3-3-1-12-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-12-13

Määruse kuupäev

16. aprill 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri

Põld

Kohtuasi

Ljubov Mikolenko taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2013. a määrus haldus-

asjas nr 3-12-1646

Menetluse alus Riigikohtus

Ljubov Mikolenko määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ljubov Mikolenko 15. jaanuari 2013. a määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-12-1646 muutmata.

2. Tagastada läbivaatamatult 25. märtsi 2003. a avalduses esitatud taotlused taastada Ljubov

Mikolenko kodanikuõigused, tuvastada tema Eestis seadusliku elamise fakt alates 11. märtsist

1983, tunnistada välismaalaste seadus põhiseadusevastaseks ning tühistada haldusaktid ja

kohtulahendid praeguses asjas, milles Riigikohus kontrollib riigi õigusabi saamise taotluse

rahuldamata jätmise õiguspärasust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ljubov Mikolenko esitas 6. augustil 2012 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi korras

esindaja määramiseks. Tallinna Halduskohus järeldas taotlusest, et L. Mikolenko soovib saada riigi

õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna otsuse vaidlustamiseks.

Riigi õigusabi taotlust põhjendas L. Mikolenko sellega, et ta ei oska riigikeelt ega tunne seadusi.

Riigi õigusabi taotlusele oli lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis ning teatis

taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.

2. Tallinna Halduskohus jättis 10. augusti 2012. a määrusega L. Mikolenko riigi õigusabi taotluse

HKMS § 55 lg 1 alusel käiguta ning andis taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase

tähtaja. Kohus palus L. Mikolenkol esitada kohtule probleemi selge kirjeldus, mille lahendamiseks

riigi õigusabi taotletakse, et kohus saaks hinnata, kas õigusabi osutamine on vajalik.

3. L. Mikolenko esitas 24. augustil 2012 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 10. augusti 2012. a

määruse tühistamiseks. L. Mikolenko selgituste kohaselt soovib ta riigi õigusabi kaebuse

koostamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna otsuse vaidlusta-

miseks, et taastada oma kodanikuõigused. Ta ei valda eesti keelt ega tunne seadusi. Riigi õigusabi

määramata jätmine riivab tema õigust kohtulikule kaitsele.

4. Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2012. a määruse resolutsiooni punktiga 1 jäeti L. Miko-

lenko riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 keelduti tema

24. augusti 2012. a määruskaebuse menetlusse võtmisest. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt:

1) taotlejale toimetati Tallinna Halduskohtu 10. augusti 2012. a määrus kätte 13. augustil 2012. Seega

tulnuks taotluses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 28. augustil 2012. Taotleja tähtajaks

puudusi ei kõrvaldanud. Tulenevalt HKMS § 55 lg 2 esimesest lausest tuleb L. Mikolenko taotlus

jätta läbi vaatamata;

2) L. Mikolenko esitas 24. augustil 2012 kohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 10. augusti

2012. a määrusele, millega kohus jättis tema riigi õigusabi taotluse käiguta. Riigi õigusabi taotluse

käiguta jätmise määruse peale ei ole seaduse järgi ette nähtud võimalust esitada määruskaebust.

Seetõttu tuleb keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest.

5. L. Mikolenko esitas 17. septembril 2012 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 3. septembri

2012. a määruse tühistamiseks. Määruskaebusest võib välja lugeda, et L. Mikolenko vaidlustab

asjaolu, et halduskohus ei saatnud tema 24. augusti 2012. a määruskaebust ringkonnakohtusse

sisuliseks lahendamiseks. Ta vajab kaebuse koostamiseks riigi õigusabi, sest ei tunne seadusi ega

oska eesti keelt. Lisaks leiab ta, et Kristjan Siigur pole asjas erapooletu kohtunik. K. Siigur taandati

Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2012. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2497 ning ta tuleks ka

käesolevas asjas taandada.

6. Tallinna Halduskohus võttis 10. oktoobril 2012 L. Mikolenko 17. septembri 2012. a määrus-

kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 3. septembri 2012. a

määruse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma määrust järgmiselt:

1) Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2012. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti L. Mikolenko riigi

õigusabi taotlus läbi vaatamata ning p-ga 2 keelduti L. Mikolenko 24. augusti 2012. a määrus-

kaebuse menetlusse võtmisest;

2) halduskohus keeldus õigesti HKMS § 206 lg 1 teisele lausele tuginedes 24. augusti 2012. a

määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kohtumääruse peale, millega kohus jätab menetlusosalise

avalduse käiguta ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ei saa määruskaebust esitada. HKMS

§ 206 lg 1 kolmanda lause ja § 187 lg 3 p 6 kohaselt tuli määruskaebuse menetlusse võtmisest

keelduda;

3) L. Mikolenko ei kõrvaldanud kohtu poolt antud tähtajaks riigi õigusabi saamise taotluses esinevaid

puudusi. Seda ka juhul, kui vaadelda 24. augusti 2012. a määruskaebust puuduste kõrvaldamise

dokumendina. Taotluses ja määruskaebuses on vaid märgitud, et riigi õigusabi on vaja Politsei- ja

Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna otsuse vaidlustamiseks ning taotluse esitaja

kodanikuõiguste taastamiseks. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, millist konkreetset

otsust taotleja soovib vaidlustada ning kuidas vaidlustamine aitab kaasa tema kodanikuõiguste

taastamisele. Kuigi taotlejal puuduvad õigusteadmised, peab ta siiski olema suuteline arusaadavalt

oma probleemi kohtule kirjeldama. Riigi õigusabi saamise eesmärk ei selgu ka venekeelsetest

avaldustest. Mõistmata, milleks taotleja riigi õigusabi vajab, ei ole kohtul võimalik otsustada

menetlusabi andmise põhjendatuse üle;

4) kohtunik K. Siiguril puudus kohustus ennast menetlusest taandada. Riigi õigusabi taotluse

lahendamist ei välista asjaolu, et kohtunik on teinud varasemalt taotluse esitaja suhtes ebasoodsa

kohtulahendi. Samuti ei too taandamist kaasa kohtuniku enesetaandus varaemas haldusasjas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. L. Mikolenko esitas 15. jaanuaril 2013 Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused, saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule ning

rahuldada riigi õigusabi taotlus.

L. Mikolenko esitas 25. märtsil 2013 Riigikohtule avalduse, milles:

1) taotleb taastada enda kodanikuõigused;

2) rahuldada taotlus riigi õigusabi saamiseks;

3) tuvastada Eestis seadusliku elamise fakt alates 11. märtsist 1983;

4) tunnistada välismaalaste seadus põhiseaduse vastaseks;

5) loetleb haldusakte ja kohtulahendeid, mille tühistamist ta taotleb.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. L. Mikolenko esitas halduskohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Haldus-

kohus jättis 10. augusti 2012. a määrusega taotluse käiguta ja andis L. Mikolenkole tähtaja, et taotleja

esitaks kohtule probleemi selge kirjelduse, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, et kohus

saaks hinnata õigusabi osutamise vajalikkust.

L. Mikolenko esitas 24. augustil 2012 määruskaebuse halduskohtu 10. augusti 2012. a määruse peale.

Määruskaebuses selgitas L. Mikolenko, et soovib riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti

kodakondsus- ja migratsiooniosakonna otsuse vaidlustamiseks, et taastada enda kodanikuõigused.

Halduskohus ei käsitanud 24. augusti 2012. a määruskaebust riigi õigusabi taotluse puuduste

kõrvaldamisena. Halduskohus käsitas 24. augusti 2012. a määruskaebust määruskaebusena

10. augusti 2012. a määruse peale. Halduskohus keeldus 3. septembri 2012. a määruse resolutsiooni

punktiga 2 menetlusse võtmast määruskaebust, mis esitati 24. augustil 2012, sest riigi õigusabi

taotluse peale ei ole seaduse järgi ette nähtud määruskaebuse esitamise võimalust. Kuna riigi õigusabi

taotluse puudused olid tähtajaks kõrvaldamata, siis tagastas halduskohus 3. septembri 2012. a

määrusega riigi õigusabi taotluse seda läbi vaatamata.

10. Ringkonnakohus, jättes rahuldamata L. Mikolenko 17. septembri 2012. a määruskaebuse

halduskohtu 3. septembri 2012. a määruse peale, leidis sellise asjade käigu kohta järgmist.

Esiteks, halduskohus keeldus õigesti HKMS § 206 lg 1 teisele lausele tuginedes 24. augusti 2012. a

määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kohtumääruse peale, millega kohus jätab menetlusosalise

avalduse käiguta ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ei saa määruskaebust esitada. HKMS

§ 206 lg 1 ls 3 ja § 187 lg 3 p 6 kohaselt tuli määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda.

Teiseks, isegi kui vaadelda 24. augusti 2012. a määruskaebust puuduste kõrvaldamise dokumendina

on puudused riigi õigusabi saamise taotluses kohtu poolt antud tähtajaks kõrvaldamata. Taotluses ja

määruskaebuses on vaid märgitud, et riigi õigusabi on vaja Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus-

ja migratsiooniosakonna otsuse vaidlustamiseks ning taotluse esitaja kodanikuõiguste taastamiseks.

Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, millist konkreetset otsust taotleja vaidlustada

soovib, ning kuidas vaidlustamine aitab kaasa tema kodanikuõiguste taastamiseks. Kuigi taotlejal

puuduvad õigusteadmised, peab ta siiski olema suuteline kirjeldama kohtule oma probleemi

arusaadavalt. Riigi õigusabi saamise eesmärk ei selgu ka venekeelsetest avaldustest. Mõistmata,

milleks taotleja riigi õigusabi vajab, ei ole kohtul võimalik otsustada menetlusabi andmise

põhjendatuse üle.

