2.17);

6) jäätmearuannete alusel pole võimalik tuvastada konkreetse tehingu alusel kauba saamist, samuti ka

kontrolliperioodil (september 2009) saadud kaupa üldse (2.19);

7) haldusasjas 3-3-1-60-11 tehtud lahendis selgitas Riigikohus, et maksustamine hindamise teel on

põhjendatud vaid juhul, kui on alus eeldada, et kaup on siiski soetatud ja selle eest on tasutud.

Maksumenetluses selliseid aluseid ei tuvastatud, sest mõistlik on eeldada, et kaupa polnudki.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium nõustub maksuhalduri ja kohtute seisukohaga, et OÜ-l Formet Grupp puudus õigus

kajastada maksuarvestuses OÜ Edifis arvel näidatud käibemaksu. Vaidlustatud maksuotsuses (lk 14,

p 3.2) on selgitatud, et nimetatud arvel on teenusena märgitud: "[v]astavalt kokkuleppele –

transportteenused septembris 2009. a", ühikuna "töö" ja kogusena "1". Viidatud kokkulepet ega

teenuse osutamise täpsemaid andmeid pole maksuhaldurile ega kohtutele esitatud. Seega on jäänud

selgusetuks, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud. Maksustamisel on sellises olukorras

põhjendatud asuda seisukohale, et vaidlusalust teenust pole kaebaja saanud.

Kolleegium selgitab, et KMS § 4 lg 1 p 1 alusel loetakse käibeks teenuse osutamist ettevõtluse käigus

ja § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või selle eest

tasumine. Neis sätetes peetakse silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse

osutamist. Selles asjas pole kaebaja suutnud näidata, et ta on saanud OÜ-lt Edifis konkreetse teenuse,

mis oleks identifitseeritav.

Teenuse saamisega kaasneb õigus arvata nõuetekohase arve alusel sisendkäibemaks maha (KMS § 31

lg 1). Nõuetekohane on arve, mis vastab KMS §-s 37 sätestatud tingimustele. KMS § 37 lg 7 p-de 5

ja 7 alusel tuleb arvel märkida teenuse nimetus või kirjeldus, teenuse maht ja teenuse osutamise

kuupäev. Kolleegiumi arvates ei vasta OÜ Edifis arve ilmselgelt neile tingimustele. Kui kaebaja

olekski vaidlusaluse teenuse saanud, puuduks tal ikkagi sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest

mahaarvamine saab toimuda vaid nõuetekohase arve alusel.

12. Kolleegiumi arvates on maksuhalduri ja kohtute seisukohad osaühingute ALST Grupp ja

Allerteks Grupp arvetel märgitud kauba saamise osas ebamäärased ja vastuolulised. Kolleegium ei pea

silmas seda, kas kaup saadi osaühingutelt ALST Grupp ja Allerteks Grupp, vaid vastavas koguses

metallijäätmete kokkuostmist ükskõik milliselt müüjalt.

Maksuotsusest nähtub maksuhalduri positsioon, et kaupa ei saadud vaidlusaluste tehingute alusel ja

osaühingud ALST Grupp ja Allerteks Grupp pole kaebajale tegelikult kaupa müünud. Maksuotsuses

puudub samas ka selgesõnaline väide, et vaidlusalustel arvetel märgitud kaup saadi arveid esitanud

osaühingute asemel tundmatult isikult. Halduskohtu istungil vastas maksuhalduri esindaja küsimusele:

"Kas teie seisukoht on, et kaup osteti tundmatutelt või et kaupa üldse ei olnud?" järgmiselt: "Meil ei

ole selles osas seisukohta. Meie seisukoht on, et kõnealuste tehingute raames ei ole kaupa liikunud. [--

-] Maksuotsus ei ütle, kas kaupa oli või mitte, ta ütleb, et nende tehingute raames seda ei liikunud. [---]

Me ei välista, et kaup oli ostetud füüsilistelt isikutelt, see ei huvita meid." (II kd, tl 25.)

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele on maksuhaldur väljendanud oma seisukohta kauba saamise

osas endiselt umbmääraselt (vt otsuse p 10 alap 1, 2 ja 5–7).

13. Ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et kaebaja pole osaühingutelt ALST Grupp ja Allerteks

Grupp arvetel näidatud kaupa saanud ja kohtumenetluses on maksuhaldur jäänud seisukohale, et

"vaidlusaluste tehingute objektiks olnud vanametalli pole kaebaja saanudki" (p 9). Otsuse p-s 17

märgib ringkonnakohus, et selles asjas on "piisavalt usutavalt põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et

kaebaja pole vaidlusalust vanametalli soetanud ega selle eest tasunud", seejärel, et pole võimalik

"tuvastada, et kaebaja vaidlusaluse vanametalli ikkagi soetas ning selle soetamise eest kellelegi

maksis".

14. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus omistanud maksuhaldurile põhjendamatult seisukoha, et

vaidlusalust kaupa ei soetatudki. Ringkonnakohtu samasisuline järeldus kauba soetamise osas ei toetu

seega maksuhalduri positsioonile ja on ka sisuliselt põhjendamata.

15. Kauba saamise tuvastamine, hoolimata sellest, kas kaup saadi väidetavalt müüjalt või tundmatult

isikult, on oluline maksustamisel kontrollitavate asjaolude määramisel.

Kui kaupa ei saadudki, tuleb vastav väljamakse reeglina tulumaksustada ja ostjal puudub õigus sisend-

käibemaksu mahaarvamiseks. Reeglina on välistatud ka ostja heausksus.

Kui kaup saadi tundmatult isikult, on sisendkäibemaksu mahaarvamise osas oluline, kas ostja teadis, et

tehingu teine pool pole tegelik müüja või pidi ta seda teadma. "Pidi teadma" tähendab, et kogutud

tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis viitavad sellisele olukorrale või oleks ostja saanud hoolsus-

kohustust täites teada, et tegemist pole tegeliku müüjaga.

Kui kaup siiski saadi, kuigi ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, tuleb maksuhalduril

ikkagi kaaluda, kas on võimalik ja vajalik määrata tulumaks hindamise teel.

16. Selle haldusasja lahendamisega seoses soovib kolleegium juhtida maksuhalduri ja kohtute

tähelepanu veel mõnedele võimalustele vältida ebamäärasust ja muuta kohtumenetlus eesmärgi-

pärasemaks.

Kolleegium soovitab kasutada mõisteid "võltsarve" ja vajadusel ka "näilik tehing", eristades seejuures

sellist näilikku tehingut, millega varjatakse teist tehingut. Nn fiktiivseid tehinguid ei saa põhjendusteta,

täpsustusteta ja selgitusteta lugeda näilikeks tehinguteks MKS § 83 lg 4 mõttes. Kolleegium on viimati

selgitanud näilike tehingutega seonduvat asjades nr 3-3-1-46-11, p-d 18–22, ja 3-3-1-23-12, p-d 17–

19. Eristada tuleb olukorda, kus müüja tegelikult ettevõtluses ei osale, olukorrast, kus müüja on oma

tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise, korraldanud õigusvastaselt. Kolleegium on

korduvalt selgitanud, et heauskne ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest. Maksuhalduri ja

kohtute seisukoht, et müüja ei saanud kaupa ostjale üle anda seepärast, et selle kauba soetamine müüja

poolt pole kontrollitav või et müüjal ei saanud sellist kaupa olla, on ebamäärasuse tõttu

asjassepuutumatu. Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba n-ö

päritolu on õiguspärane või mitte. Kui müüjal ei saanud sellist kaupa tõepoolest õiguspäraselt olla, ei

saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kaupa polnudki.

Eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta,

tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning

(kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise kohta. Kolleegiumi arvates ei saa kõiki tõendeid

kogumis hinnates jätta konkreetse põhjenduseta esimeses lauses nimetatud tõendeid kõrvale. Eri-

seadustega võib olla kehtestatud tehingute dokumenteerimise täpsem kord. Ka vaidlusalustele

tehingutele laieneb selline kord – jäätmeseaduse § 106. Maksuhaldur ja kohtud on jätnud tuvastamata,

kas kaebaja on jäätmeseaduse mõttes metallijäätmete koguja ja kas ta pidi jäätmeseaduse § 106 lg 1

alusel koostama kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi. Sellise dokumendi

puudumine tähendaks, et kaebajal puudub seaduse nõuetest tulenev tõend tehingu toimumise kohta,

mis võib põhjendada kahtlust, et tegemist on võltsarve ja näiliku tehinguga ning et tõendamiskoormus

läheb vastavalt MKS §-le 150 kaebajale üle.

17. Seoses OÜ Allerteks Grupp poolt väidetavalt müüdud metallijäätmetega, mis pärinevat vana

Käva kaevanduse prügimäelt, pole kolleegiumi hinnangul veenev arutlus selle üle, kas prügimäelt

sellises koguses metallijäätmete "kaevandamine" on usutav (ringkonnakohtu otsuse p 16). Väited

raskete metallijäätmete konteinerisse toimetamise kohta käsitsi ei arvesta aga võimalusega, et jäätmeid

veeti "kaevandamiseks" kasutatud mehhanismidega.

Maksuotsuse lisast nr 1 nähtub, et väidetavalt osteti osaühingutelt ALST Grupp ja Allerteks Grupp

2009. a septembris mitmesuguseid metallijäätmeid ca 350 tonni. Kui sellises koguses kaupa soetati,

pole kolleegiumi arvates eluliselt usutav, et see kaup saadi tasuta.

Nõustuda ei saa maksuhalduri ja kohtute seisukohaga jäätmearuannete kui tõendi osas. Nimetatud

aruandest nähtub, et 2009. aastal andis Allerteks Grupp OÜ kaebajale üle 421,05 tonni terast (II kd,

l 199), ALST Grupp OÜ aga 620,39 tonni terast (II kd, l 200), 42,12 tonni roostevaba terast ja 3,2

tonni vaske (II kd, l 201). Asjaolu, et aruanne ei kinnita metallijäätmete üleandmist 2009. a

septembris, vaid kogu 2009. a jooksul, ei muuda seda tõendit asjakohatuks. Aruanne kinnitab, et

osaühingud ALST Grupp ja Allerteks Grupp on kaebaja poolt deklareeritud kui talle metallijäätmeid

müünud isikud ja aruandesse märgitud kogus pole vastuolus väidetavalt septembris kaebaja poolt neilt

äriühingutelt ostetud kogusega.

18. Ringkonnakohtul tuleb käibemaksukohustuse kontrollimiseks seoses osaühingutega ALST

Grupp ja Allerteks Grupp väidetavalt tehtud tehingutega moodustada tõendite ja asjaolude kogum ja

hinnata uuesti, kas vaidlusalused tehingud toimusid, ja vajadusel ka seda, kas kaebaja teadis või pidi

teadma, et tegemist pole tegelike müüjatega.

19. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et väidetavalt vaidlusaluste tehingute alusel soetatud

kaup saadi hoopiski tundmatult isikult ja OÜ Formet Grupp teadis või pidi teadma sellest, tuleb

maksuotsust kontrollida ka selles osas, kas maksuhaldur pidi otsustama vajaduse ja võimaluse üle

määrata tulumaksusumma hindamise teel. Sarnases asjas (3-3-1-60-11, p-d 34–44) on kolleegium juba

selgitanud maksustamist hindamise teel.

20. Eeltoodud põhjustel tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse tehingute osas osaühingutega

ALST Grupp ja Allerteks Grupp ning jätab muutmata OÜ Edifis osas. Seega rahuldatakse kassatsioon-

kaebus osaliselt, sest OÜ Edifis osas kolleegium ringkonnakohtu otsust ei tühista, vaid jätab selle

muutmata. Asi tuleb saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving