3-2-1-191-12 · Riigikohus

Riigikohtunik Henn Jõksi eriarvamus.

1. Nõustun kohtuotsuse resolutsiooniga.

Ma ei nõustu aga otsuse p-s 15 väljendatud napisõnalise tõdemusega: „Juhatuse liikmeks olek on küll

tehingulaadne õigussuhe aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel, kuid TsÜS § 146 lg 4, mis sätestab

tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaja kümme aastat kohustuste tahtliku rikkumise puhuks, ei

ole kohaldatav enne 1. jaanuari 2006 kehtinud ÄS § 315 lg 4 ega alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva

ÄS § 315 lg 3 suhtes. Äriühingu juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele kohaldub

ÄS § 315 lg 3 kui erisätte järgi üksnes äriseadustikus sätestatud viieaastane aegumistähtaeg."

2. Juhatuse liikmeks saamine eeldab aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vastastikuseid tahteavaldusi. Seega

on juhatuse liikmeks olek tehinguline õigussuhe aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel (vt ka Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33).

TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui

kohustatud isik rikkus kohustusi tahtlikult. Olen arusaamisel, et kõnealune säte, mis kehtestab nõude

aegumistähtaja arvestamisel täiendava kriteeriumina kohustatud isiku tahtluse kohustust rikkuda, on

kohaldatav erisättena nii enne 1. jaanuari 2006 kehtinud ÄS § 315 lg 4 kui ka alates 1. jaanuarist

2006 kehtiva ÄS § 315 lg 3 suhtes. Seega kehtiks äriühingu juhatuse liikme kohustuse tahtliku

rikkumise korral juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele TsÜS § 146 lg-s 4

sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg. Sellega oleks tagatud tehinguliste nõuete

aegumistähtaegade terviklik käsitlus ja oleks tagatud ka pikem aegumistähtaeg pahatahtlike

rikkumiste korral. Arvestades seda, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisala Riigikohtu praktika valguses

on kitsas, piirdudes nõuetega, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost,

kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 p 11), ei võiks pikem aegumistähtaeg hirmutada hoolsaid ja

ausaid juhatuse liikmeid. Küll võib kolleegide seisukoht julgustada juhatuse liikmeid, kes rikuvad

oma kohustusi TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud viisil.

3. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon oleks tulnud vaatamata eriarvamuse eelmises punktis

märgitule jätta siiski muutmata järgmistel põhjustel.

Hageja nõudis juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja tugines seejuures

kohustuse tahtlikule rikkumisele. Seega pidi hageja juba asja maakohtus menetlemise käigus tooma

välja kõik asjaolud ja esitama tõendid, mis sellist tahtlikku rikkumist kinnitaksid. Hageja on sellised

asjaolud välja toonud (raha omastamine) ja nende kohta ka tõendid esitanud (erikontrolli aruanne,

raamatupidamisdokumendid). Asja materjalide kohaselt on neid asjaolusid menetluses ka arutatud.

Maakohtu istungil on hageja kinnitanud, et tal ei ole rohkem tõendeid esitada. Seega on eksitav

kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on rajanud otsuse asjaolule, mida menetluses ei arutatud.

Selleks, et hinnata aegumise aluseks olevaid asjaolusid, võisid kohtud otsuses analüüsida ka

rikkumist ning teha hageja esitatu alusel kindlaks, kas pikema aegumistähtaja kohaldamise eelduseks

olevad asjaolud on tõendatud. Kohtud on hageja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal teinud kindlaks,

et ei ole alust kohaldada TsÜS § 146 lg-t 4. Seejuures ei ole kohtud menetlusnorme rikkunud ega

ületanud oma pädevust, kui hindasid vaheotsuse tegemise taotlust lahendades küsimust, kas juhatuse

liikme tahtlik kohustuste rikkumine on tõendatud või mitte.

Kostja tahtlust TsÜS § 146 lg 4 mõttes ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et erikontrolli käigus on

tekkinud kahtlus, et juhatuse liige ei ole tema käes olnud äriühingu raha ühingule üle andnud. Kohtud

leidsid, et ei ole tõendatud TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise eelduseks olev juhatuse liikme tahe hagejat

kui aktsiaseltsi kahjustada. Õigusvastase tagajärje soovimist ei saa eeldada. Hageja pidanuks

tahtlikule rikkumisele tuginedes tõendama, et vead, mida erikontrolli aruandes juhatuse liikmele ette

heideti, olid suunatud õigusvastase tagajärje saavutamisele, eelkõige aktsiaseltsi tahtlikule

kahjustamisele.

Henn Jõks