3-2-1-29-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-29-13

Määruse kuupäev

Tartu, 17. aprill 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Saku Õlletehase Aktsiaseltsi hagi Osaühingu ŠVESTEN

vastu 1907 euro 58 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-59085

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu ŠVESTEN määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Saku Õlletehase Aktsiaselts (registrikood 10030278)

Kostja Osaühing ŠVESTEN (registrikood 10692602),

esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev

Asja läbivaatamise kuupäev

25. märts 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-59085 ja

saata asi samale ringkonnakohtule Osaühingu ŠVESTEN apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Osaühingule ŠVESTEN 26. oktoobril 2012 määruskaebuselt tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saku Õlletehase Aktsiaselts (hageja) esitas 1. detsembril 2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista Osaühingult ŠVESTEN (kostja) välja 2167 eurot 3 senti.

Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 19. jaanuaril 2012 vastuväite.

20. veebruaril 2012 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses

lahendamiseks üle Viru Maakohtule.

7. märtsil 2012 esitas hageja Viru Maakohtule täpsustatud hagiavalduse. Selles palus ta mõista

kostjalt välja põhivõla 1816 eurot 74 senti, viivise 161 eurot 64 senti ja kahjuhüvitise 90 eurot

84 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja väitel müüs hageja kostjale koostöölepingu alusel alkohoolseid jooke ja esitas kostjale

väljastatud kaupade eest kolm arvet, mille alusel tuli tasuda kokku 1890 eurot 89 senti. Kauba

väljastas kostjale Osaühingu Bionic autojuht kostja töötaja allkirja vastu. Pooled ei leppinud kokku,

kes võib kauba vastu võtta. Pooled on pikaajalised partnerid, sarnane allkiri on ka varasematel

saatelehtedel.

Kostja tasus hagejale üksnes 74 eurot 15 senti, seega on tasumata 1816 eurot 74 senti, mis tuleb

kostjalt välja mõista. Sellelt summalt on kostja kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, 7. märtsi 2012. a seisuga on kostja viivisevõlgnevus 161 eurot

64 senti. Hageja sõlmis võla sissenõudmiseks käsunduslepingu OSAÜHINGUGA INCURE

INKASSO AGENTUUR, mille alusel maksis teenustasu 90 eurot 84 senti. Tegemist on hageja

kahjuga, mille kostja peab hüvitama.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetada menetlus.

Kostja väitel ei ole hageja oma väiteid tõendanud. Poolte vahel on koostööleping ja kostja on saadud

kauba eest ka tasunud. Vaidlusalust kaupa ei ole kostja saanud. Hageja esitatud arvetel ei ole kostja

ega lepingus märgitud kontaktisiku allkirja. Kostja ei ole tunnustanud arveid osalise tasumisega.

3. Viru Maakohus rahuldas 31. juuli 2012. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 1816 eurot 74 senti ja viivise 161 eurot 63 senti. Maakohus jättis rahuldamata

hageja nõude 90 euro 84 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Hageja menetluskuludest jättis

maakohus 95% kostja kanda ja 5% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jättis maakohus kostja

enda kanda.

Maakohus leidis, et kostja tegevusalaks on äriregistri teabesüsteemi kohaselt jaemüük

spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Pooled on

sõlminud müügilepingu hageja pakutavate kaupade ostmiseks. Müügilepingu tüüptingimuste p 4.1

kohaselt väljastatakse kaupa ostja esitatud tellimuse alusel, p 4.6 kohaselt kauba vastuvõtmisel nii

müüja laos kui ka ostja juures on ostja esindaja kohustatud kinnitama kauba vastuvõtmist allkirja ja

pitsatiga, viimase puudumisel aga allkirja ja loetavalt kirjutatud nimega. Kohtule esitatud arve-

saatelehtedelt nähtub kostja esindaja allkiri, mis kinnitab, et kostja on kauba vastu võtnud. Kostja on

arved kätte saanud ja need osaliselt tasunud, mida kinnitavad panga väljavõtted ajavahemiku

19. septembrist 2011 kuni 17. oktoobrini 2011 kohta. Eeltoodu põhjal on kostja töötajad kauba

tellinud ja selle vastu võtnud, mistõttu on kostjal kohustus kauba eest tasuda. Kostja ei esitanud

tõendeid selle kohta, et kauba eest on tasutud, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 1816 eurot

74 senti ja viivis 161 eurot 63 senti.

Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist on hageja esindaja kuludega, mis tuleb

välja mõista iseseisvas menetluses.

4. Kostja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, ja jätta

see tervikuna rahuldamata.

Kostja leidis, et maakohus on valesti tõendeid hinnanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks

kaupa tellinud või selle vastu võtnud, seega ei ole kostjal ka kohustust selle eest tasuda. Arve-

saatelehed on allkirjastanud üksnes hageja ja vedaja, neist ei nähtu, et kostja või kostja esindaja oleks

kauba vastu võtnud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus keeldus 12. septembri 2012. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast ja tagastas selle hagejale.

Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlemast tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 21 alusel. Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 mõttes. Maakohus ei ole

andnud luba edasikaebamiseks ning ei esine aluseid, mille põhjal tuleks asuda seisukohale, nagu

oleks maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt valesti

tõendeid hinnanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Kostja leiab, et arve-saatelehed, mille hageja tõendina esitas, ei kinnita seda, et kostja on kauba kätte

saanud. Maakohus on menetlusnorme rikkudes jätnud vastavad kostja väited analüüsimata ja

tõendeid valesti hinnanud.

7. Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Hageja nõudis kostjalt 1907 euro 58 sendi ja viivise väljamõistmist. Tsiviilasja hind on

TsMS § 123 ja § 124 lg 1 esimese lause järgi seega 1907 eurot 58 senti ning tegemist on

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes.

Sellises asjas esitatud apellatsioonkaebust ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlema,

kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks ning kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega

selgelt valesti hinnatud tõendeid või see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole

apellatsioonkaebuse esitamise loaga (TsMS § 442 lg 10 mõttes) välistanud ringkonnakohtul kaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel.

10. Kolleegiumi arvates keeldus ringkonnakohus alusetult kostja apellatsioonkaebust menetlemast.

Apellatsioonkaebusest tulenevalt ei olnud ilmne, et maakohus ei ole menetlusnorme rikkunud ega

tõendeid valesti hinnanud. Ilmne ei olnud ka see, et see ei võinud mõjutada asja lahendust.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud ostetud kauba eest hagejale tasuma. Kostja

peamine vastuväide seisneb selles, et ta ei ole hagejalt kaupa saanud. Täpsemalt väidab kostja, et

kauba vastuvõtmist kinnitavatele saatelehtedele ei ole tema töötajad alla kirjutanud. Maakohus

tuvastas selle, et kostja sai kauba kätte, hageja esitatud arve-saatelehtede ning panga väljavõtete

põhjal.

Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud, millest ta järeldab, et saatelehtedelt kauba vastuvõtmise

kohta nähtuva allkirja on andnud kostja esindaja ja et kostja on kauba kätte saanud, kui kostja on seda

vaidlustanud. Maakohus on välja toonud pooltevahelise müügilepingu tingimused, millest nähtub, et

ostja esindaja on kohustatud kinnitama kauba vastuvõtmist allkirja ja pitsatiga, viimase puudumisel

aga allkirja ja loetavalt kirjutatud nimega. Maakohus ei põhjendanud, miks ta loeb vaatamata kostja

vastuväitele tema esindaja allkirjaks hageja esitatud arve-saatelehtedelt (tl 16-24) nähtuva allkirja.

Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

12. Kolleegiumi arvates võis maakohus eeltoodud rikkumiste tõttu hagi ebaõigesti osaliselt

rahuldada. Seda kahtlust ei kõrvalda ka maakohtu viide hageja esitatud maksekorraldustele (tl 56-

60), kuivõrd maakohtu otsusest ei nähtu, mille põhjal maakohus leidis, et need kinnitavad just

vaidlusaluste arvete tasumist.

Seega tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Apellatsioonkaebuse menetlemisel on võimalik selle

väidetele sisuliselt vastata ja mh hinnata hageja väidet, et pooltevahelises praktikas on ka varem

antud kaupa üle allkirjastamata saatelehtede alusel ja kostja on need arved tasunud.

13. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes

asja lahendamise tulemusest.

14. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu

tagastada.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu