3-2-1-47-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-47-13

Määruse kuupäev

Tartu,18. aprill 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

O.V hagi E.R vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 2-12-11924

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.R määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja O.V, seaduslik esindaja S.V, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mare Lust

Kostja E.R , lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo

Räppo

Asja läbivaatamise kuupäev

25. märts 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-11924

ja saata asi samale ringkonnakohtule E.R apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le 25. jaanuaril 2013 E.R määruskaebuselt

tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.V (hageja) esitas 22. märtsil 2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.R

(kostja) vastu elatise (160 eurot kuus) saamiseks. Pärnu Maakohtu makseettepanekule esitatud kostja

vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti hagimenetluseks üle Harju Maakohtule.

27. mail 2012 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatusraha 160 eurot kuus

alates 23. märtsist 2012 kuni hageja 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või kekshariduse

omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 1920 euro suuruse elatise tagasiulatuvalt

ajavahemiku eest 22. märts 2011 kuni 22. märts 2012 ja tasuda väljamõistetud summad S.V

pangakontole.

2. Kostja ei pidanud oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalikuks maksta hageja nõutud

summat. Kostja vastuväitel on ta andnud nõusoleku, millega loobus vanemlikest õigustest oma poja

suhtes.

3. Harju Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2012. a otsusega hagi.

Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-le 96, § 97 lg-le 1 ning §-le 99 ja luges lapse

mõistlikuks ja põhjendatud kuluks 400 eurot, millest kostja kanda jääks 160 eurot, nagu lapse ema on

taotlenud. Tuvastatud asjaoludel ei ole põhjendatud kohaldada PKS § 102, mis annaks aluse

vähendada elatise suurust. Kostja vastuväide, et ta on andnud nõusoleku, millega loobus vanemlikest

õigustest oma poja suhtes, tuleb jätta tähelepanuta, sest hageja sünnitunnistusele on lapse isana

kantud kostja.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ning teha uus otsus või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 27. novembri 2012. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast ja tagastas selle.

Kohtumääruse järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405

lg 1 tähenduses, kuna asja hind on TsMS § 129 lg 2 järgi 1440 eurot. Asjas ei ole TsMS § 637 lg-s 21

sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole andnud luba otsuse

edasikaebamiseks ning asjas ei ole esitatud objektiivseid põhjendusi või tõendeid, mille alusel oleks

võimalik teha maakohtu otsusest erinev otsus.

Kostja ei vaidlustanud maakohtus, et hageja vajalikud kulud on 400 eurot kuus. Sellest 160 euro

kostja kanda jätmine on esiletoodud asjaolusid arvestades seaduslik ja õiglane. Nimetatud summa on

ligilähedane seaduses ettenähtud elatise minimaalse määraga. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei

vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Mittetöötamine

ja palga puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse

täitmisest. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust kohaldada PKS § 102 lg-t 2 ja

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Asjaolu, et kostja on teinud avalduse

vanema õigustest loobumise kohta ja andnud nõusoleku hageja lapsendamiseks, ei vabasta teda

hageja ülalpidamise kohustusest. Lapsele peab andma ülalpidamist lapse vanemana sünniakti kantud

isik. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on lapsendatud ja hageja sünniakti on lapse isana kantud keegi

teine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui asus seisukohale, et mõistlik ja

põhjendatud hageja ülalpidamise kulu on 400 eurot. Asjas jäeti ekslikult kohaldamata PKS § 102, mis

annab aluse vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostja on töötuna arvel, on

tööd otsinud, kuid pole seda leidnud. Kostja varaline seisund ei võimalda maksta elatist nõutud

summas. Samuti on valesti kohaldatud PKS § 108. Selle sätte kohaldamise eelduseks on kahju

tekkimine. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejale oleks tekkinud kahju.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostjal ei ole elatise maksmise kohustust, sest kohtule esitatud

31. juulil 2008 notariaalselt kinnitatud avalduse kohaselt on kostja loobunud hageja suhtes

vanemlikest õigustest ning andnud nõusoleku tema lapsendamiseks.

7. Vastuses kostja määruskaebusele ei pidanud hageja kaebust õigeks ja vaidles sellele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

9. Hageja nõuab kostjalt 160 euro suurust elatist kuus alates hagi esitamisest ja 1920 euro suurust

elatist enne hagi esitamist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Tulenevalt TsMS § 129 lg-st 2 on sellise asja

hind 1440 eurot (9 * 160 eurot). Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et tegemist on lihtmenetluse

asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

10. Kui asjas on esitatud varalise nõudega hagi, mille hagihind ei ületa summat, mis vastab

2000 eurole (lihtmenetluse asi TsMS § 405 lg 1 mõttes), ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust

tingimata menetlema. Sellisel juhul võib apellatsioonkaebuse jätta TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse

võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks ning kui maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnatud tõendeid ja see ei võinud oluliselt mõjutada

lahendit.

11. Kolleegium leiab, et maakohus on asja lahendamisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ning

selgelt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning need rikkumised võisid kaasa tuua asja

ebaõige lahenduse. Seega on ringkonnakohus alusetult keeldunud TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes

kostja apellatsioonkaebust menetlemast.

Kostja põhiline seisukoht maakohtus ja apellatsioonkaebuses oli, et tal ei ole elatise maksmise

kohustust, kuivõrd ta on loobunud vanemlikest õigustest ning andnud nõusoleku hageja

lapsendamiseks. Kostja esitas 31. juuli 2008. a notariaalselt kinnitatud avalduse, milles ta avaldab, et

loobub oma poja O.V suhtes vanemlikest õigustest ja annab A.P-le nõusoleku tema lapsendamiseks

(tl 65). Maakohus selle tõendiga ei arvestanud ning leidis PKS §-dele 96 ja 97 viidates, et lapsele

peab andma elatist lapse vanemana sünniakti kantud isik. Ringkonnakohus nõustus maakohtu

põhjendustega. Seejuures jätsid kohtud lapsendaja ülalpidamiskohustust sätestava PKS § 157

tähelepanuta. Viidatud sätte kohaselt on lapsendaja kohustatud last ülal pidama alates ajast, mil lapse

vanemad on andnud lapsendamiseks vajaliku nõusoleku ja lapsendaja on võtnud lapse enda hooldada.

Kui abikaasa soovib lapsendada oma abikaasa last, siis on abikaasad kohustatud lapsele ülalpidamist

andma alates ajast, millal lapse vanem on andnud lapsendamiseks nõusoleku ja abikaasad on võtnud

lapse enda hooldada. Lapsendamiseks vajaliku nõusoleku saamisest ja lapse enda hooldada võtmisest

alates on eelnimetatud isikud ülalpidamiskohustuslaste järjestuses esimesed. Seega juhul, kui asjas

leiavad tuvastamist PKS § 157 teises lauses sätestatud asjaolud, siis alates lapsendamiseks vajaliku

nõusoleku saamisest ja lapse hooldada võtmisest ei saa kostjat lugeda enam ülalpidamiskohustuslaste

järjestuses esimeseks. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltooduga arvestada. Samal

ajal tuleb ringkonnakohtul silmas pidada, et PKS § 155 lg 6 kohaselt eestkostja või vanema nõusolek,

mis on antud isikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks, kaotab kehtivuse, kui lapsendamise

avaldus võetakse tagasi või kui kohus ei anna lapsendamiseks nõusolekut. Eestkostja või vanema

poolt isikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks antud nõusolek kaotab kehtivuse ka juhul, kui

last ei ole lapsendatud kolme aasta jooksul nõusoleku andmisest arvates.

12. Kolleegium on selgitanud, et ringkonnakohus saab keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest

TsMS § 637 lg 21 alusel üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus tervikuna on põhjendamatu. Kui ka

osaliselt ei ole kaebuse põhjendamatus ilmselge, tuleb seda menetleda (vt Riigikohtu 12. oktoobri

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 18). Eeltoodut arvestades ei pea kolleegium otstarbekaks

käsitleda kostja määruskaebuse ülejäänud väiteid.

13. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja

lahendamise tulemusest.

14. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu

tagastada. Hageja on soovinud, et kautsjon tagastataks MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik