3-3-1-8-13 · Riigikohus

Riigikohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a

määruse kohta haldusasjas nr 3-3-1-8-13

Arvan, et OÜ Teskra määruskaebus oleks tulnud jätta rahuldamata. Kohtud on kohaldanud MKS

§ 130 lg 1 p 6 ja § 1361 lg-t 1 õigesti.

I

1. Kohtukoosseisu enamus märkis õigesti ja asjakohaselt, et MKS § 1361 lg 1 kohaldamise üheks

eelduseks on see, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Otsuses ei ole aga veenvalt

põhjendanud seisukohta, et see eeldus on käesoleval juhul täitmata (p 14).

2. Tagastusnõude kontrollimiseks peab maksuhaldur esmajoones viima läbi menetluse tagastusnõude

tuvastamiseks ja täitmiseks (MKS §-d 106–107, KMS § 34 lg 2). Maksuhalduril on aga

tagastusnõudega seoses võimalik läbi viia ka menetlus maksusumma määramiseks (ennekõike MKS

§ 88 lg 1, § 92 lg 1 p 3, § 95).

Tagastusnõude tuvastamise ja maksu määramise menetlust tuleb teineteisest õiguslikult eristada. Ühe

menetluse läbiviimine ei välista teist. Tuvastamise menetlus on esialgse iseloomuga. Tuvastamise

menetluses tagastusnõude (ajutine) aktsepteerimine ei võta maksuhaldurilt võimalust nõuda maksu

määramise menetluses hiljem tagastusnõudele vastav summa maksukohustuslaselt tagasi. Seda

möönab ka kolleegiumi enamus, märkides, et maksuhaldur oleks saanud alustada uut kontrolli (p 14

viimane lause, p 20 viimane lause).

Kehtiv õigus ei välista maksu määramise menetluse algatamist ka enne tuvastamismenetluses nõude

aktsepteerimise kohta otsuse tegemist. Keelatud pole seegi, et tuvastamismenetlus ja maksu

määramise menetlus algatatakse üheaegselt sama korraldusega.

3. Kolleegiumi otsusega tuleb nõustuda selles, et vaidlusaluse enammakse kandmine kaebaja

ettemaksukontole 20. oktoobril 2012 tähendab tagastusnõude aktsepteerimist ja sellega lõppeb

esmane menetlus tagastusnõude tuvastamiseks (p-d 13 ja 15). Kolleegium ei ole aga põhjendanud

oma seisukohta, miks ta leiab, et lisaks lõppenud tuvastamismenetlusele ei vii maksuhaldur

käesoleval juhul täiendavalt läbi maksu määramise menetlust sama tagastusnõude suhtes.

Maksuhalduri taotluses halduskohtule märgitakse, et käesoleval juhul toimub 6. juuli 2012. a

korralduse nr 12.2-3/9194-1 alusel üksikjuhtumi kontrolli menetlus ning et maksuhalduril on

kavatsus teha selle kohta maksuotsus (vt otsuse p 10). See viitab selgelt maksuhalduri kavatsusele

mitte piirduda praegusel juhul tagastusnõude kontrollimisel esialgse tuvastamismenetlusega, vaid

kontrollida tagastusnõuet ka maksu määramise menetluses. Kolleegium ei ole põhjendanud, miks ta

leiab, et antud juhul ei ole maksu määramise menetlust 6. juuli 2012. a korralduses alustatud, ega

seda, millise toiminguga võiks maksu määramise menetlus olla lõppenud.

II

4. MKS §-des 106 ja 107 ning KMS §-s 34 sätestatud tähtajad ei reguleeri maksukohustuslase nõuete,

sh ettemaksukontol kajastatavate nõuete arestimist MKS § 130 lg 1 p 6 ja § 1361 lg 1 alusel. Seega,

kui arest seatakse käimasoleva maksu määramise menetluse raames kavandatava maksuotsuse

täitmise tagamiseks, ei keela MKS §-d 106–107 ja KMS § 34 ettemaksukonto arestimist.

Menetlusvead tagastusnõude tuvastamise menetluses, sh MKS §-des 106–107 ja KMS §-s 34

sätestatud tähtaegade ületamine ei ole seetõttu käesoleval juhul asjassepuutuvad (vrd otsuse p 19).

5. Ettemaksukonto arestimise võimalus tagastusnõudega seotud kontrollimenetluse tagamiseks ei

muudaks käesoleval juhul tagastusnõude täitmise peatamise ja pikendamise regulatsiooni, sh MKS

§-des 106–107 ja KMS §-s 34 sätestatud tähtaegu sisutuks. Tegemist on erinevatel õiguslikel

tingimustel kohaldatavate abinõudega.

Näiteks KMS § 34 lg 2 p 1 alusel piisab tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks 90

kalendripäeva võrra vaid:

- maksuhalduri motiveeritud otsusest

- piisavast kahtlusest, et summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks ja

- korraldusest lisatõendi esitamiseks.

Nõude arestimiseks MKS § 130 lg 1 p 6 ja § 1361 lg 1 alusel peab olema täidetud rida lisatingimusi

(vt otsuse p 11 koos täiendavate viidetega). Iseäranis eeldab MKS § 1361 lg 1 neil juhtudel seda, et

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Samuti ei piisa

kahtlusest, et tagastatava enammakse tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, vaid see võimatus

peab tulenema maksukohustuslase tegevusest. Enamgi veel, tagastusnõude täitmise peatamiseks ja

pikendamiseks piisab maksuhalduri otsusest. Seevastu ettemaksukonto arestimiseks on vajalik kohtu

luba.

Seetõttu on põhjendamatu kolleegiumi kartus, et põhimõtteline võimalus arestida ettemaksukonto

seoses tagastusnõude kontrollimisega jätab maksuhaldurile võimaluse lükata tagastusnõude täitmise

otsustamine määramatusse tulevikku.

6. Tunnistan, et ettemaksukonto arestimine tagastusnõude kontrollimiseks toob kaasa

maksukohustuslase õiguste intensiivse riive. Sellegipoolest pean vajalikuks ja legitiimseks, et ka

pärast tagastusnõude täitmise peatamise ja pikendamise maksimaalsete tähtaegade möödumist oleks

maksuhalduril rangetel tingimustel, vähemasti erandolukorras võimalus taotleda kohtult luba mitte

üle kanda esialgselt aktsepteeritud enammakset maksukohustuslase pangakontole.

Ivo Pilving