Kohtunik K. Siiguri taandamine taotluse osas leidis ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotluse

lahendamist ei välista asjaolu, et kohtunik on teinud varasemalt taotluse esitaja suhtes ebasoodsa

kohtulahendi. Samuti ei too taandamist kaasa kohtuniku enesetaandus varaemas haldusasjas.

11. Kolleegium leiab Riigikohtule 15. jaanuaril 2013. a esitatud määruskaebuse lahendamisel

järgmist.

Esiteks, ringkonnakohus on õigesti leidnud, et 24. augusti 2012. a määruskaebuse menetlusse

võtmine ei olnud seaduse järgi võimalik, sest kohtumäärus, millega kohus jätab menetlusosalise

avalduse käiguta ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ei ole edasi kaevatav. Selle kohta, et

halduskohtu 10. augusti 2012. a määrus ei ole edasi kaevatav, oli nõuetekohane märge ka kohtu-

määruses eneses.

Teiseks, ringkonnakohus leidis õigesti, et halduskohtu 10. augusti 2012. a määruses nimetatud

taotluse puudused on kõrvaldamata ka juhul, kui käsitada 24. augusti 2012. a määruskaebust riigi

õigusabi taotluse puuduste kõrvaldamise dokumendina ning et halduskohtul ei ole haldusaktide

kohtus vaidlustamiseks riigi õigusabi võimalik määrata, kui taotleja ei ole nimetanud, millist

konkreetset otsust ta soovib vaidlustada ning kuidas vaidlustamine aitab kaasa tema kodanikuõiguste

taastamisele.

Kolleegium märgib, et ka õigusteadmisteta isik peab olema suuteline ära näitama need haldusaktid,

mille vaidlustamiseks kohtus ta soovib riigi õigusabi. Nimelt peab kohus riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi andmisest keelduma, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi

saamiseks esitatavas taotluses märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi

taotletakse. Kolleegium on seisukohal, et kui soovitakse riigi õigusabi haldusakti vaidlustamiseks,

siis hõlmab RÕS § 12 lg 1 p-s 2 nimetatud probleemi kirjeldus ka andmeid haldusakti kohta, mida

soovitakse vaidlustada. Kohus ei saa, teadmata, millist haldusakti soovitakse vaidlustada, hinnata,

milline on RÕS § 7 lg 1 p 5 mõttes taotleja võimalus kaitsta oma õigusi.

Kolmandaks, Riigikohtusse 25. märtsil 2013. saabunud L. Mikolenko avalduses on küll nimetatud

haldusakte, mida ta peab oma õigusi rikkuvaks, kuid nende andmete esitamine Riigikohtule ei tingi

halduskohtu ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja halduskohtule uueks arutamiseks saatmist,

sest kohtutel ei olnud kohtumääruse tegemise ajal teada, milliste haldusaktide vaidlustamiseks

L. Mikolenko riigi õigusabi soovib. Kolleegium märgib, et L. Mikolenkol ei ole takistusi esitada

halduskohtule riigi õigusabi taotlus uuesti ja näidata ära haldusaktid, mille vaidlustamiseks ta soovib

riigi õigusabi.

Neljandaks, ringkonnakohus on õigesti leidnud, et alus halduskohtunik K. Siiguri taandamiseks alus

puudub.

12. Nendel põhjendustel jääb 15. jaanuaril 2013 esitatud määruskaebus rahuldamata.

13. 25. märtsil 2013. a esitatud avalduses on L. Mikolenko märkinud, et see on lahutamatu osa

taotlusest haldusasjas nr 3-12-1646. Kuna selles haldusasjas lahendatakse üksnes riigi õigusabi

taotlust, siis on kolleegium seisukohal, et 25. märtsi 2003. a avalduses esitatud taotlused taastada

L. Mikolenko kodanikuõigused, tuvastada tema Eestis seadusliku elamise fakt alates 11. märtsist

1983, tunnistada välismaalaste seadus põhiseadusevastaseks ning tühistada haldusaktid ja kohtu-

lahendid praeguses asjas, milles Riigikohus kontrollib riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata

jätmise õiguspärasust, ei ole määruskaebuse lahendamisel asjassepuutuvad. Ka ei ole 25. märtsi

2013. a avalduses nende nõuetega vaidlustatud ringkonnakohtu määrust haldusasjas nr 3-12-1646.

Nendel põhjustel tuleb L. Mikolenko 25. märtsi 2013. a avaldus nimetatud nõuete osas tagastada.

14. Kui L. Mikolenko soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses selleks, et

saada viibimisalus Eestis või uuendataks haldusmenetlus, milles talle tehti lahkumisettekirjutus, siis

tuleb RÕS § 10 lg 3 järgi esitada riigi õigusabi taotlus maakohtule. Halduskohus ei ole riigi õigusabi

seaduse järgi pädev lahendama taotusi, milles riigi õigusabi taotletakse esindamiseks haldus-

menetluses.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld